Obsah (12)

§ 3891§ 73§ 65§ 255§ 63§ 78§ 22§ 68§ 389§ 12§ 121§ 17

Kriminaalasi nr. 1-15-4671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 16.01.2018.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Aime Ivanson Metta Sar

§ 3891

lg 2,3 - § 22 lg 3 järgi vangistusega 1 aasta (kandmata 11 kuud 27 päeva)

§ 73alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 4 kuud.

Elukoht: xxxx A.S, isikukood xxxxxxxxxxxx, Kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati 26.05.2016.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 3891

lg 2,3 - § 22 lg 3 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 4 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust, § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga ühes allutamisega elektroonilisele valvele 1 kuuks, Elukoht: xxxx Süüdistus Aivar Bärg ja Kaspar Tarto -

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 ja

§ 255

lg 1 järgi K.L ja A.S -

§ 255lg 1 järgi Menetluse liik Kriminaalasja nr.

üldmenetlus 11930000661 RESOLUTIIVOSA K.L õigeks mõista

§ 255lg 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

A.S õigeks mõista

§ 255lg 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

AIVAR BÄRG süüdi mõista

§ § 22 lg 3 –

§ 3891

lg 2, 3 ja § 255 lg 1 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid karistada vangistusega 3 aastat.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Aivar Bärg ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.01.2018.a.

KASPAR TARTO

§ 22

lg 3 -

§ 3891lg 2, 3 järgi õigeks mõista.

KASPAR TARTO süüdi mõista

§ 255

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Kaspar Tarto poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 24.09.2012.a kuni 10.01.2013.a, s.o 3 kuud 17 päeva karistusest kantuks ja kandmata karistus on 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Kaspar Tarto ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.01.2018.a.

Tsiviilhagi Välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 4 alusel Aivar Bärgilt solidaarselt Harju Maakohtu 16.03.2016 otsusega (kriminaalasi nr 1-16-325) süüdi mõistetud M.Kiga Eesti Vabariigi kasuks 1 110 023.52 eurot, sh intress 285 011.62 eurot. Aivar Bärgi mittevaralise kahju nõue. Jätta Aivar Bärgi mittevaralise kahju nõue summas 3000 eurot rahuldamata. Menetluskulud Välja mõista Aivar Bärgilt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha - 1250 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud kaitsjatasu – 5856 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Aivar Bärgil kriminaalmenetluse kulude kogusummas 7106 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 592.17 eurot,

1. kuul 592.13 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. 2 Välja mõista Kaspar Tartolt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 1250 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud kaitsjatasudest (5870.40 eurost) ½ 2935.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Kaspar Tartol kriminaalmenetluse kulude kogusummas 4185.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 348.77 eurot,
2. kuul 348.73 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfod (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Aivar Bärgile ja Kaspar Tartole eraldi dokumendina. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisitasu 359 eurot (IX tõendite kd lk 26) ja Kaspar Tarto määratud kaitsjale määratud kaitsjatasudest 2935.20 eurot (5870.40 – 2935.20) ja tunnistajatele makstud päevaraha ning sõidu- ja ööbimiskulud kokku 293.39 eurot riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest Kaspar Tartole seoses

§ 22

lg 3 –

§ 3891

lg 2,3 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmisega tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust (14400 eurot, sh. käibemaks) ½ , s.o. 7200 eurot. Asitõendid Asitõendite osas võetakse seisukoht eraldatud S.Si kriminaalasjas nr. 1-17-8498 tehtavas lahendis. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Süüdistused K.Lt ja A.St süüdistatakse üheksast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumises, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud

§ 3891

lg 2 järgi teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat. Nimelt kuulusid K.L ja A.S kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli pakkuda käibemaksu tasumata jätmise läbi odavamalt kütust ning teenida seeläbi kuritegelikku tulu. Kütuse müümiseks kirjeldatud skeemi järgi oli M.Kil loodud konkreetsete isikuvaheliste ülesannete jaotusega kuritegelik ühendus, kus rollide jaotus oli järgnev. M.Ki ülesandeks oli kogu müügiahela juhtimine, tema andis korraldusi K.Lle, Aivar Bärgile, R.Ple, A.Sle, M.Lile ja S.Sile. M.Kiga kooskõlastati tehinguid ja toiminguid, tema otsustas kuritegeliku ühenduse poolt kasutatud juriidiliste isikute nimel olulisemad küsimused. M.K oli ise OO OÜ juhatuse liige ja korraldas igapäevaselt selle ettevõtte nimel tegevust, samuti oli M.K 3 OÜ PP juhatuse liige, mida kasutati maksupettusega saadud rahaliste vahendite väljavõtmiseks. Samuti tasus M.K kuritegelikku ühendusse kuuluvatele isikutele rahalisi vahendeid nende tegevuse eest. K.L, töökoha asukohaga M.Kiga ühes kontoris aadressil xxxx, tegeles OO OÜ kütuse müümisega, suheldes hulgimüüjatega kellele kütust müüdi. K.L koostas OO OÜ nimel kütuse väljastamise volikirju ja üleandmise-vastuvõtmise akte ning edastas OÜ-le SÕ. K.L suhtles SÕ OÜ töötaja E.Rga, kes pidas laoarvestust, kuidas vajaminevaid dokumente vormistada. Aivar Bärgi ülesandeks oli korralda tööd OÜ-s SÕ. Osaliselt oli Aivar Bärgi töökohaks aadressil xxxx asuv kontoriruum. Aivar Bärg on OÜ SÕ juhatuse liige. Aivar Bärgi ülesandeks oli korraldada S terminali tööd. OÜ SÕ aktsiisilaos toimus kütuse omaniku vahetus OO OÜ-lt anti kütus üle varifirmadele, kelle nimelt viidi kütus aktsiisilaost omatarbeks välja. Aivar Bärgi ülesandeks oli ka ühenduse toetamine kütusevaldkonna tehnilise ja spetsiifilise oskusteabega, mis olid vajalikud kütuseterminalide toimimiseks. A.S ülesandeks oli kütuse transpordi organiseerimine, autojuhtide juhendamine. A.S oli kuni 27.03.2012 OÜ OK Oil (hilisema nimega OK O) töötaja (juhatuse liige kuni 27.03.2012 M.Ki abikaasa S.K). A.S oli alates 27.03.2012 OÜ OK O juhatuse liige. R.P ülesandeks on korraldada tööd RT OÜ-s. R.P on RT OÜ juhatuse liige. RT OÜ kommertslaos toimus kütuse üleminek varifirmade vahel ja kütuse väljastamine müügiahela lõppklientidele. R.P andis korraldusi terminali töötajatele, kes suhtlesid BF OÜ juhatuse liikme nimel esinenud isiku ja FTI OÜ juhatuse liikme ja volitatud isikuga ning korraldasid kommertslaos kütuse liikumist ja selle vastuvõtmist ning väljastamist. S.Si ülesandeks oli rahade liikumise korraldamine läbi LI OÜ (reg.kood xxxxxxxx juhatuse liige ajavahemikul 15.09.2006 kuni 30.07.2012 S.S). Nimelt S.S väljastas LI OÜ nimelt fiktiivseid laene varifirmadele, et varifirmade nimelt saaks tekkivaid kulusid tasuda, mis olid vajalikud kütuse soetamisega ja omatarbeks väljastamiseks SÕ OÜ aktsiisilaost. Samuti toimus kütuse eest tasumine kütuse müügiahela lõppklientide poolt läbi LI OÜ. M.Li ülesandeks oli hallata variettevõtteid: OÜ GB, OÜ D, OÜ S, OÜ BF ja OÜ OMG. M.L suhtles variettevõtete nimel, edastades nende nimel kütuse omanikevahetuse dokumente RT OÜle, tellis variettevõtete nimel transporti OO OÜ-lt, koostas nende nimel digitaalselt allkirjastatud kütuse üleandmise-vastuvõtmise akte ja aktsiisilaost kütuse väljastamise kinnitusi omatarbeks. J.Si ja Kaspar Tarto ülesandeks oli värvata ja juhendada variisikuid. Variisikuteks värbasid J.S ja Kaspar Tarto I.Ši, T.Ji, V.J. Nemad organiseerisid variisikute vormistamise äriühingute juhatuse liikmeteks, juhendasid variisikuid pangakontorites äriühingutele pangakontode avamisel, juhendasid variisikuid ja organiseerisid fiktiivsete lepingute sõlmimise. Samuti oli nende ülesandeks tekitada võimalus anda värvatud variisikute nimel allkirju, mis võimaldas näilikult nende nimel fiktiivseid tehinguid teha. Samuti oli nende ülesandeks muuta värvatud variisikute kättesaamine maksuhaldurile raskemaks, organiseerides selleks värvatud isikute viimise välismaale ja tasudes värvatud variisikute V.J ja I.Š elamiskulude eest välismaal. Selliselt M.K, organiseerides rohkem kui kolmest isikust koosneva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse ja pannes toime K.L, Aivar Bärg, R.P, S.S, A.S, J.Si, Kaspar Tarto ja M.Li kaasaaitamisel ajavahemikul 2012 jaanuar-märts maksude maksmisest kõrvalehoidumise suures ulatuses, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 825012 € – sai seeläbi alusetu konkurentsieelise vedelkütuse hulgimüügi valdkonnas Eesti Vabariigis ja teenis sellega kuritegelikku tulu. Seega K.L ja A.S kuulusid üheksast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 2 ja lg 3 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, millega panid toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aivar Bärgi ja Kaspar Tartot süüdistatakse

§ 22

lg 3 - 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad aitasid M.Kile kaasa, tema poolt maksuhaldurile teadvalt OOOÜ jaanuar – märts 2012.a valeandmeid sisaldavate 4 käibedeklaratsioonide esitamisele, mille tõttu jäi deklareerimata 20% maksustatavat käivet 4 125 059,48 eurot ning tasumata käibemaksu 825 011,9 eurot. Nimelt Aivar Bärg, olles OÜ SÕ (reg.kood xxxxxxx, juriidiline aadress xxxxxx) juhatuse liige, kes äriseadustiku (RT I 1995, 26, 355; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama OÜ SÕ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, organiseeris kütuse, mille tegelik omanik oli OO OÜ (reg nr xxxx, juriidiline aadress xxxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 20.09.2011 registreerimisnumbriga EExxxxxx, juhatuse liige M.K) aktsiisilaost väljaviimist viisil, millega jäeti OO OÜ poolt käibemaks kütuse müügilt riigieelarvesse tasumata. Nimelt Kaspar Tarto värbas koos J.Siga rahalise tasu eest GB OÜ (reg.kood xxxxxxxx) juhatuse liikmeks ajavahemikul 15.12.2011 kuni 24.08.2012 I.Ši, DOÜ (reg.kood xxxxxxxx) juhatuse liikmeks ajavahemikul 19.01.2012 kuni 24.08.2012 I.Ši, S OÜ (reg.kood xxxxxxxx) juhatuse liikmeks ajavahemikul 05.04.2011 kuni 24.08.2012 T.Ji ja BF OÜ (reg. kood xxxxxxxx) juhatuse liikmeks ajavahemikul 04.08.2011 kuni 24.08.2012 V.J. Kaspar Tarto roll variisikute I.Si, V.J ja T.Ji värbamisel seisnes selles, et tema tegi neile kas ise või läbi J.Si ettepaneku asuda juhatuse liikmeks ettevõtetes (GB OÜ, S OÜ, DOÜ ja BF OÜ), mida kasutati maksupettuse toimepanemisel ja maksis neile selle eest sularahas rahalist tasu. Samuti tema organiseeris peale variisikute nõusoleku saamist asuda juhatuse liikmeks nende notari juurde mineku, leppis variisikuga kokku notari juurde minemise aja ja sõidutas neid sinna oma autoga, et variisikud saaks enda nimele vormistada äriühingud, mida hiljem kasutati M.Ki jt poolt maksupettuse eesmärgil. Samuti käis tema koos I.Si, V.J ja T.Jiga krediidiasutustes (pangas), et variisikud saaks avada ettevõtetele, mida kasutati maksupettuse toimepanemiseks, arvelduskontod ja seejärel sai variisikutelt oma valdusesse arvelduskontodega seotud pin-kalkulaatorid koos pin koodidega, mille edastas seejärel M.Lile. Samuti käis tema koos I.Si, V.J ja T.Jiga kodakondsus- ja migratsiooniametis ning tema korraldusel tegid variisikud endale id-kaardi, mille seejärel loovutasid koos pin- koodidega temale ja millised tema seejärel andis üle M.Lile. Samuti tema korraldusel allkirjastas V.J ca 50 tühja A4 paberilehte, millised seejärel V. J andis temale üle ja mida hiljem kasutati M.Ki jt poolt maksupettuse toimepanemisel näiliselt toiminud majandustehinguid kinnitavate dokumentide koostamisel. Samuti organiseeris Kaspar Tarto variisiku I.Si ja tema elukaaslase M.M reisikulude (vähemalt 2000 eurot) ja igakuise elamiskulude tasumise, et I.S koos elukaaslasega saaks 2012 suvest kuni 2013 kevadeni viibida Austraalias. Selle eesmärk oli takistada tema viibimist Eesti Vabariigis ja kohtumist maksuhalduri esindajatega seoses I. Si nimel olevate OÜ-dega GB ja D, mis oleks suurendanud toimepandud maksupettuse ilmsikstulekut. Samuti organiseeris Kaspar Tarto variisiku V.J ja tema elukaaslase T.Ti reisikulude ja elamiskulude tasumise, et isik saaks 2011 november - 2012 aprill viibida Hispaanias Tenerifel ja tegi sellel eesmärgil perioodil 06.01.2012-23.04.2012 sularahas sissemakseid (vähemalt 5360 eurot) T.Ti arvelduskontole. Selle eesmärk oli takistada V.J viibimist Eesti Vabariigis ja kohtumist maksuhalduri esindajatega seoses V. J nimel oleva OÜ-ga BF, mis oleks suurendanud toimepandud maksupettuse ilmsikstulekut. Eelnimetatud variisikud (I.S, V.J, T.J) olid vajalikud selleks, et M.Ki kontrollitud kütuse näilikus müügiahelas saaks nimetatud variisikute nimel teha äriühingute vahel tehinguid ning mille 5 tulemusel oleks maksuhalduri võimalike etteheidete korral keerulisem äriühinguid GB OÜ, S OÜ, DOÜ ja BF OÜ seostada M.Kiga. Nimelt organiseeris M.K kütuse (diiselkütus ja bensiin) hulgimüüki, jättis OO OÜ nimel käibemaksu õigesti deklareerimata ja tasumata. SÕ OÜ aktsiisilaos, kus OO OÜ hoiustas kütust (diiselkütus ja bensiin), müüdi 0% käibemaksumääraga kütus OO OÜ-lt GB OÜ-le (reg.kood xxxxxxx, juhatuse liige ajavahemikul 15.12.2011 kuni 24.08.2012 I.Š), DOÜ-le (reg.kood xxxxxxxx juhatuse liige ajavahemikul 19.01.2012 kuni 24.08.2012 I.Š) S OÜ-le (reg.kood xxxxxxxx, juhatuse liige ajavahemikul 05.04.2011 kuni 24.08.2012 T.J), s.o. reaalset majandustegevust mitteomavatele varifirmadele, mis olid M.Ki kontrolli all. OO OÜ-lt GB OÜ-le, DOÜ-le ja S OÜ-le väljastatud arved, mida kajastati OO OÜ maksuarvestuses 0%-se käibena, olid alljärgnevad: Arve/saatelehe Arve/saatelehe kuupäev nr 1 2 11.01.2012 11.01.2012 1200141 1200006 11.01.2012 11.01.2012 12.01.2012 13.01.2012 13.01.2012 13.01.2012 13.01.2012 13.01.2012 13.01.2012 13.01.2012 16.01.2012 16.01.2012 16.01.2012 16.01.2012 17.01.2012 17.01.2012 17.01.2012 17.01.2012 17.01.2012 18.01.2012 18.01.2012 18.01.2012 18.01.2012 18.01.2012 18.01.2012 18.01.2012 1200007 1200054 1200188 1200024 1200003 1200025 1200041 1200050 1200137 1200195 1200017 1200018 1200012 1200019 1200013 1200014 1200015 1200016 1200020 1200021 1200026 1200027 1200028 1200008 1200009 1200010 Arve/saatelehe selgitus 3 Ostja 4 Hind (

