) norme. PPA on vaidlusaluses ettekirjutuses õigesti leidnud, et kaebajal puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eestis viibimiseks, toonud välja põhjused ning kaalutlused lahkumisettekirjutuse koostamiseks ning sissesõidukeeldu kohaldamiseks olenemata sellest, et kaebaja võimalused lapsega kohtumiseks on seetõttu takistatud ehk miks kaalub avalik huvi üle kaebaja huvi elada Eestis. PPA on seejuures võtnud arvesse vastustaja Eestis elamise kestust, tema vanust, lahkumise tagajärgi talle ja tema lapse jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. Kahtlemata on kaebajal huvi jääda Eestisse elama, kuid temast lähtuv oht kaalub üles kaebaja õiguste riive. Kaebaja ei osale faktiliselt oma lapse kasvatamisel. Kaebaja ei anna isegi lubadust pärast vanglast vabanemist õiguskuulekat elu, mida ei toeta ka tema varasem käitumine, samuti Viru Vangla poolt antud hinnang. On küll arusaadav, et riigist tagasisaatmine on kaebajale ebamugav ning ilmselt eelistaks ta elada Eestis, kuid selline ebamugavus ei kaalu üles ohtu, mida kaebaja kujutab kui tal lubataks Eestisse jääda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: Kaebajal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mis tekitab tema ja Venemaa Föderatsiooni vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kaebaja puhul tuleb arvestada, et isik on Eesti Vabariigis kümnel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab viiendat korda lisaks on ta kümnel korral karistatud väärteo korras. Viru Vangla ettepaneku kohaselt on kaebaja hinnatud ohuks avalikkusele ning pole alust arvata, et kaebaja oma elustiili muudab ja vabanedes uusi kuritegusid toime ei pane. Kaebaja karistuste hulk ja toimepandud teod näitavad kaebaja retsidiivs ust ning seda, et kaebaja ohustab avalikku korda ja ühiskondliku turvalisust. Seega on riigil õigus välja saata kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna nad võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule või turvalisusele. Õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles kaebaja sidemete katkemise Eestiga. PPA on otsuse tegemisel võtnud arvesse ka kaebaja perekonnaelu.
lg 4 kohaselt loetakse välismaalase perekonnaliikmeks Eestis seaduslikult välismaalasega ühes perekonnas koos elavat abikaasat, alaealist last ning vanemat, kui välismaalane on alaealine. X on lahutatud. Rahvastikuregistri andmetel on 2 3-17-2076 isikul kaks tütart, kuid märge isa kohta tuleneb abielu faktist ja ei ole seotud sellega, et X on alaealiste X ja X´i bioloogiline isa. Samuti on vanglal teada, et 11.08.
lg 1 ja § 15 lg 1 alusel Eesti Vabariigist Valgevenesse ning kohaldanud kaebajale sissesõidukeeldu viieks aastaks
lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist (
11. Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (
Kui välismaalasele ei anta vabatahtlik u lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, v.a, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates (
12. Lahkumisettekirjutust ja selles kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega (
1 lg 1).
järgi on sissesõiduk ee ld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.
eristab lahkumisettekirjutuses kohaldatavat sissesõidukeeldu (§ 7 lg 2, § 71 lg 1, 74 -75 ) ja muud sissesõidukeeldu (§ 27-3314 ). 13. Kaebajale on tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmis e le vanglast vabanemisel HMS § 53 lg 1 p 1 alusel. Ettekirjutuse kohaselt saadetakse kaebaja pärast vanglast vabanemist
lg 1 ja § 15 lg 1 alusel Eesti Vabariigist Valgevenesse ja kaebajale kohaldatakse sissesõidukeeldu viieks aastaks
3 3-17-2076
lg 1 väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist. 17. X on Venemaa Föderatsiooni kodanik (vt. koopia passist 51 nr 3315305), mitte Valgevene Vabariigi kodanik. Käesoleval hetkel puudub kaebajal Viru vanglast vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks välismaalaste seadusest tulenev viibimisalus. Tulenevalt asjaolust, et Xviibib käesoleval hetkel Viru Vanglas ning tal puudub võimalus lahkuda Eestist
lg 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis koostas PPA isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele X vabanemisel vanglast. 18. Halduskohus märgib, et PPA ei ole põhjendanud sissesõidukeelu kohaldamist ja selle pikkust. Sissesõidukeelu kohaldamise põhjendamise kohustus tuleb
lg-st 1, mille kohaselt tuleb mh sissesõidukeeldu põhjendada ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuga. Tegemist oli seadusandja selgesõnalise tahtega põhjendada isikute le sissesõidukeelu kohaldamist, mille eesmärgiks oli tagada hea halduse põhimõtte ellu rakendamine ning sätestada kehtiv halduspraktika seadusega (vt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 251 teise lugemise seletuskiri, muudatusettepa nek nr 16). Kuna PPA ei ole sissesõidukeelu kohaldamist põhjendanud, ei vasta vaidlustat ud otsus selles osas seadusele. 19. Ka ei vasta ettekirjutuses märgitu, et kaebaja saadetakse vanglast vabanemisel
lg 1 ja § 15 lg 1 alusel Eesti Vabariigist Valgevenesse, asja tehioludele, sest kaebaja omab hoopis Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole õiguspärane.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.