Obsah (5)

§ 182§ 116§ 159§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-1735 19. september 2018 Ülle Polluks X k

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lõige 6).

3-17-1735 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
2. mail 2017 Viru Vanglale taotluse võimaldada pikaajaline kokkusaamine naise ja lastega
3. ja
4. juunil
6. Viru Vangla jättis
7. mai
8. a otsusega nr 6-7/15358-2 X taotluse rahuldamata, sest soovitud ajal viibib ta kartseris.
9. mail 2017 koostatud ettekande ajendil viiakse X suhtes läbi distsiplinaarmenetlust. Vangistusseaduse § 25 lõike 3 järgi ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
10. X esitas
11. augustil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
12. mai
13. a otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
14. Kohus võttis
15. augusti
16. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas Viru Vanglat sellele vastama.
17. Viru Vangla teatas
18. septembril 2017 kohtule, et võtab kaebuse õigeks.
19. Kohus otsustas
20. augusti
21. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
22. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla
23. mai
24. a otsus on õigusvastane. Kaebajale võimaldati viimati pikaajaline kokkusaamine
25. a detsembris. Kaebaja viibis alates
26. a detsembrist sisuliselt järjest kartseris. Kartserikaristuse kandmine pidi lõppema
27. juunil
28. Vastustaja ei teadnud taotluse lahendamise hetkel, kas kaebajale määratakse
29. mai
30. a ettekande alusel uus kartserikaristus. Üksnes asjaolu, et isiku kohta on koostatud ettekanne ja tema vastu on algatatud distsiplinaarmenetlus, ei anna alust keelduda pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Seadus tagab kaebajale õiguse pikaajalisele kokkusaamisele kord poole aasta jooksul ka siis, kui kaebajat hoitakse pidevalt kartseris. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei oleks võinud pöörata uut kartserikaristust täitmisele pärast pikaajalist kokkusaamist. Vastustaja on asunud murdma kaebaja perekonnasidemeid.
31. Vastustaja võttis kaebuseks õigeks. Pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamise ajal kandis kaebaja kartserikaristust
32. aprilli
33. a käskkirja nr 6-3/388-1 alusel. Kartserikaristuse kandmine pidi lõppema
34. mail
35. Kaebajale määrati
36. aprilli
37. a käskkirjaga nr 6-3/389-1 veel 20 ööpäeva kartserit. See käskkiri pöörati täitmisele
38. mail 2017 ja selle täitmine pidi lõppema
39. juunil
40. Kaebaja taotluse lahendamise hetkel
41. mail 2017 oli vastustajale teada, et kaebaja kartserikaristused lõppevad
42. juunil
43. Pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel peab vangla lähtuma konkreetsetest asjaoludest. Taotlusele vastamise hetkel ei teadnud vangla, kuidas lõppeb
44. mai
45. a ettekande alusel algatatud menetlus ja kas kaebaja kannab taotletud pikaajalise kokkusaamise kuupäevadel kartserikaristust.
46. mail 2017 väljendatud vangla seisukoht, et kaebaja viibib taotletud pikaajalise kokkusaamise kuupäevadel kartseris, oli ennatlik. Vangla
47. mai
48. a keeldumine pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest oli õigusvastane. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 2 3-17-1735 9.

§ 159

lõige 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Kaebuse õigeksvõtt tähendab seda, et kohus rahuldab kaebuse ilma kaebuse nõude õiguslikku ja faktilist põhjendatust hindamata. Vastustaja võttis 22. septembri 2017. a menetlusdokumendis (tl 12) kaebuse õigeks. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada ja teha kindlaks Viru Vangla 18. mai 2017. a otsuse õigusvastasus. 10.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (

§ 108lõige 5).

Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda temal. Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tl 6). Eeltoodust lähtuvalt tuleb riigilõiv vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. 11. Kaebaja taotlusel tuleb tema nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga X (

§ 175lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3