1. kg)5 Kogus (
2. kg)6 Summa 7 Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine bensiin 95 Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus suvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ 0,91 0,905 0,905 0,905 0,886 0,91 0,91 0,862 0,91 0,886 0,91 0,886 0,896 0,91 0,91 0,909 0,91 0,909 0,909 0,909 0,909 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,905 0,905 0,905 27 012,00 636,00 26 170,00 200,00 27 852,00 26 726,00 26 115,00 27 729,00 26 762,00 27 694,00 27 180,00 27 437,00 27 437,00 26 726,00 26 726,00 26 977,00 26 726,00 26 977,00 27 144,00 27 144,00 27 144,00 26 726,00 26 726,00 26 977,00 26 997,00 27 012,00 27 006,00 27 172,00 27 173,00 24 580,92 575,58 23 683,85 181,00 24 676,87 24 320,66 23 764,65 23 901,97 24 353,42 24 536,88 24 733,80 24 309,18 24 583,55 24 320,66 24 320,66 24 522,09 24 320,66 24 522,09 24 673,90 24 673,90 24 673,90 24 320,66 24 320,66 24 549,07 24 567,27 24 580,92 24 440,43 24 591,57 24 591,57 6 18.01.2012 18.01.2012 18.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 19.01.2012 20.01.2012 20.01.2012 23.01.2012 23.01.2012 1200078 1200132 1200142 1200133 1200134 1200139 1200144 1200145 1200192 1200193 1200031 1200032 1200131 1200135 23.01.2012 23.01.2012 1200136 1200140 23.01.2012 24.01.2012 24.01.2012 24.01.2012 24.01.2012 24.01.2012 1200143 1200030 1200033 1200034 1200042 1200094 24.01.2012 24.01.2012 25.01.2012 25.01.2012 25.01.2012 25.01.2012 25.01.2012 25.01.2012 26.01.2012 26.01.2012 26.01.2012 26.01.2012 26.01.2012 26.01.2012 27.01.2012 27.01.2012 27.01.2012 27.01.2012 27.01.2012 27.01.2012 27.01.2012 30.01.2012 1200092 1200093 1200058 1200059 1200060 1200096 1200097 1200107 1200061 1200062 1200079 1200095 1200098 1200108 1200043 1200044 1200049 1200080 1200099 1200105 1200190 1200004 Diislikütus suvine Diislikütus suvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus suvine Diislikütus suvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus suvine bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus suvine Diislikütus suvine bensiin 95 Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine bensiin 95 GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ 0,904 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,886 0,91 0,91 0,91 0,91 0,91 0,886 0,91 0,886 0,886 0,886 0,896 0,896 0,896 0,896 0,904 0,904 0,904 0,896 0,896 0,896 0,904 0,904 0,904 0,896 0,896 0,896 0,886 0,886 0,886 0,904 0,896 0,896 0,886 0,862 24 304,00 27 437,00 27 013,00 26 742,00 26 762,00 26 993,00 27 163,00 27 183,00 27 180,00 27 180,00 27 144,00 27 144,00 27 437,00 11 361,00 15 401,00 26 765,00 22 572,00 4 421,00 27 866,00 27 144,00 27 437,00 27 424,00 27 694,00 11 196,00 15 601,00 27 466,00 8 577,00 23 930,00 23 930,00 23 930,00 26 838,00 26 838,00 27 258,00 23 936,00 24 045,00 24 466,00 26 870,00 26 707,00 27 290,00 27 694,00 27 681,00 27 723,00 24 115,00 27 174,00 27 342,00 28 015,00 27 729,00 21 970,82 24 967,67 24 581,83 24 335,22 24 353,42 24 563,63 24 718,33 24 736,53 24 733,80 24 733,80 24 701,04 24 701,04 24 309,18 10 338,51 14 014,91 24 356,15 20 540,52 4 023,11 24 689,28 24 701,04 24 309,18 24 297,66 24 536,88 10 031,62 13 978,50 24 609,54 7 684,99 21 632,72 21 632,72 21 632,72 24 046,85 24 046,85 24 423,17 21 638,14 21 736,68 22 117,26 24 075,52 23 929,47 24 451,84 24 536,88 24 525,37 24 562,58 21 799,96 24 347,90 24 498,43 24 821,29 23 901,97 7 30.01.2012 30.01.2012 30.01.2012 30.01.2012 31.01.2012 31.01.2012 31.01.2012 31.01.2012 31.01.2012 KOKKU jaanuaris 2012 1.02.2012 3.02.2012 6.02.2012 6.02.2012 7.02.2012 7.02.2012 7.02.2012 8.02.2012 9.02.2012 9.02.2012 9.02.2012 10.02.2012 10.02.2012 14.02.2012 , 14.02.2012 1200100 1200102 1200104 1200146 1200051 1200068 1200101 1200103 1200106 Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus suvine Diislikütus suvine bensiin 95 Diislikütus talvine Diislikütus talvine Diislikütus talvine GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ 0,896 0,896 0,896 0,88 0,886 0,904 0,896 0,896 0,896 1200081 1200082 1200063 1200064 1200065 1200066 1200155 1200067 1200069 1200070 1200157 1200071 1200072 1200073 1200074 1200075 14.02.2012 12002002 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 diislikütus (talvine) bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 diislikütus (talvine) bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ 0,904 0,904 0,904 0,904 0,904 0,904 0,9 0,904 0,904 0,904 0,915 0,904 0,904 0,904 0,904 0,904 0,904 20.02.2012 21.02.2012 1200109 1200164 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 1200165 1200166 1200167 1200168 1200169 1200173 1200174 1200175 1200176 1200177 1200178 1200179 1200180 1200181 diislikütus (talvine) klass A1 diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) GB OÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ 0,896 0,906 0,906 0,906 0,906 0,906 0,906 0,906 0,906 0,92 0,92 0,925 0,92 0,925 0,89 0,897 0,897 27 261,00 27 261,00 27 430,00 28 116,00 27 866,00 24 470,00 27 277,00 27 277,00 14 452,00 24 425,86 24 425,86 24 577,28 24 742,00 24 689,28 22 120,88 24 440,19 24 440,19 12 948,99 2115 831 1904879,39 24668 22 299,87 24680 22 310,72 24301 21 968,10 24301 21 968,10 24301 21 968,10 24301 21 968,10 27707 24 936,30 24301 21 968,10 24529 22 174,22 24529 22 174,22 27280 24 961,20 24529 22 174,22 24529 22 174,22 24529 22 174,22 24458 22 110,03 24458 22 110,03 -16784 -15 172,74 27495 7458 19614 27072 27306 27306 27495 27477 27053 27043 27297 27297 27466 27450 28129 28129 28080 24 635,52 6 756,95 17 770,28 24 527,23 24 739,24 24 739,24 24 910,47 24 894,16 24 510,02 24 879,56 25 113,24 25 249,73 25 268,72 25 391,25 25 034,81 25 231,71 25 187,76 8 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 21.02.2012 1200182 1200183 1200184 1200185 22.02.2012 27.02.2012 27.02.2012 27.02.2012 27.02.2012 27.02.2012 27.02.2012 1200187 1200147 1200148 1200149 1200150 1200151 1200152 27.02.2012 1200153 diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) klass A1 diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) klass A1 diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) klass A1 diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) DOÜ DOÜ DOÜ DOÜ 0,89 0,897 0,89 0,89 28080 27696 27648 27648 24 991,20 24 843,31 24 606,72 24 606,72 DOÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ 0,89 0,89 0,89 0,89 0,89 0,89 0,89 27440 27072 27072 27079 27326 27326 23728 24 421,60 24 094,08 24 094,08 24 100,31 24 320,14 24 320,14 21 117,92 GB OÜ GB OÜ 0,89 0,9 3604 3837 3 207,56 3 453,30 GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ 0,9 0,9 0,9 0,915 0,915 0,915 23665 9323 18348 27280 7265 20015 21 298,50 8 390,70 16 513,20 24 961,20 6 647,48 18 313,73 GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ GB OÜ 0,915 0,915 0,915 0,886 0,915 27536 27706 27006 -7506 -13179 25 195,44 25 350,99 24 765,39 -6 650,32 -12 058,79 27.02.2012 1200154 27.02.2012 29.02.2012 1200159 1200158 29.02.2012 29.02.2012 29.02.2012 29.02.2012 29.02.2012 Kokku veebruaris 2.03.2012 1200160 1200161 1200162 1200201 1200200 1200200 bensiin 95 DOÜ 1 292 799 1168011,50 0,949 26205 24 868,55 2.03.2012 1200199 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 27277 26 076,81 2.03.2012 1200199 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 -26798 -25 618,89 2.03.2012 1200196 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 26858 25 676,25 2.03.2012 1200196 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 -27277 -26 076,81 2.03.2012 1200197 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 27109 25 916,20 2.03.2012 1200197 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 -27109 -25 916,20 2.03.2012 1200198 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 27109 25 916,20 2.03.2012 1200198 diislikütus (talvine) klass A1 DOÜ 0,956 -27109 -25 916,20 diislikütus (talvine) klass A1 diislikütus (talvine) diislikütus (talvine) diislikütus (suvine) diislikütus (talvine) 9 2.03.2012 15.03.2012 1200195 1200207 diislikütus (talvine) klass A1 bensiin 95 15.03.2012 1200208 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 26813 25 070,16 1200209 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 20081 18 775,74 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 6590 6 161,65 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 6518 6 094,33 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 20153 18 843,06 15.03.2012 15.03.2012 1200210 DOÜ OÜ S 0,956 1,016 26858 -26079 25 676,25 -26 496,26 15.03.2012 1200211 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 26813 25 070,16 15.03.2012 1200212 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 26813 25 070,16 15.03.2012 1200213 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 27064 25 304,84 15.03.2012 1200214 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 27064 25 304,84 15.03.2012 1200215 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 27064 25 304,84 15.03.2012 1200216 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 27053 25 294,56 15.03.2012 1200217 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 27051 25 292,69 1200218 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 3 2,81 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 27216 25 446,96 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 15532 14 522,42 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 11687 10 927,35 1200220 diislikütus (talvine) klass A1 OÜ S 0,935 27219 25 449,77 1200221 1200224 1200225 1200226 1200227 1200206 1200228 diislikütus (talvine) klass A1 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 bensiin 95 OÜ S OÜ S OÜ S OÜ S OÜ S OÜ S OÜ S 0,935 1,016 1,016 1,016 1,016 1,016 1,016 14589 26079 26079 26079 26079 -26079 26079 13 640,72 26 496,26 26 496,26 26 496,26 26 496,26 -26 496,26 26 496,26 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 15.03.2012 Kokku märtsis 2012 1200219 496 683 471 668,00 10 Lisaks on GB OÜ poolt jaanuaris ja veebruaris 2012 tehtud tasumised OOOÜ-le arvete eest, mis on kajastatud OOOÜ raamatupidamises: tasumise kuupäev arve nr 18.01.2012 1200022 GB OÜ 24 353,42 18.01.2012 1200023 GB OÜ 24 353,42 24.01.2012 1200035 GB OÜ 24 309,18 24.01.2012 1200036 GB OÜ 24 309,18 24.01.2012 1200037 GB OÜ 24 309,18 24.01.2012 1200038 GB OÜ 24 309,18 24.01.2012 1200039 GB OÜ 24 309,18 24.01.2012 1200040 GB OÜ 24 309,18 24.01.2012 1200053 GB OÜ 24 689,28 25.01.2012 1200055 GB OÜ 24 689,28 25.01.2012 1200056 GB OÜ 24 689,28 25.01.2012 1200057 GB OÜ 24 689,28 27.01.2012 1200045 GB OÜ 24 536,88 27.01.2012 1200046 GB OÜ 24 536,88 27.01.2012 1200047 GB OÜ 24 536,88 27.01.2012 1200048 GB OÜ 24 536,88 31.01.2012 1200052 GB OÜ 24 689,28 maksja Summa 2.02.2012 1200085 GB OÜ 416155,84 21 970,82 3.02.2012 1200084 GB OÜ 21 970,82 3.02.2012 1200086 GB OÜ 21 970,82 6.02.2012 1200076 GB OÜ 21 835,22 6.02.2012 1200077 GB OÜ 21 835,22 6.02.2012 1200083 GB OÜ 21 970,82 20.02.2012 1200130 GB OÜ 8 227,40 20.02.2012 1200138 GB OÜ 24 563,63 Kokku jaanuaris 2012 164344,75 Kokku veebruaris 2012 Kokku OOOÜ käive tehingutelt DOÜ, GB OÜ ja S OÜ-ga. Jan.2012 Arvete alusel Veb.2012 1904879,39 1168011,50 416155,84 164344,75 2321035,23 1332356,25 Märts2012 Kokku 471 668,00 3 544 558,89 Laekumiste alusel Käive kokku 580500,59 471688 4125059,48 11 Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Et jätta mulje nagu kütus oleks üle antud GB OÜ-le, DOÜ-le ja S OÜ-le vormistati fiktiivseid kütuse üleandmise akte. Aivar Bärgi korraldusel vormistas SÕ OÜ laopidaja fiktiivsete kütuse üleandmise aktide alusel kütuse üleandmise GB OÜ-le, DOÜ-le ja S OÜ-le. Seejärel, et GB OÜ, DOÜ ja S OÜ saaks kütuse SÕ OÜ aktsiisilaost välja viia, vormistati nimetatud ettevõtete nimel kooskõlastatult M.Kiga kütuse väljastamise kinnitused omatarbeks, mille Aivar Bärgi juhtimisel SÕ OÜ edastas Maksu- ja Tolliametile. Seejärel viidi GB OÜ, DOÜ ja S OÜ nimel kütus SÕ OÜ aktsiisilaost välja RTOÜ (reg.kood xxxxxx juhatuse liige R.P) kommertslattu. Vedelkütuse seaduse kohaselt peavad kütuse müügiga tegelevad ettevõtted omama majandustegevuste registris (MTR) registreeringut. Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda MTR-i kandmisel kütusekäitlejalt tagatist. Vedelkütuse seaduse kohaselt võis aktsiisiladu kuni 31.03.2012 lubada sellel isikul, kellel puudub vastava tegevusala märge, kütust väljastada tarbimisse vaid juhul, kui isik on esitanud aktsiisilaopidajale vastava kinnituse, et tarbimisse lubatavat kütust ei müüda, vaid kasutatakse omatarbeks. MTRi registreeringut ei nõuta, kui kütus võõrandatakse aktsiisilaos. Selleks, et vältida tagatise maksmise kohustust ja vältida SÕ OÜ aktsiisilao tegevusloa ära võtmist vormistati SÕ OÜ-st kütuse väljaviimisel kütuse väljaviimine omatarbeks. RT OÜ kommertslaos vormistati üleandmise-vastuvõtmise aktidega pandilepingu alusel näilik kütuse üleandmine OMG OÜ-le (reg.kood xxxxxxx, juhatuse liige I.S), millel samuti puudus reaalne majandustegevus ja mille juhatuse liige ja ettevõtet näilikult esindanud isik J.M olid variisikud, kes OMG majandustegevust reaalselt ei juhtinud ja tehingutest midagi ei teadnud. OMG OÜ nimel deklareeriti maksuhaldurile 20% maksumääraga müüki, kuid tasumisele kuulunud summa jäeti riigieelarvesse tasumata. RT OÜ kommertslaos vormistati kütuse üleandmine OMG OÜ-lt suures osas BF OÜ-le (reg.kood xxxxxxx ), juhatuse liige ajavahemikul 04.08.2011 kuni 24.08.2012 V.J, kes BF OÜ majandustegevusega kursis ei olnud ja kelle nimel tehti näilikke tehinguid M.Ki huvides. BF OÜ nimel liikus kütus edasi müügiahela lõppklientidele. Samuti liikus BF OÜ nimel kütus edasi näilikult läbi FTI OÜ (reg.kood xxxxxxxx, juhatuse liige ajavahemikul 19.01.2010 kuni 28.03.2012 K.N), milline ettevõte oli samuti M.Ki sisulise kontrolli all, tegelikele kütuse müügiahela lõppklientidele. OO OÜ näiliku müügiahela lõppklientideks olid muuhulgas O OÜ, J AS, OÜ MO, OÜ T, OÜ R. BF OÜ, FTI OÜ ja müügiahela lõppklientide vaheliste tehingute kohta koostatud arvetel oli kütuse müük näidatud 20% käibemaksumääraga. KMS § 15 lg 3 p 12 kohaselt on käibemaksumäär 0% aktsiisikaupadega teostavate tehingute puhul, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist. KMS § 3 lg 6 p 6 sätestab, et ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik peab maksma käibemaksu tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 % maksustavast väärtusest. Tulenevalt eeltoodust kuulub OO OÜ poolt näilikult variettevõtetele GB OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le müüdud kütus maksustamisele 20% maksumääraga, sest kogu näilik müügiahel oli OOOÜ huvides ning M.Ki kontrolli all. GB OÜ-le, DOÜ-le ja OÜ-le S müüdud kütus viidi aktsiisilaost välja ja müüdi lõppklientidele. OO OÜ ja tegelike lõppklientide vahelises näilikus müügiahelas kasutatud juriidilistele isikutele ainult näidati fiktiivsetel dokumentidel kütuse müüki ja liikumist, seda neile sisuliselt müümata. OO OÜ oleks pidanud deklareerima 20% määraga müüki, kuna kaupa ei müüdud arvetel kajastatud äriühingutele omatarbeks, vaid viidi maksukohustuslase enda teadmisel ja organiseerimisel aktsiisilaost välja kolmandatele isikutele. Sellest tulenevalt ei olnud OO OÜ-l õigus kajastada 0% määraga müüki GB OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le, kütuse müümine neile omatarbeks oli näilik. 12 Kokku on M.K jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2012 OO OÜ käibedeklaratsioonides deklareerinud 0% maksumääraga müüki summas 3 432 438,94 eurot, mille hulgas deklareeriti osaliselt müügitehingud D OÜ-le, GB OÜ-le ja S OÜ-le. Kohtueelse menetluse käigus kogutud andmetest, ülaltoodud maksetest ja arvetest on perioodi jaanuar 2012 kuni märts 2012 müük GB OÜ-le, D OÜ-le ja OÜ-le S kokku 4 125 059,48 eurot, mis oleks pidanud olema maksustatud 20% maksumääraga. Kuu Jaanuar 2012 Veebruar 2012 D OÜ GB OÜ 2 321 035,23 834 682,33 OÜ S 0,00 497 673,92 0,00 0,00 KOKKU 2 321 035,23 1 332 356,25 0,00 50 602,16 421 065,84 471 668,00 KOKKU 3 155 717,56 548 276,08 421 065,84 4 125 059,48 KM 20% 631 143,51 109 655,20 84 213,15 825 011,90 SUMMA 3 786 861,07 657 931,28 505 278,99 4 950 071,38 Märts 2012 KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvutatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sellise tegevusega rikuti Käibemaksuseaduse järgnevaid sätteid:     § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides; 13  § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. M.K jättis mh Aivar Bärgi ja Kaspar Tarto kaasabil deklareerimata jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2012 OOOÜ 20% määraga maksustatavat käivet summas 4 125 059,48 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 825 011,9 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes OO OÜ raamatupidamisest on M.K deklareerinud OO OÜ maksudeklaratsioonides 0% määraga maksustatavat käivet vääralt enam 2649327,85 eurot GB OÜ, D OÜ ja S OÜ tehingutelt. 2012 jaanuar (deklaratsioon esitatud 21.02.2012) Periood 20% määraga maksustatav käive 0% määraga maksustatav käive 325,22 2012 veebruar 2012 märts (deklaratsioon (deklaratsioon esitatud esitatud 20.03.2012) 05.07.2012) 0,00 0,00 KOKKU 325,22 1290044,57 1396325,66 746068,71 3 432 438,94 Kauba ja teenuse ühenduse Käibedeklaratsioonide sisene käive kokku Andmete Käibemaks Alusel Sisendkäibemaks 0,00 65,04 6 330,30 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks 999,42 970,50 0,00 1 969,92 325,22 0,00 0,00 325,22 -6 265,26 -4 820,30 -1 666,62 -12 752,18 Kauba ühendusesisene soetamine Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv summa 20% määraga maksustatav käive Uurimisel tuvastatud andmete Kohaselt Vahe (+,-) 0,00 61 749,00 0,00 0,00 4 820,30 1 666,62 61 749,00 65,04 12 817,22 2 321 360,45 1332356,25 471668,00 4 125 384,70 0% määraga maksustatav käive 279 888,47 228 314,16 274908,46 783 111,09 Kauba ja teenuse ühenduse sisene käive kokku 0,00 0,00 61 749,00 61 749,00 Käibemaks 464 272,09 266 471,25 94 333,60 825 076,94 Sisendkäibemaks 6 330,30 4 820,30 1 666,62 12 817,22 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks 999,42 970,50 0,00 1 969,92 Kauba ühendusesisene soetamine 325,22 0,00 0,00 325,22 Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv summa 457 941,79 261 650,95 92 666,98 812 259,72 20% määraga maksustatav käive 2321035,23 1332356,25 471668,00 4 125 059,48 0% määraga maksustatav käive 1010156,10 1168011,50 471160,25 -2649 327,85 Kauba ja teenuse ühenduse sisene käive kokku 0,00 0,00 61 749,00 61 749,00 Käibemaks 464 207,05 266 471,25 94 333,60 825 011,90 Sisendkäibemaks 6 330,30 4 820,30 1 666,62 12 817,22 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks 999,42 970,50 0,00 1 969,92 14 Kauba ühendusesisene soetamine Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv summa 325,22 464 207,05 0,00 0,00 325,22 266 471,25 94 333,60 825 011,90 Seega süüdistatakse Aivar Bärgi selles, et ta aitas kaasa M.Kile ja OO OÜ-le maksuhaldurile andmete esitamise jätmise või valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi maksudena laekumata 825 012 eurot, millega pani toime

