KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
- september
- a, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6353 Tsiviilasi Grigory Lushchani hagi Antonina Cherkasova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- mai 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Grigory Lushchani määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (isikukood XXX) (hageja): Grigory Lushchan Vastustaja (kostja): Antonina Cherkasova (sünd.XXX) elukoht XXXX RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohutu
- mai 2018 määrus muutmata.
- Jätta Grigory Lushchani määruskaebus rahuldamata.
- Meneltuskulud jätta Grigory Lushchani kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Grigory Lushchan (hageja) esitas Antonina Cherkasova (kostja) vastu hagi 8177,32 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 16.03.2016 kokkuleppe, mis puudutab kostjale kuuluvat korteriomandit Narvas aadressil XXX. Kostja andis 16.03.2016 kirjaga hagejale lubaduse maksta korteri korrashoiu eest hagejale 5000 eurot, kui kostja on korteri võõrandanud. Hagiavalduse kohaselt kostja oma lubadust ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppest tuleneva võla sissenõudmist, mis hagi esitamise hetkeks on suurenenud 8177,32 euroni. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning tagastas hagejale hagiavalduse. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kostja on Ukraina kodanik, kes elab Ukrainas. Lähtudes TsMS § 70 lg-st 1 ja 2 ning § 75 lg-st 1 leidis maakohus, et vaidluses tuleb kohaldada Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping). Eesti-Ukraina õigusabilepingu artikli 21 lõigete 1 ja 2 alusel leidis kohus, et asi tuleks lahendada Ukrainas, kuivõrd kostja elukoht on Ukrainas. Sama artikli kohaselt on lepingupoolte kohtutel õigus asja menetleda ka siis, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Kohus küsis hagejalt poolte kirjalikku kokkulepet asja arutamiseks Eesti kohtus. Hageja vastavat kokkulepet kohtule ei esitanud. Maakohus leidis, et ei ole TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi pädev asja lahendama. Kohus selgitas hagejale, et tal on võimalik võlgnevuse nõudega kostja vastu võib hageja pöörduda kostja elukohariigi, s.o Ukraina, kohtusse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus on põhjendamatu, kuivõrd hagiavalduse nõuded kostja vastu lähtuvad korteriomandist, mille omanik on kostja ja mis asub Eestis, Narvas. TsMS § 86 lg 3 kohaselt võib hagi esitada ka asja asukoha järgi, kui nõude tagatiseks on asi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
- Maakohus leidis õigesti, et hagi ei allu Eesti kohtule. Kuivõrd kostja on Ukraina kodanik, siis on täidetud Eesti-Ukraina õigusabilepingu kohaldamise tingimused ning kohtualluvust tuli maakohtul kontrollida Eesti-Ukraina õigusabilepingu (mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku) alusel. 2 Maakohus viitas õigesti Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg-le 1, mille järgi saab Eesti Vabariigi kohus arutada tsiviilasju, kui kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Käesolevas asjas esitati hagi kostja vastu, kelle kohta maakohus tuvastas, et ta elab Ukrainas ning kelle puhul ei saanud Eestis asuvat kinnisasja pidada tema elukohaks. Määruskaebuses toodud asjaoludest ei tulene, et tegemist oleks omandiõiguse vaidlusega EestiUkraina õigusabilepingu art 31 järgi. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuab kostjalt ajavahemikus 2003-2018 kommunaalteenuste eest tasutud rahasummade tagastamist. Hagiavalduses esitatud väited viitavad esmajoones alusetu rikastumise võlasuhtele; lisaks on hageja esitanud kohtule ka kostja väljastatud võlatunnistuse.
- Kuivõrd kohtualluvuse määramisel tuli juhinduda Eesti-Ukraina õigusabilepingust ja mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikust, siis ei anna Eesti kohtule kohtualluvust ka hageja viidatud TsMS § 86 lg
- Lisaks ei ole TsMS § 86 lg 3 ka asjassepuutuv säte, käsitledes kohtualluvust vara asukoha järgi, kui varaks on võlaõiguslik nõue. Ehkki hageja poolt esiletoodu viitab pigem TsMS §le 88 (hagi esitamine korteriomaniku vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud õigussuhtest), ei ole praegusel juhul ka see säte kohaldatav, kuna Eesti-Ukraina õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Ukraina) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Samuti ei ole hageja vanus ning tervislik seisund aluseks Eesti-Ukraina õigusabilepingu järgi kohtualluvuse määramisel. Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus õigesti Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest.
- Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Kai Kullerkupp 3