Obsah (8)

§ 243§ 657§ 232§ 652§ 175§ 163§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-

§ 243lõikele 1 seda tõendina arvestada.

Tõendatud ei ole üldkoosoleku päevakorra punktis 3 vastu võetud otsute tühisus vastuolu tõttu heade kommetega. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus ebaõigesti tõendina arvestamata kostja esitatud üldkoosoleku helisalvestise. Kostja istungil tõendist ei loobunud. Kohus küsis pooltelt istungil, kas nad peavad helisalvestise kuulamist vajalikuks; kohtu tegevusest jäi mulje, et pooled võiksid tõendi juba uurituks lugeda. Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomanik on üldkoosolekul andnud nõusoleku talle teistest erineva kohustuse panemiseks, on helisalvestis oluline tõend; 2) maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigust. Päevakorrapunkt peab olema selge ja andma piisavalt informatsiooni otsustamisele tulevate küsimuste kohta; 3) jättis maakohus analüüsimata hageja väited seoses registreerimislehe kannete põhikirjaga vastuoluga. Kostja ei ole esitanud volitusega osalenud isikute kohta lisalehte, mis põhikirja kohaselt tuleb sel puhul registreerimislehele lisada. Seetõttu on võimatu kindlaks teha, kas ühistu liikme asemel osales üldkoosolekul volitatud isik või keegi muu. On võimalik, et on toimunud allkirjade võltsimine; 4) ei võtnud maakohus seisukohta üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude osas vastuolu tõttu KOS § 13 lõigetega 1 ja
2. Maja küljel olev varikatusega trepp ei ole reaalosa, vaid korteriomandi osa ning selle majandamise kulud jagunevad vastavalt KOS § 13 lõikele 1 korteriomanike vahel. Üldkoosoleku otsus, millega kohustatakse üht kaasomanikku kandma kaasomandi majandamise kulusid sellest suuremas ulatuses, on vastuolus seadusega; 5) jättis maakohus analüüsimata täiendava otsuste kehtetuse aluse, millele hageja tugines 03.10.2017 menetlusdokumendis ning kohtuistungil. Päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsused on vastuolus korteriühistu liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega vastavalt KÜS § 1 lõikele 2 ja MTÜS § 22 lõikele 5; 4 6) ei ole Raul Song andnud nõusolekut trepile tehtavate kulutuste hüvitamiseks. Isegi, kui kohus leiab, et Raul Song sellise nõusoleku andis, on Raul Song esitanud kõigile ühistu liikmetele avalduse nõusoleku tühistamiseks TsÜS § 92 lg 1 alusel eksimuse tõttu.
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Põhjenduste kohaselt: 1) saavad kõik ühistu liikmed üldkoosoleku päevakorrapunktist „Trepp? (dokumendid, mis edasi?)“ järeldada, millisest trepist jutt käib. On tõendatud, et hageja teadis, mis selle päevakorrapunkti all arutusele tuleb. KÜS ei sätesta nõuet esitada päevakorras otsuse projekt, kust nähtuks täpselt, mille üle üldkoosolekul otsustatakse; 2) on maakohus õigesti leidnud, et kuna ühistu liikmetel, kes osalesid koosolekul esindajate kaudu, olid kehtivad tähtajatud volitused, oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused ei ole seetõttu kehtetud; 3) nõustus Raul Song ise vabatahtlikult trepile kulutuste tegemisega ega olnud vastava üldkoosoleku otsuse vastu. Võimalik hilisem kokkuleppest taganemine ei oma tähtsust. Raul Song ei ole ise 17.05.2017 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.
4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 2249,95 eurot. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hagejalt välja mõistetavat kostja menetluskulu 1592,35 euroni. Maakohus leidis, et menetlusdokumendi koostamisele ja istungil osalemisele kulunud aeg on põhjendatud, ent märkis põhjendamatult, et neile tegevustele kulunud aeg on 10 tundi ja 53 minutit tegeliku 12 tunni ja 9 minuti asemel. Maakohtu väitel ei ole põhjendatud esindaja kulu dokumentidega tutvumisele, e-kirjade lugemisele ja saatmisele, telefonikõnedele jms. Hageja ei ole neile kuludele vastu vaielnud ning kohtul puudub alus kulude vähendamiseks, kuna tegemist on põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel ületanud diskretsiooni piire. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
6. märtsi 2018 otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kehtetuks tunnistamata kostja üldkoosoleku punkti 3.3, jaotas menetluskulud ja mõistis need hagejalt välja kostja kasuks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastuapellatsioonkaebuse.

1. Puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Otsuse tühisusel ja kehtetuks tunnistatavusel on erinevad materiaalõiguslikud alused. Üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 kohaselt tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sellisel 5 juhul võib MTÜS § 24 lg 3 teise lause järgi otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et üldkoosoleku otsus ei ole tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 14). Päevakorrapunkt „trepp, dokumendid, kuhu edasi“ viitab sellele, et treppi puudutav tuleb arutlusele. Trepi remontimine on tavapärane tegevus ja mõistlik ühistu liige pidi mõistma, et ka trepi remondiküsimused võivad vajada otsustamist. Kuna treppi nõustus remontima üks ühistu liige, on õiguste riive teistele ühistu liikmetele vähene. Sellist otsust oli üldkoosolek pädev selle päevakorrapunkti raames tegema. Üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Tehing on TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde, ühiskonnale objektiivselt oluliste väärtuste ja õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. See, et üldkoosolekuga pandi ühistu liikmele kohustus trepp korda teha ja selle katuse eest maksta, ei ole heade kommete vastane. Küsimus, kas kolmas isik on tehingu hiljem tühistanud, ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja see ei too kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kolmas isik saab oma õigusi kaitsta ise.
3. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kaasomandi kulud peavad kandma kaasomanikud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1). Maakohus rikkus menetlusõigust tõendite hindamisel ja selgitanud välja, kas korteriühistu liige Raul Song andis nõusoleku kulude kandmiseks. Maakohus ei ole otsuses uurinud helisalvestist tõendina ja rikkus sellega

§ 232

lõiget 1.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Helisalvestise esitas maakohtule kostja (lk 44). Hageja viitas helisalvestisele kui tõendile, mis tõendab tema poolt väidetud asjaolu (lk 51). Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid üldkoosoleku helisalvestisest kui tõendist loobunud. Pooled ei soovinud istungil helisalvestise taaskuulamist uurimise käigus. Maakohus järeldas valesti, et pooled loobusid tõendist. Maakohus pidi tõendit hindama, kuna ta ei olnud tõendi asja materjalide juurde võtmisest keeldunud. Seetõttu hindab ringkonnakohus

§ 652lg 3 p 1 alusel helisalvestist tõendina ise.

1. Kostja
2. septembril 2017 esitatud üldkoosoleku helisalvestis kinnitab, et Raul Song ei andnud selgesõnalist nõusolekut trepi katuse kulude ainuisikuliseks kandmiseks. Samuti ei ole üldkoosoleku helisalvestisest selgelt eristatav selle küsimusele hääletusele panemine ja hääletustulemus. Üldkoosolekul avaldati trepi katuse osas vastuolulisi seisukohti. Ringkonnakohus hindab salvestist kui täiendavat tõendit, kuna lisaks helisalvestisele kinnitab nõusoleku puudumist kostja üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt jäi R. Song katuse kulude kandmise osas erapooletuks (tl 8). KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 22 lg 5 koostoimest tulenevalt peab korteriühistu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks olema selle liikme selge nõusolek. Kuna R. Songi nõusolek puudub, tuleb tunnistada üldkoosoleku p 3.
3. MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks. 6 Seejuures puudub alus üldkoosoleku otsuse p 3.
4. kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku helisalvestisel möönis R. Song valmidust trepi korda tegemiseks. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et sellega olid nõus kõik koosolekul osalejad, sh R. Song. Puudub informatsioon ja tõendid, et trepp on R. Songi korteriomandi reaalosa.
5. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusreegleid ja menetlusnorme.

§ 175

lg 1 alusel on kohtul diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Ringkonnakohus selgitab, et diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude mittekaalumist ja nendega mitte arvestamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-6-16 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Kaalutlusreeglite rikkumine on ka kohtulahendi ebapiisav põhjendamine. Kuna maakohus põhjendas menetluskulude kindlaksmääramist piisavalt ja kaalus olulisi asjaolusid, ei saa ringkonnakohus maakohtu otsustatusse sekkuda. 13. Ringkonnakohus leiab, et

§ 163

lg 1 alusel tuleb jätta 80% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 20% kostja menetluskuludest hageja kanda. Sellist menetluskulude jaotust õigustab asjaolu, et hageja jõudis hagiga suuremas osas sihile, kuna ringkonnakohus tunnistas kehtetuks rahalise kohustuse ühele ühistu liikmele panemise ja rahuldas suuremas osas hagi alternatiivse nõude. 14.

§ 174

lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks hageja menetluskulude rahalist suurust ja ringkonnakohus muutis oluliselt menetluskulude jaotust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg 4 ja

§ 177lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1592,35 eurot menetluskulude katteks. Kuna 20% kostja menetluskuludest jäeti hageja kanda, tuleb mõista kostja menetluskulude katteks maakohtus hagejalt välja kostja kasuks 318,47 eurot (20% 1592,35-st). /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 8