§ 22lg 3- § 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 389

-1 lg 2 järgi oli selline tegevus karistatud kui laekumata jäi vähemalt 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 on samasugune tegevus karistatud

§ 389

-1 lg 2 järgi, kui tegemist on eriti suure kahjuga (üle 400 000 eur) vastavalt

§ 12-1 p 3 järgi.

Kaspar Tarto kasutamine variisikute värbamisel oli vajalik, et variisikud ei oskaks nimetada ega omaks kokkupuudet faktiliste äriühingute juhtidega. Seega hõlbustas Kaspar Tarto oma tegevusega M.Ki poolt kuriteo toimepanemist ja see on käsitletav ainelise kaasabina. Seega süüdistatakse Kaspar Tartot selles, et ta aitas kaasa M.Kile ja OO OÜ-le maksuhaldurile andmete esitamise jätmise või valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi maksudena laekumata 825 012 eurot, millega pani toime

§ 22lg 3- § 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 389

-1 lg 2 järgi oli selline tegevus karistatud kui laekumata jäi vähemalt 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 on samasugune tegevus karistatud

§ 389

-1 lg 2 järgi, kui tegemist on eriti suure kahjuga (üle 400 000 eur) vastavalt

§ 12-1 p 3 järgi.

Samuti süüdistatakse Aivar Bärgi ja Kaspar Tartot

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – vähemalt kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis tegutses 2011 aasta juulist kuni vähemalt 2012 aasta märtsi lõpuni ja mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud

§ 3891

lg 2 järgi teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat. Aivar Bärg ja Kaspar Tarto kuulusid kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli pakkuda käibemaksu tasumata jätmise läbi odavamalt kütust ning teenida seeläbi kuritegelikku tulu. Kütuse müümiseks kirjeldatud skeemi järgi oli M.Kil loodud konkreetsete isikutevaheliste ülesannete jaotusega kuritegelik ühendus, kus rollide jaotus oli järgnev. M.Ki ülesandeks oli kogu müügiahela juhtimine, tema andis korraldusi Aivar Bärgile, R.Ple, M.Lile ja S.Sile. M.Kiga kooskõlastati tehinguid ja toiminguid, tema otsustas kuritegeliku ühenduse poolt kasutatud juriidiliste isikute nimel olulisemad küsimused. M.K oli ise OO OÜ juhatuse liige ja korraldas igapäevaselt selle ettevõtte nimel tegevust, samuti oli M.K OÜ PP juhatuse liige, mida kasutati maksupettusega saadud rahaliste vahendite väljavõtmiseks. Samuti tasus M.K kuritegelikku ühendusse kuuluvatele isikutele rahalisi vahendeid nende tegevuse eest. Kaspar Tarto ja J.Si ülesandeks oli värvata ja juhendada variisikuid. Variisikuteks värbasid J.S ja Kaspar Tarto I.Ši, T.Ji, V.J. Nemad organiseerisid variisikute vormistamise äriühingute juhatuse liikmeteks, juhendasid variisikuid pangakontorites äriühingutele pangakontode avamisel, juhendasid variisikuid ja organiseerisid fiktiivsete lepingute sõlmimise. Samuti oli nende ülesandeks tekitada võimalus anda värvatud variisikute nimel allkirju, mis võimaldas näilikult nende nimel fiktiivseid tehinguid teha. Samuti oli nende ülesandeks muuta värvatud variisikute 15 kättesaamine maksuhaldurile raskemaks, organiseerides selleks värvatud isikute viimise välismaale ja tasudes värvatud variisikute V.J ja I.Š elamiskulude eest välismaal. Aivar Bärgi ülesandeks oli korraldada tööd OÜ-s SÕ. Osaliselt oli Aivar Bärgi töökohaks aadressil xxxx asuv kontoriruum. Aivar Bärg on OÜ SÕ juhatuse liige. Aivar Bärgi ülesandeks oli korraldada S terminali tööd. OÜ SÕ aktsiisilaos toimus kütuse omaniku vahetus OO OÜ-lt anti kütus üle varifirmadele, kelle nimelt viidi kütus aktsiisilaost omatarbeks välja. Aivar Bärgi ülesandeks oli ka ühenduse toetamine kütusevaldkonna tehnilise ja spetsiifilise oskusteabega, mis olid vajalikud kütuseterminalide toimimiseks. R.P ülesandeks on korraldada tööd RT OÜ-s. R.P oli RT OÜ juhatuse liige. RT OÜ kommertslaos toimus kütuse üleminek varifirmade vahel ja kütuse väljastamine müügiahela lõppklientidele. R.P andis korraldusi terminali töötajatele, kes suhtlesid BF OÜ juhatuse liikme nimel esinenud isiku ja FTI OÜ juhatuse liikme ja volitatud isikuga ning korraldasid kommertslaos kütuse liikumist ja selle vastuvõtmist ning väljastamist. S.Si ülesandeks oli rahade liikumise korraldamine läbi LI OÜ (reg.kood xxxxxxx juhatuse liige ajavahemikul 15.09.2006 kuni 30.07.2012 S.S). Nimelt S.S väljastas LI OÜ nimelt fiktiivseid laene varifirmadele, et varifirmade nimelt saaks tekkivaid kulusid tasuda, mis olid vajalikud kütuse soetamisega ja omatarbeks väljastamiseks SÕ OÜ aktsiisilaost. Samuti toimus kütuse eest tasumine kütuse müügiahela lõppklientide poolt läbi LI OÜ. M.Li ülesandeks oli hallata variettevõtteid: OÜ GB, OÜ D, OÜ S, OÜ BF ja OÜ OMG. M.L suhtles variettevõtete nimel, edastades nende nimel kütuse omanikevahetuse dokumente RT OÜle, tellis variettevõtete nimel transporti OK OIL OÜ-lt, koostas nende nimel digitaalselt allkirjastatud kütuse üleandmise-vastuvõtmise akte ja aktsiisilaost kütuse väljastamise kinnitusi omatarbeks. Seega Aivar Bärg ja Kaspar Tarto kuulusid vähemalt kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud

§ 3891

lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, millega panid toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht Antud kriminaalasjas peab kohus esmalt andma hinnangu, kas M.K OO OÜ (kustutatud) juhatuse liige on toime pannud

§ 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk kas M.K ettevõtte juhatuse liikmena on esitanud teadlikult ja tahtlikult valeandmeid OO OÜ jaanuar-märts 2012.a. käibedeklaratsioonides, jättes deklareerimata 20% maksustavat käivet 4 125 059. 48 eurot, mille tõttu jäi deklareerimata käibemaks 825 011.90 eurot. Seda vaatamata asjaolule, et M.K on eelnimetatud kuriteos Harju Maakohtu16.03.2016.a. otsusega süüdi tunnistatud kokkuleppemenetluses. (K, V kd, lk 140) Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kohtule esitatud tõendite põhjal leiab kinnitust Aivar Bärgi ja Kaspar Tarto poolt vaimse, füüsilise ja ainelise kaasabi andmine M.Ki poolt OO OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele või mitte. Kolmandaks peab kohus tuvastama, kas Aivar Bärg ja Kaspar Tarto kuulusid süüdistuses kirjeldatud kuritegelikku ühendusse, seega kas nad on toime pannud

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo või mitte.

