Obsah (6)

§ 97§ 96§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 5.06.2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3173 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu

§ 97p 1).

Hageja palub otsuse tunnistada viivitamata täidetavaks 125 eurot/kuus ulatuses.

1. Hageja isa tegelik rahaline panus ülalpidamiskohustuse täitmiseks on olnud aegade jooksul enam-jaolt järjepidev. Samas, kostja lõpetas igasuguse toetamise käesoleva aasta veebruarist. Kostja keeldus alates veebruarist 2018 hagejale elatise maksmisest. Hageja vanemad ei ela aastaid koos ning laps elab alaliselt oma ema juures Peetri alevikus, Harjumaal.
2. Hageja igakuised keskmised vajadused on eluasemekulud 150 eurot, toidukulud 125 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, lapse koolikohustuse täitmine (treeningud, klassirahad, ekskursioonid) 85 eurot, riided ja jalanõud 75 eurot, vältimatud püsikulutused (hambaravi, sünnipäevad, meelelahutus, tehnika (telefon/arvuti), mööbel, voodipesu jms igapäevakasutuses olev, mis tuleb aasta peale ära jagada), koera kindlustus ja toit (12,47 eurot + 40 eurot). Kokku on hageja igakuised vajadused 702,47 eurot.
3. Lapsega seotud tulu on 55 euro/kuus lastetoetus ning 80,55 eurot/kuus raske ja sügava puudega lapse toetus mida laps on õigustatud saama kuni 18.04.
4. Seega on hageja kogukulu ühes kalendrikuus 702,47 eurot – lastetoetus 55 eurot – raske ja sügava puudega lapse toetus 80,55 eurot = 566,92 eurot kalendrikuus. Lapsega seotud kulu tuleb ära jagada mõlema vanema vahel ja ühe vanema kulu on 283,46 eurot. Kui raske ja sügava puudega lapse toetust (mis kaob ära alates mai 2020) juba täna mitte arvestada, oleks kogukulu 702,47 – 55 eurot = 323,74 eurot/kalendrikuus. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on algusest peale maksnud hagejale rahasid vastavalt kokkuleppele ja kuna kostja perekonnas tekkisid raskemad ajad, siis palus kostja hagejalt 4-5 kuud maksmise peatamist. Lisaks on kostja alati olnud abiks ja/või soetanud kallimaid vajaminevaid asju nagu näiteks jalgrattad, arvutid, tahvelarvutid ning riideid.
6. Hageja ema on korduvalt saatnud lapse kostja juurde, kus esimese asjana on kostja pidanud minema poodi riideid ostma, kuna laps on saadetud kas liiga õhukesena riietatuna või ei ole olnud vastavalt riides palutud situatsioonile. Lisaks on hageja ema lasknud lapsel teinekord jõulude aeg koos viibida ainult nii palju, et laps saaks kingid kätte ja kohe lahkuma pidanud. Samuti on kostja transportinud hagejat trennidesse ja huviringidesse.
7. Kostja on täna olukorras, kus peres on kaks last: tütar XXX 1,6a ja kasutütar XXX 5a ning nende emal XXXl, kes on ametilt lasteaiaõpetaja, lõppes emapalk. Kostja ei väida, et tema palk oleks väike (2 000 eurot kuus), aga antud situatsioonis peab kostja kandma hoolt 2 üksinda kõikide kulude kohta, milleks on ka nö ridaelamu. Ridaelamu soetati põhjusel, et kommunaalkulud olid väiksemad ning kogumakse võrdväärne kolmetoalise korteriga ning soovist võimaldada hagejale oma tuba. Kostja kulud eluasemele on 600-700eurot, millele lisanduvad elektri, sidekulud, kindlustused, väikelaen jne. kostja juures viibimist on piiratud paarile korrale kuus ja just elatise maksmise eelnevatel päevadel lubatud tulla päevvasel ajal. Hageja peres on kaks palgasaajat ning üks laps ning käiakse reisil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 96

alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2018.

aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi (

§ 99

) ning vanemate varalist seisundit (

§ 102ja § 105 lg 3).

Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). 10.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 96ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Kohtule esitatud sünnitunnistusega on tõendamist leidnud, et XXX (XXX) ja XXXl on ühine alaealine tütar XXX (hageja), sündinud 17.05.2006 (tl 5). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja täitis kuni jaanuar 2018 hageja ülalpidamiskohustust summas 195 eurot kuus. Alates veebruarist kostja hagejale ülalpidamist andnud ei ole. Seega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Kohus on pooltele 23.04.2018 toimunud kohtuistungil selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (vt tl 84-85 pöördel). 11. Kostja selgitas 23.04.2018 toimunud kohtuistungil, et ta ei saa 4-5 kuud elatist maksta ja hakkab uuesti hagejale elatist maksma siis, kui kostja naine läheb uuesti tööle. Kostja on toonud välja, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last – 1,6-aastane tütar XXX ja 5aastane kasutütar XXX.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-118651, p 12). Riigikohus on 22.03.2017 lahendis 3-2-1-174-16 p 13 selgitanud, et tegemist on 3 näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning leidnud, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 lahend nr 3-2-1-119-15, p 11).

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb tuvastada hageja tegelikud vajadused. Hageja on toonud välja enda igakuised lõplikud vajadused 702,47 eurot kuus (tl 87 pöördel ja 88). Hageja igakuised vajadused koosnevad kulutustest eluasemele 150 eurot, toidule 125 eurot, transpordile 50 eurot, sidekuludele 10 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, lapse koolikohustuse täitmiseks (treeningud, klassirahad, ekskursioonid) 85 eurot, riietele ja jalanõudele 75 eurot, vältimatutele püsikulutustele (hambaravi, sünnipäevad, meelelahutus, tehnika (telefon/arvuti), mööbel, voodipesu jms igapäevakasutuses olev, mis tuleb aasta peale ära jagada) 125 eurot, koera kindlustus ja toit (12,47 eurot + 40 eurot). Kostja leiab, et neid kulusid ei saa kontrollida ja ta ei tea millega nõus olla. Kohus leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikeks kuludeks eluasemele 120 eurot kuus. Kohus leiab, et koolikohustuse täitmise kulu 85 eurot kuus on liiga suur ning nimetatud kulu ei saa olla rohkem, kui 30 eurot kuus, mis teeb aastas 360 eurot. Riiete ja jalanõude mõistlikud kulud on kohtu hinnangul 50 eurot kuus. Vältimatute püsikulutuste mõistlikuks summaks saab pidada 40 eurot kuus. Riigikohus on märkinud, et lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16, p 13 ja 8.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega arvestab kohus lapse põhjendatud vajadusteks ühes kuus kahekordse miinimumelatise, so 500 eurot.
2. Järgnevalt teeb kohus selgeks hageja vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Hageja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand, mis on pere eluasemeks ja sõiduauto. Hageja seaduslikule esindajale makstakse iga kuu peretoetust alates jaanuarist 2018 55 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 80,55 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto ning korteriomand. Kostja sissetulekuks on töötasu 2 000 eurot kuus. Hageja sissetulekuks oli enne dekreeti jäämist keskmiselt 1 358,12 eurot (tl 136).
4. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lisaks eelnevale, vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-12 p 15). Käesoleval juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kostjal on Eesti kontekstis märkimisväärne sissetulek (2 000 eurot) kuus. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks asjaolu, et kostjal on teised lapsed: tütar XXX 1,6a ja kasutütar XXX 5a. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjal ka teine tütar 20.08.2016 sündinud XXX.

§ 102

lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 4 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seejuures arvestatakse mõjuva põhjusena üksnes neid alaealisi lapsi, kelle suhtes kohustatud vanemal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. 15. Kohus selgitas kostjale 23.04.2018 toimunud istungil, et kohus saab arvestada üksnes bioloogilisi lapsi. Seega saab kohus arvestada üksnes kostja bioloogilise lapse XXXga. Kohus ei saa mõjuva põhjusena arvestada kostja kasutütart XXX, kuna tema suhtes ei ole kostjal seaduses tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 96kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma lapse vanemad.

Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Kohtule esitatud XXX pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud, et XXX igakuiseks sissetulekuks on peretoetus 186,72 eurot, kuni jaanuarini 2018 (k.a) vanemahüvitis 716,11 eurot (tl 99-104). 16. Vaatamata kohtu 23.04.2018 selgitamiskohustusele ei toonud kostja välja, millised on kostja igakuised kulutused XXXle ja millest need koosnevad. Samuti ei selgitanud kostja, milline on XXX panus lapse XXX ülalpidamises. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud menetluses mõjuva põhjuse olemasolu vähendamaks elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja sissetulekud ei võimalda tasuda hagejale igakuist elatist

-i § 101 lg 1 ettenähtud määras ning, et vastavas suuruses elatise maksmise korral osutuksid kostja tütar XXX vähemkindlustatuteks kui hageja või, et sellega kaasneks laste ebavõrdne olukord. Lisaks on kostjal endal võimalik oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-21-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. 17. Vanem peab üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, kusjuures elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2;
2. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Asjaolu, et kostja uus elukaaslane käesoleval ajal ei tööta ja on lapsepuhkusel ei ole argument jätta alaealisele lapsele elatis maksmata või peatada 4-5 kuuks. Kostjal ei ole seadusest tulenevat elukaaslase ega elukaaslase lapse XXX ülalpidamiskohustust. Riigikohus on lahendis nr 3-21-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Sellest tulenevalt 5 tuleb kostja elukaaslasel hankida enda ja oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendid. Juhul, kui ei ole võimalik 1,6 aastase XXX kõrvalt tööle naaseda, siis tuleb hankida sissetulekut enda realiseeritava vara arvelt. Riigikohus on selgitanud, et kui vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

18. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kohus on pooltega 23.04.2018 toimunud kohtuistungil nimetatud asjaolu arutanud. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-135-17, p 28.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 märkinud, et

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesoleval juhul on hageja hagi täpsustuses märkinud, et osa lapse vajadusi saab katta peretoetuse arvelt. 19. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi peretoetuse arvelt on käesoleval juhul põhjendatud tulenevalt hageja taotlusest välja mõista alates juunist 2018 igakuine elatis summas 222,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestab kohus sellega, et osa hageja kulutusi on võimalik katta peretoetusega ning hageja igapäevased vajadused on nimetatud summaga rahuldatud. Seega on hageja arenguks piisavad vahendid tagatud. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 khaselt on lapsetoetus sama sätte alusel esimese lapse osas 55 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates juuni 2018 summas 222,50 eurot (miinimumelatis 500 – 55 lastetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti tuleb hagi rahuldada nõude osas välja mõista kostjalt hageja kasuks alates veebruarist kuni maini 2018 elatis 195 eurot kuus. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse mõista välja kostjalt alates jaanuarist 2019 hageja ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse poolt igakordselt kehtestatud töötasu alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus ei saa edasiulatuvalt välja mõista teist summat, kohus saaks siduda elatise väljamõistmise töötasu alammäära suuruse muutumisega, kuid nimetatud taotlust hageja esitanud ei ole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega tuleb kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus jätab arvestamata kostja poolt 12.03.2018 vastusega esitatud maksekorraldused, kuna nimetatud maksekorraldused tõendavad elatise maksmist hagejale perioodil mille osas hageja ei ole kohtule nõuet esitanud.
2. Samuti on hageja esitanud taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja viis. Hageja palub kohtul määrata elatise võlgnevus perioodi veebruar kuni mai eest kogusummas 780 eurot tasumisele hiljemalt 01.01.
3. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise 6 abinõuga. Tegemist on sisuliselt otsuse täitmise ajatamisega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna 780 euro ühekorraga välja nõudmine kostjalt võib tekitada kostjal makseraskusi. Kohus rahuldab hageja taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kostjal tuleb tasuda elatise võlgnevus perioodi veebruar kuni mai 2018 eest kogusummas 780 eurot hiljemalt 01.01.
5. Samuti palub hageja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks 125 euro ulatuses kuus. TsMS § 467 lg 1 viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. Kohus leiab, et kohtuotsuse viivitamatuks täitmine summas 125 on alaealise hageja huvides ning on seega põhjendatud. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja ei ole alates veebruarist 2018 täitnud alaealise hageja ülalpidamiskohustust. TsMS § 467 lg-s sätestatud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise välistavad asjaolud puuduvad. Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine ei mõjuta menetluse edasist käiku. Samuti ei kahjusta viivitamatult täidetavaks tunnistatud summa 125 eurot kostja õigusi. MENETLUSKULUD
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
7. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7