Seejärel võtab kohus seisukoha Aivar Bärgi ja Kaspar Tarto karistamise küsimuses, lahendab tsiviilhagiga seonduva rahuldamise või mitte rahuldamise ning viimaseks otsustab menetluskulude hüvitamise. Kuivõrd kriminaalasi on mahukas köiteid palju, siis kasutab kohus tõenditele viitamisel järgmisi lühendeid: K- kohtutoimik, mis sisaldab kohtuistungi protokolle, süüdistatavate poolt 16 kohtueelses menetluses antud ütlusi, jm; T- tõendid nii prokuröri kui kaitsjate poolt esitatud; kdköide; lk- lehekülg. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükis kajastatud informatsiooni kohaselt oli M.K OO OÜ (reg.kood xxxxxxx, endise nimega BL2 OÜ), alates 09.09.2010.a kuni 08.10.2013.a, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 20.09.2011.a., registreerimisnumbriga EExxxxxxxx, juhatuse liige ning seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi ( T, 1 kd, lk 1). Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt oli M.K kohustatud esindama ja juhtima OO OÜ-d ja omas vastavalt ÄS § 181 lg- le 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes. ÄS § 183 kohaselt oli M.K kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ja ta vastutas ÄS § 187 lg 2 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS, maksuseadusest ja MKS § 3 lõikest 4 nimetatud seadustest tulenevate rahalise ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Eeltoodust tulenevalt oli M.Kil kohustus tagada OO OÜ rahalise ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, s.h ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. Tunnistaja A.H kinnitas 13.01.2016.a. istungil (K, II kd, lk 136-137), et OO käibemaksudeklaratsioonide algdokumendid pärinesid M.Kilt. Tunnistaja sõnul esitas tema deklaratsioonid elektrooniliselt, kuid eelnevalt vaatas need üle ja andis heakskiidu M.K. Samuti olukordades, kui tekkis OO raamatupidamises küsimusi või probleeme, siis pöördus ta M.Ki poole. Kohtu poolt uuritud vedelkütuse omanikuvahetusi ja ostu-müüki kajastavad dokumentaalsed tõendid ja vedelkütuse omanike vahetustega puutumuses olevate isikute E.R, R.G, R.P, A.S ütlused tõendavad, et 2012.a. süüdistuses kajastatud perioodil toimus järgmine vedelkütuse müügi (omanikuvahetuse) ahel. OO OÜ ja SÕ OÜ (reg.kood xxxxxxxx, juhatuse liige 16.07.2010.a kuni 12.03.2013.a Aivar Bärg) (T, 1. kd, lk 6) vahel oli sõlmitud kaubakäitlemise leping aktsiisilaos 02.02.2011.a. (T, 2. kd, lk 257-261). Selle lepingu kohaselt võis OO ladustada kütust SÕi aktsiisilaos. OE arvetelt OO OÜ-le ja üleandmis-vastuvõtmise aktidest nähtuvalt ostis OO kütust OÜ-lt OE. Näiteks 05.01.2012 soetati 741 tonni kütust, 20.02.2012.a. 200 tonni kütust ja 02.03.2012.a. 300 tonni kütust (T, 2. kd lk 262-270). Vaidlust ei ole selles, et sedasama kütust hakati aktsiisilaos edasi liigutama, toimusid omanike vahetused variettevõtetega GB OÜ (reg kood xxxxxxx, asutatud 2011.a oktoobris, juhatuse liige perioodil 19.12.2011.a kuni 27.08.2012.a I.Š, alates 2012.a augustist H.T, põhitegevusalaks mängude ja mänguasjade jaemüük) (T, 1. kd, lk 12); D OÜ (reg.kood xxxxxxx, juhatuse liige 01.02.2012.a kuni 24.08.2012.a I.Š, alates 2012.a augustist H.T, põhitegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus) (T, 1. kd, lk 14); ja OÜ S (reg.kood xxxxxxx, juhatuse liige 18.04.2011 kuni 24.08.2012.a T.J, alates 2012.a augustist H.T, põhitegevusalaks ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine) (T, 1. kd, lk 17). Asjaolu, et tegemist olid variettevõtetega tõendavad tunnistajad I.Š (K, II kd, lk 152 pöördel - 157) ja T.J (K, III kd, lk 140-144), kes selgitasid kohtus, et nende nimele vormistati ettevõtted, olid juhatuse liikmed, tegid ID-kaardid ja andsid need enda käest ära, avasid pangas ettevõtetele kontod, pangast saadud kaardid ei jäänud nende kätte, ühtegi tehingut ei ole ettevõtetega iseseisvalt teinud. Samuti nähtub OÜ-te GB, Dja S maksudeklaratsioonide TSD vormidest, et ettevõtetel puudusid töötajad (T, 1. kd, lk 46-54) ja nad ei omanud süüdistuses esitatud perioodil vedelkütuse müügi luba. (T, 1. kd, lk 215). Sisuliselt neil puudus majandustegevus. 17 OO OÜ-lt GB OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le väljastatud arved (T, 3. kd, lk 19-100, 103-120), üleandmis- vastuvõtmise aktid (T, 5.

1. kd)tõendavad seda, et vedelkütus läks üle uuele omanikule, s.o variettevõtetele. Kokku on esitatud arveid järgmiselt: jaanuaris 2012 GB OÜ-le 2 115 831 kg, summas 1 904 879.39 eurot; veebruaris 2012.a. GB OÜ-le ja D OÜ-le kokku 1 292 799 kg, summas 1 168 011.50 eurot ja märtsis D OÜ-le ja S OÜ-le kokku 496 683 kg, summas 471 668 eurot. Kuivõrd omanikuvahetus toimus aktsiisilaos, siis KMS § 15 lg 3 p 12 kohaselt olnuks käibemaksumäär 0%, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist. Vedelkütuse seaduse kohaselt peavad kütuse müügiga tegelevad ettevõtted omama majandustegevuse registris (MTR) registreeringut ja Maksu – ja Tolliametil on õigus nõuda MTR-i kandmisel kütusekäitlejalt tagatist. 01.04.2011.a. jõustunud vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg 1 kohaselt oli kütuse tarbimisse lubamisel kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot. Alates 01.04.2012.a. on kütuse tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot. Sama 01.04.2012.a. jõustunud seaduse § 192 lg 1 kohaselt on aktsiisilaopidaja kohustatud kütuse tarbimisse lubamisel kontrollima majandustegevuse registrist, kas kütuse tarbimisse lubamist soovival isikul on registreering kütuse müügiks. Kuni 01.04.2012.a. kehtinud VKS § 192 lg 1 kohaselt pidi aktsiisilaopidaja teatama Maksu- ja Tolliametile viivitamatult selle isiku andmed, kellel puudub vastav märge. Samas võis aktsiisilaopidaja lubada tarbimisse teise isiku, kellel puudub märge majandustegevuse registris, kütust juhul, kui isik on esitanud aktsiisilaopidajale kinnituse, et tarbimisse lubatavat kütust ei müüda, vaid kasutatakse omatarbeks. Vaidlus puudub ka selles, et GB OÜ, DOÜ ja S OÜ poolt viidi vedelkütus aktsiisilaost välja variettevõtete nimel kinnitustega, et kütust kasutatakse omatarbeks ja ei müüda edasi. Seda tõendavad erinevad kinnitused, näiteks 30.01.2012.a. GB OÜ kinnitab, et SÕ OÜ aktsiisilaost tarbimisse lubatavat kütust ei müüda, vaid kasutatakse omatarbeks (volitused 70,71 - T, 5. kd, lk 253). Samas köites lk 254 ja 255 on järgnevalt väljastusvolitused 30.01.2012.a. nr 71 ja 70. Kinnitus ja väljastusvolitused on digiallkirjastatud I.Ši poolt. Samasugune kinnitus ja väljastusvolitused on ka OÜ Di poolt, näiteks 15.02.2012 kinnitus ja volitused (03 ja 04 - T, 5. kd, lk 388-390). Kinnitus ja väljastusvolitused on allkirjastatud digitaalselt I.Ši poolt. S OÜ 15.03.2012.a. kinnitus (T, 5 kd, lk 503), allkirjastatud digitaalselt T.Ji poolt. Kuivõrd eespool on kohus juba märkinud, et tegemist oli reaalset majandustegevust mitte omavate ettevõtetega, siis ei saanud nad vedelkütust ka omatarbeks välja viia. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükis kajastatud informatsiooni kohaselt olid ettevõtete põhitegevusaladeks alad, mis ei eelda suurtes kogustes vedelkütuse omatarbeks kasutamist, näiteks GB OÜ-l mängude ja mänguasjade jaemüük (T, 1 kd, lk 12); DOÜ-l elamute ja mitteeluhoonete ehitus (T, 1 kd, lk 14) ja OÜ-l S ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. (T, 1. kd, lk. 17). SÕ OÜ 10.09.2012.a. läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on äravõetud laoarvestuse väljatrükid (T, 2. kd, lk 21), mille kohaselt on OÜ GB aktsiisilaost perioodil 01.06.2011-31.03.2012 välja viinud erinevaid vedelkütuseid kokku 3 730 097 kg (T, 4. kd lk. 92-103), OÜ Don perioodil 01.06.2011-31.03.2012 välja viinud erinevaid vedelkütuseid kokku 657 076kg (T, 4. kd, lk. 8991) ja OÜ S on perioodil 01.06.2011-31.03.2012 välja viinud erinevaid vedelkütused kokku 496 002 kg (T, 4. kd. lk. 104-105). Nendest laoarvestuse väljavõtetest nähtuvalt viidi eelnimetatud ettevõtete nimel erinevat vedelkütust välja OK O OÜ, endise nimega OK Oil OÜ (reg. kood 11709472, juhatuse liige süüdistuses märgitud perioodil S.K (T, 1 kd, lk 30-31), transpordivahendite ja töötajatega. Asjaolu, et aktsiisilaost viis variettevõtete erineva vedelkütuse välja OK Oil OÜ tõendavad arved, näiteks arve nr 120029 -23.03.2012.a, millest nähtuvalt on 14.03.2012 kuni 20.03.2012 erinevate saatelehtedega välja viidud S OÜ kütust ja selle kohta esitatud arve (T, 2. kd, lk 272); 23.02.2012 arve nr 120021 välja viidud DOÜ kütust 20.02.2012 18 kuni 21.02.2012.a. (T, 3. kd, lk 1); 13.02.2012.a. arve nr 120016 välja viidud GB OÜ kütust 06.02.2012 kuni 10.02.2012.a. erinevate saatelehtede alusel (T, 3. kd lk 2). Transpordi veolepingud – tellimused on esitatud I.Ši, näiteks (T, 3. kd, lk 6) ja T.Ji, näiteks (T, 2 kd, lk 279) nimel digitaalselt. Transporditellimuse punkti 6 kohaselt on märgitud kütuse maha laadimise kohana RT OÜ, ( reg.kood xxxxxxx, juhatuse liige 27.07.2011.a kuni 03.03.2015.a R.P) (T, 1. kd, lk 9), asukohaga xxxx 08.02.2016.a kohtuistungil (K, III kd, lk 103 pöördel) avaldati KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava A.S kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. 14.09.2012.a. kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt pakkus A.Sle transpordi alal tööd M.K. Lisatasu sai „ümbrikupalgana“, töö sai otsa 2012.a. aprillis, kui tuli omatarbeks väljastatava kütuse osas seadusemuudatus. Transporditellimused edastati talle töömeilile, OK O korraldas kütuse transporti SOT –ist (SÕ) RTi. GB OÜ-d, DOÜ-d ja S OÜ-d esindas üks ja sama isik, sellisele arvamusele andis alust asjaolu, et skypes suhtles ta „machete kirves“ kasutajanime kasutatava inimesega nende äriühingute kütuse transpordi osas. (K, III kd, lk 81 - 87). Tunnistaja J.Si ütlustest (K, III kd, lk 173) nähtub, et Skype vahendusel suhtles M.Liga, kelle kasutajanimi oli mingi matšeete. Vaidlust ei ole ka selles, et just RT OÜ- s toimusid taas omanikuvahetused. GB OÜ, D OÜ ja S OÜ kütus, mis saabus SÕist RTi ja seal hoiustati, on juhatuse liikmete I.Ši / T.Ji poolt digitaalselt allkirjastatuna üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel üle antud OMG OÜ volitatud esindajale J.Mele. Seejärel koheselt samal päeval on OMG OÜ volitatud esindaja J.M andnud kütuse üle BF OÜ juhatuse liikmele V.Jle (T, 6. kd, lk 57-363). RTi laotöötaja R.G andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et oli kindel välja kujunenud muster, kuidas kütus tuli sisse, kuid oli ka olukordi, kus ei saadetud õigel ajal dokumente, siis vormistas ta ise ja need aktid tulid hiljem e-posti peale.(K, IV, lk 85-92). RTis toimusid vedelkütuse omanikuvahetused laenu – ja pandilepingute alusel. Nii on sõlmitud OMG ja GB OÜ vahel 20.12.2011.a. laenuleping 5 000 000 euro peale tähtajaga hiljemalt 30.12.2011.a., mille kohaselt laenab OMG GB OÜ-le 5 miljonit eurot (T, 8. kd, lk 200-201), Lepingu punkt 8.1 kohaselt on leping koostatud kahes eksemplaris, millest kummalegi osapoolele (I.S ja I. Š) jääb üks eksemplar. Vaatamata sellele on originaaleksemplarid leitud läbiotsimisel antud kriminaalasjas eraldatud süüdistatava S.Si LI OÜ kontorist. (T, 8. kd, lk 15). Laenulepinguga samal kuupäeval on sõlmitud samade ettevõtete vahel pandileping, pandi esemeks on pantijale (GB OÜ) kuuluv vedelkütus (T, 8 kd, lk 204-205). Eelnevaga sarnased laenu- ja pandilepingud on sõlmitud 20.12.2011.a. ka BF OÜ ja OMG vahel, mille kohaselt BF OÜ laenab OMG OÜ-le 5 miljonit eurot (T, 8. kd, lk 229-235). Sarnased lepingud samade ettevõtete vahel on sõlmitud veel 02.01.2012.a. laenusumma 5 000 000 euro peale tähtajaga 30.01.2012.a. Sarnaseid lepinguid ei ole küll leitud D OÜ-ga ja S OÜ-ga, aga modus operandi korral võib väita, et samadel alustel toimus ka eelnimetatud ettevõtetele dokumentide alusel kuulunud kütuse omanikuvahetused. Riigikohus lahendis 3-1-1-8-10 punktis 12 on märkinud, et küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Antud kriminaalasjas annab võimaluse rääkida modus operandist asjaolu, et nii D OÜ kui S OÜ puhul on kütus üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel üle antud OMG OÜ-le. 19 Antud kriminaalasjas süüdistatava R.P kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt sai ta aru, et pantimise läbi on kütus võimalik üle anda ja see hiljem maha müüa ning sellisel viisil jäetakse kellegi poolt käibemaks tasumata. M.Ki poolt rahustati teda, et kõik toimib juriidiliselt (K, III kd, lk 17). Seda, et laenu- ja pandilepingud olid fiktiivsed, saab järeldada lepingus märgitud laenusumma tagastamise tähtajast, mis oli 5 miljoni summa puhul vaid 10 päeva. Sellise summa tagastamine vaid 10 pärast on ebareaalne. Pealegi ei kantud tagastamise tähtajaks ka laenu üle. OMG OÜ eest kandis laenu osade kaupa GB OÜ arvele LI OÜ ja esimene makse 30 000 eurot tehti alles 03.01.2012.a., aga terves ulatuses laenu tagastamise tähtaeg oli 30.12.2011.a. (T, 9. kd lk 86 pöördel). Ettevõtete pangakontode vaatlusprotokollist ei nähtu, et BF OÜ ja OMG OÜ vahelise laenulepingu alusel oleks OMG OÜ arvele üldse laenu üle kantud ei BF OÜ ega ka LI OÜ poolt (T, 9. kd lk 65-138). Vaidlust ei ole ka edaspidises kütuse liikumise osas. Nimelt peale seda kui BF OÜ sai RTis hoiustatud kütuse omanikuks, on kütuse võõrandanud ise lõpptarbijatele (J OÜ, T OÜ, O OÜ
2. jt)( T,6 kd, lk 465-471, 482-487) või võõrandanud eelnevalt OÜ-le FTI (T, 6. kd, lk 380), kes on selle omakorda võõrandanud nn lõpptarbijatele (T, 6. kd, lk 377). Sellised eelnevad võõrandamised ja kütuse müümised lõpptarbijatele on toimunud dokumentide kohaselt ühel ja samal päeval. Nii BF OÜ kui FTI OÜ omasid süüdistuse perioodil õigust kütust müüa. (T, 1. kd, lk 215). Nn lõpptarbijate poolt ostetud kütus on kajastatud nende raamatupidamisdokumentides. O OÜ pearaamatu aruandest nähtuvalt on kütust ostetud FTI OÜ-lt (T, 6. kd, lk 429). Samuti kinnitasid tunnistajad J.K (K, III kd, lk 63-65) OÜ O juhatuse liikmena, J.S OÜ MO juhatuse liikmena (K, V kd, lk 17-20), M.O 2012.a. T OÜ ostu-müügi juhina (K, V kd, lk 20 pöördel-21), et ostsid 2012.a. kütust ettevõtetelt BF OÜ ja FTI OÜ. J.S selgitas, et FTI OÜ-st suhtles põhiliselt K.Lga, kes müüs vedelkütust (K, V kd, lk 19 pöördel). J.K ja A.A (seotud ettevõttega R OÜ) on andnud ütlusi, et tunnevad hästi M.Kit ja K.Lt. M.K on teada tuntud isik kütuseturul, nn lõpptarbijad on temaga tihedalt suhelnud. J.Sa ütlused selle kohta, et FTI OÜ-lt kütuse ostmisega seoses on ta suhelnud K.Lga tõendavad fakti, et tegemist oli sellesama OO OÜ kütusega, mis SÕi aktsiisilaos anti üle GB OÜ-le, DOÜle ja S OÜ-le ja mis aktsiisilaost väljastati RTi tingimusel, et seda kasutavad firmad vaid oma tarbeks. K.L osutas OO OÜ-le müügiteenust. Vaidlus puudub ka selles, et kogu skeemi töötas välja M.K, kes juhtis ja kontrollis kütuse liikumist ja kogu skeemi. See on tõendatud R.P, A.S, M.Li ütlustega, koosolekute protokollidega ja Skype vestlustega. R.P ütlustest nähtuvalt sai ta 2011.a. lõpus aru, et M.K juhib ja kontrollib kogu ahelat. K.L müüs kütust OO OÜ alt. (K, III kd, lk 17-18). A.S, kes võeti tööle OK Oil OÜ-sse igapäeva majandustegevuse korraldajana, kohtueelses menetluses antud ütlused kinnitavad, et M.K korraldas transpordi äriühingu finantspoolt koos raamatupidaja A.Hga. M.K oli ettevõtete OÜ OK Oil ja OO OÜ ülemus selles kütuse müümise ja transportimise skeemis. (K, III kd, lk 84-87) M.Li kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt tegutses ta V.J, I.Ši ja T.Ji nimel ning allkirjastas erinevaid dokumente nende ID-kaarte kasutades. Kõike seda tegi M.Ki ülesandel ja juhendamisel. (K, VII, lk 51-52). 02.09.2011.a. OO OÜ/SÕ OÜ/RT OÜ koosoleku protokollist nähtuvalt tuleb teha üleandmisakt, väljastusvolitus-saateleht ja kinnitus omatarbeks. Iga koosolek tuleb läbi käia eelmise nädala olulisemad liikumised, et õppida, kuidas saaks paremini (loe ohutumalt). Eraldi välja toodud näidis, kuidas peab välja nägema omatarbeks kütuse kasutamise kinnitus (T, 10.kd, lk 126). 30.10.2012 vaatlusprotokolli, A.S töökohast xxxx leitud sülearvuti Lenovo vaatlus, lisa suhtlusprogrammi Skype vestlused: 15.03.2012.a. kell 1:35 M.K A.Sle: seal pumpamisega mingi jama. pane autod ka lisaks kogu poweriga tööle. (T, 10 kd, lk 277) 20 M.K helistab 13.02.2012 kell 16:47 A.Sle ja küsib novembri arveid ja saatelehti (T, 13 kd, lk 42.) Samuti puudub vaidlus, et M.K jättis OO nimel käibemaksu õigesti deklareerimata ja tasumata. Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toimingutest: 1)kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2)kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. KMS § 15 lg 3 p 12 kohaselt on käibemaksumäär 0% aktsiisikaupadega teostatavate tehingute puhul, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise. KMS § 3 lg 6 p 6 sätestab, et käibemaksu peab maksma ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta. KMS § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Eeltoodust tulenevalt kuulus OO OÜ poolt näilikult variettevõtetele GB OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le müüdud kütus maksustamisele 20% käibemaksumääraga, kuna tegelikult ei olnud aktsiisilaos kaupa eelnimetatud variettevõtetele müüdud. Kogu näilik müügiahel oli M.Ki kontrolli all ning kütuse müüki eelpool nimetatud variettevõtetele näidati vaid dokumentidel. Tegelikult viidi näiliselt GB OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le müüdud kütus aktsiisilaost välja ja lõppkokkuvõttes müüdi BF OÜ või FTI OÜ vahendusel lõpptarbijatele, mistõttu OO OÜ oleks pidanud kütuse müüki maksuametile deklareerima 20% käibemaksu määraga. Aktsiisilaos näiliselt müüdud kütuse eest esitati ettevõtetele ka arved OO poolt, nimelt GB OÜ-le (T, 3.kd, lk alates 19- 105), DOÜ-le (T, 3.kd, lk 106-120), millel ei kajastatud käibemaksu 20 % viitega KMS § - le 15 lg 3 p 12. OO OÜ 2012.a. jaanuar – aprill käibemaksudeklaratsioonide kohaselt sisuliselt 20 % määraga maksustav käive puudus. (T, 1 kd lk 38-41). Üksnes jaanuaris 2012.a. on näidatud 20% määraga maksustavat käivet 325.22 eurot. Samas on näidatud olulises osas 0% määraga maksustavat käivet. Nimelt jaanuaris 2012.a. (deklaratsioon esitatud 21.02.2012.a.) summas 1 290 044.57 eurot; veebruaris 2012.a. (deklaratsioon esitatud 20.03.2012.a.) summas 1 396 325.66 eurot ja märtsis 2012.a. (deklaratsioon esitatud 05.07.2012.a.) summas 746 068.71 eurot. Seega kokku 3 432 438.94 eurot. Maksu-ja Tolliameti 24.01.2013.a. maksuarvestuse kohaselt perioodil jaanuar 2012 kuni märts 2012 oli OO OÜ müük GB OÜ-le, DOÜ-le ja S OÜ-le kokku 4 125 059.48 eurot, mis oleks pidanud olema maksustatud 20% maksumääraga. Seega jäi deklareerimata ja tasumata käibemaks summas 825 011.90 eurot. Kuivõrd kaupa ei müüdud arvetel kajastatud äriühingutele omatarbeks, vaid viidi maksukohustuslase enda teadmisel ja organiseerimisel aktsiisilaost välja ning müüdi kolmandatele isikutele, siis sellest tulenevalt ei olnud OO OÜ-l õigus kajastada 0% määraga müüki GB OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le. Kütuse müümine eelnimetatud ettevõtetele omatarbeks oli näilik. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvutatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba 21 käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. OO OÜ-l puudus MTR-s vedelkütusealane registreering, mis tähendab, et ta ei omanud luba müüa vedelkütust (T, 1. kd lk. 215). MTR registreeringut ei nõuta, kui kütus võõrandatakse aktsiisilaos. Selleks, et mitte maksta tagatist ja vältida SÕi OÜ-lt aktsiisilao tegevusloa ära võtmist vormistatigi SÕ OÜ aktsiisilaost kütuse väljavedu omatarbeks. Kuni 01.04.2012.a. kehtinud nn seaduselünga ärakasutamisele viitab ka asjaolu, et peale seadusemuudatust alates 01.04.2012.a., millega lõpetati omatarbeks kütuse väljastamine aktsiisilaos, lõpetati ka variettevõtete GB OÜ, D OÜ ja S OÜ tegevus. Kogu skeem oli vajalik vedelkütuse odavama müügihinna saavutamiseks ja maksmata jäänud käibemaksu läbi tulu teenimiseks. Tunnistaja M.O on selgitanud, et BF OÜ-st ja FT OÜ-st sai ostetud, sest hind oli hea võrreldes suurkorporatsioonide Neste, Orlen või Masikjai Naftaga. Samamoodi soodsa hinnaga ostmist kinnitas ka tunnistaja J.K. Seega nähtub, et kütus, mis osteti OO OÜ poolt OE OÜ-st liikus näilike tehingutega lõpptarbijateni. Kuivõrd OO OÜ seaduslik esindaja M.K jättis kütuse müügi pealt käibemaksu riigieelarvesse tasumata, siis on ta rikkunud KMS § 24 lg 1 nõudeid.

§ 3891

sätestab kriminaalvastutuse maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamise eest. § 3891 lg 1 kohaselt on kriminaalkorras karistatav muuhulgas maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksuvõi kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra. 01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 3891

lg 2 järgi oli selline tegevus karistatav, kui laekumata jäi vähemalt 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 on samasugune tegevus karistatav

§ 3891

lg 2 järgi, kui tegemist on eriti suure kahjuga (üle 400 000 euro) vastavalt

§ 121p 3 järgi.

Koosseisutüübilt on tegemist ammendava loeteluga alternatiiv-aktilise formaalse koosseisuga. Teo objektiivne koosseis hõlmab maksuhaldurile valeandmete esitamist. Valeandmete esitamine on muuhulgas ka maksudeklaratsiooni esitamine, kus kajastatakse tegelikkusele mittevastavaid andmeid. M.K kui OO OÜ juhatuse liige esitas maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikul 2012.a. jaanuar kuni 2012.a märts OO OÜ käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et ta kajastas esitatud käibedeklaratsioonides GB OÜle, D OÜ-le ja S OÜ-le koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid vedelkütuse müümise kohta. Valeandmeid esitati selleks, et OO OÜ saaks aktsiisilaost vedelkütuse välja viia eesmärgiga varjata kütuse müümisel väljaspool aktsiisiladu kaasnevat käibemaksukohustust. OO OÜ ei müünud kütust aktsiisilaos eelpool nimetatud ettevõtetele, vaid reaalselt müüs otse kolmandatele isikutele nn lõpptarbijatele. Kohus on seisukohal, et kogutud tõendid kinnitavad, et M.K kajastas teadlikult ja tahtlikult käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja tegutses seega kavatsetusega maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Valeandemete esitamise tagajärjel jäi Eesti riigile laekumata tasumata käibemaks summas 825 011.90 eurot ja tegemist oli suurele kahjule vastava summaga

§ 121p 2 mõistes, s.o summa peab ületama 400 000 eurot.

22 Algselt oli kriminaalasjas kahtlustatavaks tunnistatud ka juriidiline isik – OO OÜ, kuid seoses pankroti väljakuulutamisega 04.10.2013.a. Harju Maakohtu poolt lõpetas ringkonnaprokurör OO OÜ suhtes 05.06.2015.a. määrusega kriminaalmenetluse (T, 15. kd lk 145 – 146). K.L ja A.S 08.02.2016.a. kohtuistungil taotles prokurör kriminaalasjast materjalide eraldamist K.L ja A.S suhtes süüdistuses

§ 22

lg 3 –

§ 3891

lg 2, lg 3 järgi seoses süüdistatavate sooviga lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Samal kuupäeval tehtud määrusega eraldas kohus nende suhtes kriminaalasja eraldi menetlusse süüdistuses

§ 22

lg 3 –

§ 3891lg 2, lg 3 järgi (K, III kd, lk.

98). 08.02.2016.a. kohtuistungil (K, III kd, lk 104) loobus prokurör K.L ja A.S osas süüdistusest

§ 255lg 1 järgi. Kr

MS § 301 kohaselt kui prokurör loobub süüdistusest teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus K.L ja A.S

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Kaspar Tarto Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusel leidnud tõendamist Kaspar Tarto poolt variisikute värbamine nii iseseisvalt kui koos J.Siga GB OÜ, D OÜ ja BF OÜ juhatuse liikmeteks. Värbamine seisnes variisikutele ettepaneku tegemises asuda osaühingute juhatuse liikmeks koos selgitusega, et ise nad midagi tegema ei pea, üksnes allkirju andma. Peale nõusoleku saamist organiseeris ta isikute toimetamise notari juurde, panka, Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, edastas ID-kaardid koos PIN-koodidega M.Lile, kes kasutas neid fiktiivsete dokumentide digitaalselt allkirjastamisel. Kaspar Tarto värbamistegu on tõendatud alljärgnevate tunnistajate ütlustega. *D.V – tundis kohtuistungil ära Kaspar Tarto, keda teadis ka hüüdnimega „Kapa”. Tunnistaja sõnul käis Kaspar Tarto koos J.Siga tema töö juures talle raha teenimise võimalusega tööd pakkumas. Töö pidi seisnema mingi kütusega seonduva firma tegemises ja siis lihtsalt allkirjade panemises. Kuna ta sai aru, et tegemist on nö „musta tööga”, lõi kartma ja sattus pangas kontot avades paanikasse, mistõttu ei saanud konto avamisega hakkama. Seejärel pakkus Kaspar tartole ja J.Sile välja I.Ši ja andis tema telefoninumbri. Rääkis ka ise I.Šiga ja hoiatas teda, et mõelgu enne hästi järele kui nõustub. (K, III kd, lk 174-175). *I.Š – sõber D.V pakkus talle raha teenimise võimalust, et mingi firma kirjutatakse tema nimele. Kuna tal oli raske aeg, olid võlad, nõustus ta ettepanekuga. 2011 aasta novembris või detsembris võeti temaga ühendust. Kohtumisele tulid nii J.S kui Kaspar Tarto, keda tunnistaja teadis hüüdnime järgi „Kapa”. Tema nimele vormistati erinevatel aegadel kolm firmat – G.C OÜ, C B OÜ ja DOÜ. Kõik need firmad pidid tegelema kütusega selliselt, et kütust ostetakse enda tarbeks ja siis müüakse edasi. Esimese firma puhul pidi ta tegema oma ID-kaardist koopia, mille andis „Kapa” kätte. Kõigi kolme firma juhatuse liikmeks vormistamine toimus sarnaselt – Kapa viis ta notari juurde, kus toimus firma vormistamine tema nimele, raha selleks oli talle Kapa eelnevalt andnud. Seejärel viidi ta SEB panka arve avamiseks, pangast saadud kaardi ja PIN-kalkulaatori andis Kapa kätte. Käis veel Kaubamaja juures ühe juristi büroos, kus pidi mingitele paberitele allkirju andma. /Juristiks osutus S.S, kelle tunnistaja kohtusaalis ära tundis./ Veel käis Stockmanni kaubamaja läheduses asuvas kontoris, kus andis erinevatele lepingutele allkirju. Kontorisse läks üksinda, Kapa jäi välja ootama. Kontoris ei pidanud ta ennast tutvustama, arvatavasti oli kõik juba kokku lepitud ja teati, kes ta on ja milleks tuleb. Lepinguid läbi ei lugenud, kuigi see võimalus oli. Aga tal puudus ka selleks huvi, sest tegi ta ju seda kõike raha pärast ja talle lubati, et midagi hullu ei juhtu. Ühtegi majandustehingut ta ise teinud ei ole, ei ole korraldanud firmade raamatupidamist ega esitanud ühtki maksudeklaratsiooni, ei ole ka kedagi teadlikult volitanud tegutsema tema nimel olevate firmade eest (K, II kd, lk 152 pöördel – 157 pöördel). 23 Kaspar Tarto kaitsja hinnangul ei ole I.Š tunnistajana usaldusväärne. Tunnistaja näol oli tegemist hasartmängusõltlasega ning selline isik ei saa olla usaldusväärne tõendiallikas. Kohus kaitsja sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et kui tunnistaja oligi kunagi hasartmängusõltlane, ei saa teda sel põhjusel pidada kohtus mitteusaldusväärseks tõendiallikaks. *V.J - oli juhatuse liige kütusega seotud firmas BF OÜ. V.J tundis J.Sit, oli temaga koos ühel objektil töötanud. Si kaudu tutvus ta isikuga, kelle hüüdnimi oli Kapa ja kelles ta tundis kohtusaalis ära Kaspar Tarto. Kapa koos Siga tegid talle ettepaneku 2011. a. juuli lõpus võtta üks firma enda nimele, lubades selle eest rahalist tasu 4500 eurot. Firma pidi tegelema kütusega. Peale nõusoleku andmist nädal aega hiljem tuli hakata käima kontorites lepingutele allkirju andmas. Sai käidud Stockmanni vastas üle tee büroohoones, Kaubamaja kõrval majas kolmandal korrusel mingis advokaadibüroos, Krediidipangas ja LHV pangas firmale arvet avamas, Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ID-kaarti tegemas. Kõik pankadest saadud dokumendid ja ID-kaardi koos paroolidega andis Kapa kätte. Lepingute allkirjastamine toimus nii, et leping pandi lauale, sisulisi läbirääkimisi ei peetud, polnud isegi aega neid läbi lugeda, pidi lihtsalt allkirjad panema. Kapa soovil allkirjastas ta kuskil autos umbes 50 tühja paberilehte. Kaubamaja juures advokaadi kontoris allkirjastas ühe paberi, kus peal olid suured summad ja talle öeldi, et tegemist on firmade vahelise laenuga. Tunnistaja kinnitusel ei ole ta korraldanud BF OÜ raamatupidamist, ei ole esitanud maksudeklaratsioone ega ole ise teinud pärast paberitele allkirjade andmist ühtegi majandustehingut (K, III kd, lk. 48-51 pöördel). Kaspar Tarto kaitsja leidis, et ka V.J on andnud vastuolulisi ütlusi ja seega ei ole tema ütlused tõendina usaldusväärsed. Näitena tõi kaitsja välja vastuolu selles, kes käskis tal ID-kaardi teha. Kohtus väitis tunnistaja, et käsu andjaks oli Kaspar Tarto, kohtueelses menetluses aga, et käsk tuli J.Silt. Kohus ei saa siiski nõustuda kaitsjaga selles, et ühe erinevuse pärast tuleks V.J ütlused tervikuna tõendikogumist välja jätta. Pealegi kinnitas tunnistaja, et võis kohtus eksida, sest sündmusest on mitu aastat möödas ja kohtueelses menetluses mäletas ta kõike paremini. Kohtu hinnangul ei olegi nii väga oluline, millist toimingut käskis V.Jl teha Kaspar Tarto, millist J.S. Tunnistaja on tegelikult öelnud, et ametiasutustesse ja kohtumistele mindi mõlema initsiatiivil ning alati oli kumbki neist või ka mõlemad temaga kaasas. *J.S – kaaskohtualune, kelle osas materjalid eraldati ja kes mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 ja

§ 255lg 1 järgi.

Enne eraldamist keeldus J.S kohtus ütluste andmisest, mis tingis tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. J.Si ütlustest tulenevalt tundis ta Kaspar Tartot lapsepõlvest ja tegeles 2011.a. koos Kaspar Tartoga V.J ja I.Ši värbamisega varifirmade juhatuse liikmeteks. Initsiatiiv variisikute leidmiseks tuli alati Kaspar Tartolt. Kõik dokumendid ja paberid, mis neile ametiasutustes anti, andsid V.J ja I.Š kas tema või Kaspar Tarto kätte. J.Si kätte antud paberid andis ta edasi Kaspar Tartole. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta, mida täpselt nende varifirmadega edasi tehti, tema ülesandeks oli vaid leida inimesed, kes oleksid huvitatud raha teenimisest ( K, II kd, lk. 109- 129). Ka J.Si ütlused palus Kaspar Tarto kaitsja jätta tõendina arvestamata, sest tema ütlused on antud kahtlustatavana ja tal ei olnud kohustust rääkida tõtt. J.S on püüdnud vähendada oma rolli kahtlustuse esemeks olevas tegevuses ja kaitsja seisukohalt on ta Kaspar Tartot alusetult süüstanud. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et keeldumine kohtuistungil ütluste andmisest välistab küsitlemise ja seeläbi ütluste usaldusväärsuse kontrollimise võimaluse, mis aga ei too automaatselt kaasa isiku ütluste ebausaldusväärseks tunnistamise. Vastasel juhul osutuks KrMS § 294 p 1 kasutamine mõttetuks. J.Si ütlused ei ole ainuke Kaspar Tartot süüstav tõend. Tema ütlused on kooskõlas I.Ši, V.J ja D.Vi ütlustega ning kohus hindab neid kogumis nimetatud tõenditega. 24 Eelpool nimetatud tõenditele tuginedes on kohtu hinnangul Kaspar Tartole esitatud süüdistuses inkrimineeritud kaasaaitamisteo objektiivne külg leidnud tõendamist. Asjaolu, et pangast saadud dokumendid, I.Ši ID-kaardi koopia ja V.J ID-kaardi edastas ta M.Lile, on tõendatud M.Li kohtueelses menetluses avaldatud ütlustega selle kohta, et tema allkirjastas I.Ši ja V.J nimele väljastatud ID-kaartidega varifirmade nimelt kütuse üleandmise –vastuvõtmise akte, kinnitusi kütuse omatarbeks kasutamise kohta, väljastusvolitusi jne. Kõik need variisikute ID-kaartide abil koostatud dokumendid olid vajalikud selleks, et aktsiisilaos kütuse omatarbeks müümise formaalsed nõuded oleksid täidetud ning takistada näiliselt varifirmade poolt omatarbeks võetud kütuse lõpptarbijatele müügi ja ka maksupettuse avastamist. Tõendamist on leidnud muuhulgas ka see, et Kaspar Tarto organiseeris V.J koos elukaaslasega 2011.a. novembris Tenerifele ja I.Ši koos elukaaslasega 2012.a. suvel Austraaliasse, tasus nende reisikulud ja igakuised elamiskulud. Variisikute Eestist eemal viibimise eesmärgiks oli, et nad ei oleks maksuhaldurile kättesaadavad. Kaspar Tartole heidetakse prokuratuuri poolt ette ka T.Ji värbamist S OÜ juhatuse liikmeks. Siinkohal peab kohus aga nõustuma kaitsjaga, et selles osas ei ole värbamistegu tõendatud. T.J andis kohtus ütlusi, kinnitades, et temale OÜ S juhatuse liikmeks asumise ettepaneku tegija oli üks tema sõber, kelle nime ta ei taha nimetada, kuid see ei olnud Kaspar Tarto. Prokurör leidis, et Kaspar Tarto on kaasaaitamisteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega ning tal oli vähemalt kaudne tahtlus M.Ki poolt maksukuriteo toimepanemise suhtes. Vastupidiselt prokurörile leidis kaitsja, et isegi kui süüdistuses nimetatud kaasaaitamisteod oleksid tuvastatavad, et täida Kaspar Tarto tegevus kuriteokoosseisu põhjusel, et puudub subjektiivne süüteokoosseis. Kaspar Tartol puudus vähimgi ettekujutus sellest, mis oli süüdistuses nimetatud varifirmade kasutamise eesmärk ning veel vähem kujutas ta ette konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes, s.t. seda, et tegemist on maksukuriteoga ja riigil jääb saamata maksusumma, mis ületab kuriteokoosseisu täitmiseks nõutavat miinimumi. Erinevalt prokurörist ja nõustudes kaitsjaga leiab kohus, et Kaspar Tarto puhul ei ole tõendatud süüteokoosseisu täitmiseks vajalik subjektiivne koosseis. Kuriteole kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudse tahtluse vormis tahtlus ka täideviija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui kaasaaitaja ei ole teadlik täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest või arvab ekslikult, et on olemas mõni selline asjaolu, mille korral tahtlik õigusvastane põhitegu puuduks, siis langeb

§ 17järgi kaasaaitamistahtlus ära.

(Riigikohtu lahend 3-1-1-54-16 p. 20). Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Seevastu on tahtlus välistatud olukorras, kus kaasaaitaja peab küll võimalikuks ja möönab täideviija poolt mingi õigusvastase teo toimepanemist, kuid tal puudub sellest teost täpsem ettekujutus. Selles mõttes on kaasaaitamise jaoks vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra ( Riigikohtu lahendid 3-1-1-150-03 p. 17 ja 3-1-1-97-09 p. 7.4). Maksude maksmisest kõrvalehoidumisele (

§ 3891

) kaasaaitaja peab teadma muu hulgas seda, et täideviija tegutseb maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kuid tal endal ei pea sellist eesmärki olema. (Riigikohtu lahend 3-1-1-6-11 p. 13.6). 25 Tulenevalt tsiteeritud Riigikohtu seisukohtadest pidi Kaspar Tarto, selleks, et teda saaks süüdi mõista M.Ki ja OO OÜ-le maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamises, teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et varifirmade kaasabil paneb M.K toime maksukuritegu ja teadma, milles see konkreetne maksukuritegu seisneb. Kohtu hinnangul ei võimalda olemasolevad tõendid Kaspar Tartol sellise teadmise olemasolu järeldada. Kohtul puudub ka teadmine, millises ulatuses Kaspar Tarto teadis M.Ki poolt väljatöötatud kütuse näiliku müügiahela skeemist. Variisikute ütlustest tulenevalt oli ta teadlik varifirmade kasutamise eesmärgist ainult niivõrd, et neid on vaja kütuse omatarbeks ostmiseks. Millised teadmised olid Kaspar Tartol kütuse omatarbega seoses, kui palju ta tundis käibemaksuseadust ja vedelkütuse seadust, kas ta oli teadlik sellest, et kütuse ostmisel aktsiisilaos ei pea maksma 20%-list käibemaksu, selle kohta tõendid puuduvad. Värbamine firmade juhatuse liikmeteks isikuid, kes tegelikult ise firmaga tegelema ei hakka, pidi Kaspar Tartos tekitama arusaamise, et tegemist on millegi ebaseaduslikuga, milleks muidu varifirmasid vaja oli ja üldteada on, et varifirmade ja variisikute abil üritatakse riigile maksude maksmisest kõrvale hiilida või vastupidi riigilt raha välja petta. Ka siis, kui V.J saadeti 2011.a. sügisel Tenerifele, pidi Kaspar Tarto aru saama, et see on seotud mingi probleemiga maksuameti ees, kuid ainuüksi sellisest teadmisest ei piisa Kaspar Tarto süüditunnistamiseks maksukuriteole kaasaaitamises. Selleks on vajalik, et ta pidi olema teadlik detailsemalt, milles M.Ki poolt toimepandav maksukuritegu seisneb, millises ulatuses ja milline firma maksupettust kavatseb toime panna. Kas Kaspar Tartol oli sellest kõigest täpne ettekujutus, seda olemasolevad tõendid ei kinnita. Kuivõrd ei ole tõendatud maksukuriteole kaasaaitamise subjektiivne süüteokoosseis, tuleb Kaspar Tarto talle esitatud süüdistuses

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks mõista.

Aivar Bärg Aivar Bärg end M.Kile ja OÜ-le OO maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamises süüdi ei tunnistanud. Tema kaitsepositioon seisnes selles, et OÜ SÕ juhatuse liikmena tegi ta oma igapäevast tööd ega teadnud midagi varifirmadest ning sellest, mis saab edasi CB OÜ, D OÜ ja S OÜ kütusest, mis omatarbeks kasutamise kinnituste alusel väljastati OÜ SÕ aktsiisilaost RTi. OÜ SÕ juhatuse liikmeks hakkamise ettepaneku tegid Aivar Bärgile M.K ja J.J. SÕi aktsiisilattu toodi OÜ OO kütus, mis müüdi seal 2012.a. jaanuaris OÜ-le GB, veebruaris OÜ-le GB ja OÜ-le Dja märtsis OÜ-le Dja OÜ-le S. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et nimetatud kolm firmat olid tegelikult M.Ki poolt organiseeritud varifirmad, kes kütust tegelikult ei vajanud, kuna nad ei olnud reaalselt tegutsevad ja nende juhatuse liikmeteks olid värvatud isikud, kes reaalselt firmat ei juhtinud ega mingeid tehinguid firma nimel ei teinud. Aivar Bärgi ütluste kohaselt andis talle OÜ GB, OÜ Dja OÜ S kontaktid M.K. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei teadnud, et OÜ GB, OÜ Dja OÜ S on tegelikult varifirmad, ei vasta tõele. Ainuüksi OÜ-le GB 2012.a. jaanuris, s.o. ühes kuus OÜ OO poolt SÕi aktsiisilaos üle antud ja hiljem RTi väidetavalt omatarbeks välja viidud kütuse kogus oli hiigelsuur – talvine, suvine diiselkütus ja bensiin kokku üle 2 miljoni tonni. Ei ole eluliselt usutav, et sellist kogust kütust kasutab üks firma ühe kuu jooksul oma tarbeks. Ülisuurte koguste väljastamine omatarbeks SÕi aktsiisilaos on üks asjaoludest, mis tõendab, et Aivar Bärg teadis, et need firmad on üksnes varifirmad ja et kogu dokumentatsioon (kütuse üleandmisevastuvõtmise aktid, kütuse väljastusvolitused, kinnitused kütuse omatarbeks kasutamise kohta), mis juriidiliselt oli korrektne, oli tegelikult fiktiivne. Kohtu hinnangul sai sellest aru ka SÕi laotöötaja E.R. Seda tõendavad järgmised tõendid: *16.02.2012.a. saadab E.R OO aadressil e-kirja „.

1. talvise OMV aktid on otsas – D. 2.Garsen võiks oma talvise DK jäägid välja viia või kellegile maha müüa”. (T,
2. kd. lk. 77). *16.02.2012.a. kell 09:14:32 helistab E.R K.Lle ja küsib: „ Kuule aga mis G kaubast saab. L: „See tuleb ennem välja anda“ R: „Noh mul pole volitusi”. 26 L: „Okei. A käes küsima.“ (T, 13.kd. lk. 53) *28.02.2012.a. kell 10:57:21 helistab E.R K.Lle ja küsib: „jaa, kuule see, no oota ma vaatan siin, misasjad need mul on siin, terve hunnik akte mul ee see homme pidi volitused ära tulema, aga omanikuvahetuse aktid, kas meil läheb midagi käiku või meil ei lähe midagi käiku, need suvised Gid ee kõik võib ära visata jah?” K.L vastab: „kõik viska ära, mis sul on seal, jah”…. E.R: „aga teete siis homseks volitusi ka vä .... ja teete siis homseks neid akte ka siis?” K.L: „Nojah, kui tellitakse, eks siis tehakse, tehakse”. (T, 13.kd. lk. 113-114) *29.02.2012.a. kell 10:24:48 helistab E.R K.Lle: „ Kuule, kas te teete seal mingi omanikuvahetuse akte vä? L: „päev on noor alles jah“ R: „ päev on noor, aga neid on vaja hakata tegema, mul on siin õpilane“ L: „aa“ R: „pean seda ka veel õpetama, volitused tulid küll nii õigeaegselt ja ette ära, aga neist pole nagu eriti kasu enne kui on omanike vahetuse aktid ka olemas.” L: „Praegu veel ei ole tulnd“ R: „no okei“ L: „okei“ R: „ oota, aga tellimust pole tulnd või või mida pole tulnd“ L: „tellimust pole tulnd jah“ (T,
3. kd lk. 119) *01.03.2012.a. kell 11:58:48 kõne K.L ja E.R vahel. R: „ linnutatud ja nüüd sa tead, et kõik aktid ei tohi olla ühe numbriga, ma vaatasin sul oli kõik aktid ühe sama numbriga.” (T,
4. kd lk.144). *02.03.2012.a. kell 19:56:49 kõne K.L ja E.R vahel. L: „Kuule, mul selline küsimus, et väljastusvolitus, kas väljastusvolitus võib olla tervele kogusele ka vä?” … R: „…Väljastusvolitus peab ikkagi konkreetsele autole ja konkreetne kogus olema.“ L: „mhm a kinnitus. Omatarbe kinnitus?“ R: „ Omatarbe kinnitus no ma ei tea, see peab olema sellele kogusele vastama”. (T,
5. kd lk. 169). *09.03.2012.a. kell 12:32:50 helistab E.R K.Lle: „ noh, kuule siis ma tahtsin küsida, vaata siin on veel mingisugune Di need omaniku vahetuse alused, issand aktid … need las olla veel vä?” L: „Kõik viska minema” (T,
6. kd lk. 242) *15.03.2012.a. kell 3:56 E.R A.Sle Skypes: „2*35000 liitrit bensiini saaks. Volitusi ainult ei ole, lase kähku juurde teha hommikuks.” (T,
7. kd. lk. 280). Ainuüksi nendest vestlustest nähtub, et kui kütuse dokumentidega tekkis probleeme, siis ei pöördutud mitte kütuse omaniku poole (OÜ GB, OÜ D, OÜ S), vaid laojuhataja helistas hoopis OÜ OOkütuse müügiga tegelevale K.Lle, kuigi temal ei oleks tohtinud OÜ GB ja OÜ Dkütusega aktsiisilaos enam mingit pistmist olla. Samuti õpetas E.R K.Lt väljastusvolitusi ja omatarbe kinnitusi tegema. Vestlused tõendavad ilmekalt, et E.R teadis, et OÜ GB ja OÜ Don varifirmad ja et nende nimelt koostavad omanikuvahetuse akte ja väljastusvolitusi teised isikud. Kui ta seda ei oleks teadnud, on loogiline, et kui dokumente on puudu või üle või nendel on midagi valesti märgitud või kui kütus on välja viimata, võtnuks ta ühendust nende firmade esindajatega. 27 Kuivõrd SÕi laojuhataja teadis, et OÜ GB ja OÜ Dei ole reaalselt tegutsevad firmad ja sellest omakorda tulenevalt sai aru, et kütus, mis SÕi aktsiisilaost välja viidi, ei kasutata nende firmade poolt omatarbeks, on ilmselge, et seda teadis ka SÕi juhataja Aivar Bärg. Vastupidiselt Aivar Bärgi poolt kinnitatule, et ta ei teadnud, mis saab SÕi aktsiisilaost omatarbeks väljastatud kolme varifirma kütusest RTis edasi, leiab kohus, et talle oli selle kütuse edasine teekond siiski teada. Istudes RT OÜ juhatuse liikme R.Pga xxxx hoones samas kabinetis nr 431, kus nende lauad asetsesid vastakuti, ei ole kohtu jaoks usutav, et nad ei rääkinud omavahel kütuse liikumise teemal ja et ta ei kuulnud R.P käest, et seal toimuvad sellesama kütuse omanikuvahetused ning et kütus tegelikult müüakse ja viiakse RTist välja lõpptarbijatele nagu T OÜ, O OÜ, R OÜ, J OÜ jt. Ka R.P ütlused kinnitavad Aivar Bärgi teadlikkust. Sellest, et asjad ei ole korras, sain ma aru 2011.a. lõpul. Ma sain aru selle järgi, et mulle saadeti kogemata kütuse pantimise kohta dokumendid. Ma sain siis aru, et mingid nii-öelda X firmad võtavad enda nimele kütust, ostavad kütust omatarbeks, aga päeva lõpuks anti kütus edasi teistele firmadele ja kütus viiakse terminalist välja. Alguses ma arvasin, et kütuse omanikuvahetused kütuseterminalis on igapäevased ja normaalsed, küsisin selle kohta Aivar Bärgilt ja tema kinnitas, et see on korrektne, et mina pean jälgima, et omanikevahetuste dokumendid oleks korras. Pärast seda pandilepingu saamist minu e-posti lugesin ma seadust ja sain aru, mille jaoks oli vaja kütuse omatarve ja omanikevahetused terminalis. Sain aru, et pantimise läbi on kütus võimalik üle anda ja see hiljem maha müüa ning sellisel viisil jäetakse kellegi poolt käibemaks tasumata. ...... Ma sain aru, et nende ettevõtete abil, kes tõid kütuse Rakverre ja müüsid kütuse edasi, jääb käibemaks maksmata.... Samuti sain aru, et kõik ei saa olla õige, kui Maksu- ja Tolliamet hakkas aktiivselt meie tegevuse vastu huvi tundma. Ma hakkasin huvi tundma, millised on minu riskid sellega seoses, aga mind rahustati M.Ki poolt, et minul pole midagi karta, et kõik toimib juriidiliselt, et minu ülesanne on ainult kütus vastu võtta ja välja anda. Samuti ütles Aivar Bärg, et sul pole midagi karta, et kütus on juba vabas ringluses. (K, III kd lk 16-17). Seega tuleneb R.P ütlustest, et Aivar Bärg oli teadlik sellest, et omatarbeks RTi väljastatud kütus vahetas seal omanikku ja et see kütus müüdi lõpuks maha lõppklientidele. R.P oli sellest talle rääkinud ja küsinud oma riskide kohta ning samuti küsis nõu selle kohta, millised dokumendid peavad olema omanikuvahetusel. R.P ütluste kohaselt räägiti Pronksi 19 toimunud koosolekutel kütuse mahtudest, mida oli vaja teenindada, räägiti, et peaaegu kogu OO kütus liigub läbi RTi. Nii R.P ütlusest kui ka iganädalaste koosolekute protokollidest nähtuvalt osales Aivar Bärg koosolekutel. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Aivar Bärg oli teadlik M.Ki poolt väljatöötatud kütuse müügiahelast, varifirmade kasutamisest, omatarbeks väljastatud kütuse omanikuvahetusest RTis ja selle kütuse müümisest lõppklientidele. Pikaajalise tegutsemise tõttu kütuseäris oli Aivar Bärg ilmselgelt kursis ka maksuseaduste ja vedelkütuse seadusega, mistõttu oli teadlik, et aktsiisilaos kütuse müümisel on käibemaksumäär 0%, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist. Kuivõrd OO OÜ müüs kütust SÕi aktsiisilaos, siis teadis Aivar Bärg, et M.Ki poolt kajastatakse Maksu- ja Tolliametile esitatavatel OO OÜ deklaratsioonidel maksustatavat käivet 0%-lise määraga. Samas, olles teadlik varifirmade kasutamisest müügiahelas eesmärgiga varjata OO OÜ kütuse tegelike ostjatena kolmandaid isikuid, sai ta aru, et tegelikult kuulunuks kütuse müük maksustamisele 20% käibemaksumääraga. Samuti, olles teadlik kogustest, mis näiliselt OO OÜ poolt kolmele varifirmale müüdi, sai Aivar Bärg aru, et deklareerimata jääb käibemaks väga suures summas. Kohus nõustub prokuröriga subjektiivse koosseisu osas tahtluse liigis, et selleks oli otsene tahtlus nii M.Ki poolt toimepandud põhiteo kui ka tema enda kaasaaitamisteo suhtes. Otsene tahtlus on materiaalsetes deliktides seotud üldjuhul kõrvaltagajärgedega. M.Ki põhieesmärgiks oli kütuse müük vabasse ringlusse. Kuna OO OÜ-l puudus selleks luba, kasutati pettuslikku skeemi, mille üheks osaks oli ka riigile käibemaksu maksmata jätmine ja selle tulemusena odavama müügihinna ning konkurentsieelise saavutamine. Aivar Bärg oli sellest kõigest teadlik ning 28 teadis ka seda, et SÕi tegevus ja tema juhatuse liikmena aitasid kaasa nii põhi- kui kõrvaltagajärje (OO OÜ poolt perioodil 2012.a. jaanuar- märts tehingutelt käibemaksu deklareerimata jätmine ja riigile käibemaksu maksmata jätmisega kahju tekitamine) saabumisele. Kõige eeltoodu alusel ja tõendeid kogumis hinnates on Aivar Bärgi puhul leidnud tõendamist põhjuslik seos tema poolt toimepandu ja M.Ki poolt toimepandud maksukuriteo vahel, sest ilma tema tegevuseta ei oleks M.K saanud lõpptarbijatele OO OÜ kütust müüa. Kuna OO OÜ-l puudus luba väljaspool aktsiisiladu kütust müüa, tegi ta seda aktsiisilaosiseselt ja edasi kasutas varifirmasid, SÕi, RTi selleks, et OO OÜ kütus jõuaks firmadeni, kellel on majandustegevuse registris kütusemüügi registreering, millede abil müüs kütuse lõppklientidele 20% käibemaksumääraga, mille jättis deklareerimata ja riigile tasumata. Aivar Bärg SÕ OÜ juhatuse liikmena on kaasa aidanud M.Ki ja OO OÜ poolt maksukuriteole sellega, et tema teadmisel vormistati SÕi laoarvestuses perioodil 2012.a. jaanuar kuni märts (k.a.) kütuse omanikeks varifirmad GB OÜ, DOÜ ja S OÜ fiktiivsete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, kütus väljastati aktsiisilaost fiktiivsete väljastusvolituste ja omatarbeks kasutamise kinnituste alusel ja needsamad fiktiivsed omatarbeks kasutamise kinnitused edastati SÕist Maksu- ja Tolliametile eesmärgiga näidata, et kõik toimib juriidiliselt korrektselt ja seaduslikult. Kuritegelik ühendus

§ 255

lõike 1 kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust neli olulist tunnust: sinna kuulub kolm või enam isikut, püsivus, isikutevaheline ülesannete jaotus ja tegevuse suunatus kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Enne 01.01.2015.a. kehtinud redaktsioon sisaldas olulise tunnusena ka varalise kasu saamise eesmärgi, milline aga alates 01.01.2015.a. jõustunud redaktsiooni kohaselt enam nõutav ei ole. Süüdistatavad on eitanud kuulumist kuritegelikku ühendusse. Kaitsjate väidete kohaselt ei ole nende kaitsealuste kuulumine kuritegelikku ühendusse tõendamist leidnud. Aivar Bärgi kaitsja vastuargument on, et puudub tõenduslik materjal selle kohta, et Aivar Bärgi OÜ SÕ juhatuse liikmeks olemine ja SÕi töö korraldamine ning juhtimine olid kuritegelikud tegevused, veelgi enam, Aivar Bärgi tööülesannete täitmist ettevõtte omanike juhiste järgi ei saa pidada seadusevastaseks tegevuseks ega samastada kuritegelikku ühendusse kuulumisega. Kaspar Tarto kaitsja vastuargument seisnes selles, et mitte ükski väidetavast kuritegeliku ühenduse liikmetest ei tundnud Kaspar Tartot, välja arvatud M.L. Järelikult Kaspar Tarto kuulumine kuritegelikku ühendusse saab olla võimalik üksnes juhul, kui ta oleks ühenduse tegevusse kaasatud M.Li poolt. M.Li ütlused aga ei sisalda ühtegi otsest ega kaudset viidet Kaspar Tartole. Kohus kaitsjate seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et M.K ja tema kontrolli all olnud reaalselt tegutsenud äriühingute juhatuse liikmed Aivar Bärg (SÕ OÜ juhatuse liige) ja R.P (RTOÜ juhatuse liige) ning nendele lisaks J.S, Kaspar Tarto, M.L ja süüdistuse kohaselt ka S.S moodustasid kuritegeliku ühenduse, milline alustas tegevust 2011.a. suvel. M.K, J.S ja M.L on

§ 255

lg 1 järgi ka süüdi mõistetud, R.P osas lõpetas Riigiprokuratuur

§ 255lg 1 järgi menetluse Kr

MS § 205 lg 1 alusel seoses tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga, S.Si osas on materjalid eraldatud eraldi menetlusse ja tema osas ei ole selle kohtuotsuse tegemise ajaks lahendit veel tehtud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et M.K organiseeris OÜ SÕ ja OÜ RT, samuti mitmeid variettevõtteid ning et kõik need olid tema kontrolli all ja moodustasid ühtse terviku. 29 Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et nii reaalselt tegutsevad kui variettevõtted tegutsesid M.Ki poolt väljatöötatud kütuse näiliku müügiahela toimimise nimel eesmärgiga saada kütuseturul konkurentsieelis, s.o. müüa kütust teiste kütusemüüjatega võrreldes madalama hinnaga, mille saavutamiseks jättis OÜ OK O, mille juhatuse liikmeks ta süüdistuses märgitud perioodil oli, riigile käibemaksu tasumata. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et selleks kasutati perioodil juuli 2011 kuni märts 2012 selliseid firmasid nagu ME OÜ, G.C OÜ, KK OÜ, T OÜ, GB OÜ, DOÜ, S OÜ, OMG OÜ, OÜ BF, milline kandis kuni 2011.a. oktoobrini nimetust BE OÜ. Nendel firmadel puudus reaalne majandustegevus ja nende juhatuse liikmeteks olid variisikud, kes reaalselt ühtegi majandustehingut ei teinud, ei korraldanud raamatupidamist ega esitanud maksudeklaratsioone. Värbajate nõudmisel ja kaasabil, kelledeks olid ka J.S ja Kaspar Tarto, allkirjastati vaid erinevaid lepinguid ja tühje blankette või valgeid pabereid, tehti ID - kaarte, millised anti koos paroolidega värbajate kätte. Eelnimetatu on tõendamist leidnud tunnistajatena kohtus üle kuulatud A. M ütlustega, kes oli variisikuna KK OÜ ja M OÜ juhatuse liige, I.Ši ütlustega, kes oli variisikuna G.C OÜ, GB OÜ ja D OÜ juhatuse liige, T.Ji ütlustega, kes oli variisikuna OÜ S juhatuse liige, V.J ütlustega, kes oli variisikuna OÜ BF juhatuse liige, I.Si ütlustega, kes oli variisikuna OMG OÜ juhatuse liige. Lisaks variisikute endi ütlustele on varifirmade kasutamine kütuse müügiahelas tõendatud ka kuritegeliku ühenduse liikmete J.Si ja M.Li kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlustega, kuivõrd olles samas süüdistuses juba süüdi mõistetud, keeldusid nad kohtuistungil ütluste andmisest. J.Si ütluste kohaselt tegeles tema koos Kaspar Tartoga V.J ja I.Ši juhatuse liikmeteks värbamisega. M.Li ütluste kohaselt olid kõik varifirmad ja variisikud tema kontrolli all. Tema allkirjastas variisikute nimel ID-kaardiga lepinguid, akte, saatelehti, samuti suhtles variisikute nimel kolmandate isikutega. See tuleneb ka tema ja M.Ki vahelisest Skype-vestlusest 12.08.2011.a. kell 21:36 – 21:42, milles M.K annab M.Lile korralduse helistada homme O OÜ-le, M.L vastab, et O kirjutas mingi päev, et tahab tema ehk siis Valdoga kokku saada, aga ta ei saa kohtuda, kuna Oi esindaja on teda varem näinud ( T, 11.kd, lk 151). M.Li ütlused tõendavad, et ta tegutses ja toimetas M.Ki korraldusel ja juhiste järgi. M.Li ütlusi kinnitavad ka mitmed Skype vestlused tema ja M.Ki vahel. Näiteks 11.08.2011.a. kell 21:58 annab M.K M.Lile korralduse kohe hommikul allkirjastada KK OÜ (vestluses kj) akt ja saata see SÕi Aivar Bärgile, samuti samal kuupäeval veidi hiljem käsib M.Lil teatada OÜ-le J (vestluses jet), et reedel saavad nad kaks autot ja laupäeval ühe auto ning OÜ-le FTI (vestluses front), et peale lõunat peaks saama, täpset aega ei tea. (T,

1. kd, lk. 142) Seega on tõendatud, et M.K oli kuritegeliku ühenduse juht ja koordinaator ning läbi M.Li juhendas ja korraldas varifirmadega seonduvat, sest need mängisid olulist rolli kütuse näiliku müügiahela toimimises ja maksupettuse toimepanemises. OÜ T kasutamine OO poolt kütuse müümisel 2011.a. juulis tõendab 10.05.2012.a. OO OÜ-le koostatud maksuotsus (T,
2. kd, lk 176 – 187). SÕist varifirmade nimel väljaviidud kütus transporditi RTi kommertslattu. Seda tõendavad saatelehed, milledelt nähtub kütuseveo lähte- ja sihtkoht. RTis toimusid omatarbeks SÕist välja viidud kütuse omanikevahetused. Nimelt anti GB OÜ, DOÜ ja S OÜ kütus RTi saabumise päeval üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel üle OMG OÜ-le, mille juhatuse liikmeks oli variisik I.S ja volitatud esindajaks samuti variisik J.M. Peale seda samal päeval anti kütus OÜ-lt OMG üle OÜ-le BF, kelle juhatuse liikmeks oli variisikuna V.J, kes ise viibis 2012.a. jaanuaris, veebruaris, märtsis Tenerifel ja kelle nimel allkirjastas akte M.L. BF OÜ võõrandas selle kütuse kas ise või läbi OÜ FTI lõpptarbijatele. Mõlemal firmal oli kütuse müügi litsents olemas. Asjaolu, et lõpptarbijatele müüdi sedasama kütust, mis OÜ OOoli fiktiivsete dokumentide alusel SÕis võõrandanud varifirmadele, tõendavad ilmekalt M.Li ja A.S 30 vahelised Skype vestlused. Näiteks 09.01.2012.a. kell 11.23 kirjutab M.L A.Sle: Kas saad teada anda, kui autod hakkavad sotist liikuma, et kliendid teaksid enamvähem õigel ajal roti järgi minna. ( T,
3. kd, lk. 215). Sot - SÕi lühend, rot - RTi lühend. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjades 3-1-1-65-14 p. 21, 3-1-1-57-09, p-d 13-13.3). Kuritegelikku ühendusse kuulunud isikute ülesannete jaotus oli järgmine: *M.K oli juhtfiguur, temale allusid teised liikmed, tema korraldas kütuse näilist liikumist ja müüki lõpptarbijatele, tema jättis ka OO OÜ käibemaksu riigile maksmata. *Aivar Bärg OÜ SÕ juhatuse liikmena juhtis ja korraldas SÕi tööd. SÕi aktsiisilaos toimus OÜ OO kütuse ümbervormistamine varifirmade kütuseks fiktiivsete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, fiktiivsete väljastusvolituste alusel varifirmade kütuse väljastamine RTi ja Maksu- ja Tolliametile varifirmade nimel koostatud fiktiivsete kinnituste edastamine selle kohta, et kütus viiakse aktsiisilaost välja omatarbeks. Aivar Bärgi ülesandeks oli ka kütusevaldkonda puudutava oskusteabe jagamine ja teiste nõustamine. *R.P ülesandeks OÜ RT juhatuse liikmena oli RTi töö korraldamine. RTis toimus varifirmade omatarbena hoiustatud kütuse üleminek laenu- ja pandilepingute alusel järgmisele varifirmale, sellelt omakorda samadel alustel järgmistele firmadele, kes siis müüsid sellesama kütuse müügiahela lõppklientidele. Tegelikkuses saidki lõppkliendid neile müüdud kütuse kätte RTist. *S.S LI OÜ juhatuse liikmena korraldas süüdistuse kohaselt rahade liikumist reaalselt tegutsevate ja varifirmade vahel. Samuti toimus kütuse eest tasumine lõpptarbijatelt läbi LI OÜ. *M.Li ülesanne oli tegeleda varifirmadega, suhelda varifirmade nimel, koostada kütuse üleandmise-vastuvõtmise akte, kinnitusi omatarbeks, väljastusvolitusi, allkirjastada need digitaalselt variisikutelt saadud ID-kaartidega ja edastada need terminalidele. *Kaspar Tarto ja J.Si ülesanne oli värvata varifirmade juhatuse liikmeteks isikuid, juhendada neid pangakontode avamisel, lepingute sõlmimisel, abistada neid ID-kaartide saamisel või olemasolevast koopia tegemisel, võtta viimati nimetatud dokumendid või koopiad enda kätte ja edastada need M.Lile.. Samuti võtsid nad värvatud variisikutelt allkirju tühjadele paberilehtedele. Nende ülesanne oli ka organiseerida variisikute I.Ši ja V.J saatmine välismaale ja neile raha saatmine elamiskulude eest tasumiseks. Iga kuritegelikku ühendusse kuulunud isik andis vastavalt tööjaotusele oma panuse, ilma milleta ei oleks saanud M.Ki poolt väljatöötatud kütuse müügiahela skeem toimida ja OÜ OO kütuse müügilt käibemaksu tasumata jätta. Kõikide nende isikute panus oli vajalik ja oluline. Kaspar Tartoga seoses märgib kohus, et vaatamata maksupettusele kaasaaitamises õigeks mõistmisele, on võimalik teda süüdi mõista kuritegelikku ühendusse kuulumises. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei too üksikkuriteos õigeksmõistmine automaatselt kaasa õigeksmõistmise kuritegelikku ühendusse kuulumises (otsus 3-1-1-65-14 p. 21). Tõendamist on leidnud Kaspar Tarto poolt M.Kile maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamise objektiivne külg, s.o. variisikute värbamine firmade juhatuse liikmeteks. See oli Kaspar Tarto ülesanne ja oluline panus, millega ta aitas kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, sest varifirmasid kasutades oli võimalik M.Kil jätta riigile käibemaks maksmata ja müüa lõppklientidele kütust soodsama hinnaga. 31 Kuritegeliku ühenduse liikme puhul peab kaudne tahtlus hõlmama plaanitavaid kuritegusid, kuid seda vaid abstraktselt, vajalik ei ole teadmine konkreetsetest kuritegudest. Vaatamata sellele, et kohtul puudusid tõendid selle kohta, kui detailselt ja konkreetselt Kaspar Tarto teadis toimepandavatest maksukuritegudest, pidas ta siiski võimalikuks varifirmade kaasabil maksukuritegude toimepanemist M.Ki poolt ja möönis neid. Tähtsust ei oma asjaolu, kuidas Kaspar Tarto sattus kuritegelikku ühendusse, sest

§ 255lg 1 puhul omab tähtsust kuritegelikku ühendusse kuulumine.

Aivar Bärgi teadmisel väljastati SÕi aktsiisilaost juba enne

1. aastat varifirmade nimelt kas K.L või M.Li poolt koostatud ja M.Li poolt variisikute ID-kaartidega allkirjastatud fiktiivsete väljastusvolituste ja omatarbeks kasutamise kinnituste alusel kütus RTi. Aivar Bärg oli teadlik sellest, et kütust ei kasutata omatarbeks, vaid müüakse läbi uute firmade, sealhulgas ka varifirmat kasutades lõpptarbijatele. Sellisel veendumusel on kohus, lugedes SÕist E.R poolt OO OÜ ja OK Oil OÜ meiliaadressidele 01.12.2011.a. saadetud e-kirja, millega oli manusena kaasas üleandmise-vastuvõtmise akt, millel kirjas, et OO OÜ annab üle Lucas O OÜ-le (esindaja RZ) kütust, kuid millel on I.Ši ja K.L digiallkirjad. Selline akt saadeti algselt G.C OÜ poolt SÕi meiliaadressile. OO OÜ-le saadetud kirjas oli tekst „Vaadake, mis on mulle nüüd saadetud, teie saadate ja üks hull kirjutab alla, ei pane tähelegi, millele ta alla kirjutab”. (T,
2. kd lk 131 – 134). Kuna I.Š ei esindanud L O OÜ-d, siis allkiri ja firma nimetus ei ole kooskõlas. Kuna nimetatud üleandmise- vastuvõtmise akt saadeti SÕile GG OÜ poolt ja probleem oli I.Ši allkirjas ning kui E.R ei oleks olnud teadlik, et G.C OÜ juhatuse liige on variisik, pöördunuks ta esmajärjekorras selle firma poole, aga mitte OO OÜ poole. E-kirjas kasutab ta ka sõnu „ teie saadate”, mis näitab kohtu hinnangul tema teadlikkust sellest, et G.C OÜ nimelt vormistatakse, allkirjastatakse ja saadetakse aktid SÕi OO OÜ-st kellegi poolt. Kohus on seisukohal, et kui SÕi laojuhataja sellest aru sai ja teadlik oli, ei saanud selline asi teadmata olla SÕi juhatajal Aivar Bärgil. Aivar Bärgi teadlikkust ja arusaama sellest, et omatarbeks SÕist väljastatud kaup müüakse RTis reaalselt tegutsevatele firmadele ja kogu näiliku müügiahela toimimist tõendavad ka mitmed skype logid Aivar Bärgi arvutist: 1) 26.10.2011.a. kell 20:17 kuni 20:23 Aivar Bärg (soldinabaas) teatab E.R autode väljumine võiks hommikusse jääda, ma vaatan et uus mängija on VE. Uus mängija kellele M tahab müüa aga asjad pole loogilised. Kuule kogu see venekeelne pakett on RTi oma. Keskendume ainult OO ja M vahelisele teemale (T,
3. kd lk 33). 2)27.10.2011.a. soldinabaas: ma saan aru et ettvõtte M T juhatuse liige on autis – kas purjus või plate peal r.p: jep, lisaks on tal täna kohus purjuspeaga möllu ja roolisolemise pärast, istus 2 päeva platel täna kohus s: olevatki plate peal, seda enam ei saa digiallkirjata väljastada k: teil on kaustas e. väljastatud ennegi tava allkirjadega akte ja mul ka s: on küll aga kas oskad öelda kuidas on tekkinud allkirjad väljastusvolitustele? k: jah käis kontoris s: las helistab mulle ja kinnitab, et on teadlik kaupade liikumisest. Minu teada istus ta kinni ja täna on kohus – kas tahad edaspidi Tollile seletada kuidas volitused tekkisid … s: s on järelevalve all ja pisimgi kõrvalekalle tekitab küsimusi. Mina ei taha seletada tollile ega teistele organitele kust tekivad allkirjad … s: omanikuvahetusi on tehtud ülejala 8x38 000 liitrit, kaupa on laos 150 000 liitrit, volitusi on 6x76000 liitrit -456 000 liitrit … s: praegu tehku plats puhtaks jurast mis eile öösel kokku klopsiti ja tehku korrektsed dokumendid nii nagu peab ja plaan on et mingi loogika oleks (T,
4. kd lk 34-36). 32 3) 5.01.2012.a. s : M helistas tundis huvi kas koostööd tuleb või ei xxxx (M.K): Ikka tuleb. Saime ju alles koguses paika s: seda ma neile ütlesingi et lepingud sündisid et töö käib ja lubasin et homseks saab infot, kui mahti saad anna neile märku et mis plaanid on (T,
5. kd lk 36-37). Asjaolu, et kuritegelik ühendus tegutses juba 2011.a. suvest samasuguse skeemi kohaselt nagu 2012.a. esimesel kolmel kuul, tõendavad OO OÜ ja K.K OÜ vahel 01.08.2011.a. sõlmitud vedelkütuse ostu-müügi leping (T,
6. kd lk 149-153), OOOÜ ja MT OÜ vahel 20.09.2011.a. sõlmitud vedelkütuse ostu-müügileping (T,
7. kd lk. 155-160), OO OÜ ja OÜ G.C vahel 04.11.2011.a. sõlmitud vedelkütuse ostu-müügileping ja käendusleping (T,
8. kd lk.161-166). Nagu eelpool märgitud olid K.K OÜ, MT OÜ ja OÜ GC varifirmad, kellel reaalne majandustegevus puudus ja kelle juhatuse liikmeteks olid värvatud isikud, kes olid selleks vaid nimeliselt. Nimetatud varifirmadel olid 2011.a. augustis-septembris sõlmitud kaubakäitlemise lepingud RT OÜ-ga. Seda, et Aivar Bärgi huvi ei piirdunud üksnes SÕi töö korraldamisega ja juhtimisega, nähtub Skype vestlusest selle kohta, kuidas ta hoiatab R.Pd sellest, et toll võib tulla RTi kontrollima: 01.03.2012.a. kell 10:47 soldinabaas ehk Aivar Bärg : toll keelas kirjalikult kütuse väljastuse Gle ja Dile, kolm autot on teel, võib-olla tullakse ka sulle külla. R.P: ok, aga mis ma siis teen, kas ei võta vastu. Aivar Bärg: ei, ikka võta vastu, saatelehed on korras, lihtsalt võidakse tulla ja ladu sulgeda või väljastuse keelata (T,
9. kd. lk 37). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tegutseti ühise eesmärgi nimel, tegevused kooskõlastati, hoiatati üksteist tollikontrolli eest, OO kütuse müügiskeem ja riigile käibemaksu tasumata jätmine toimus pikemaajaliselt. Seega vastab Aivar Bärgi tegevus suures ulatuses maksupettusele kaasaaitamises ka kuritegelikku ühendusse kuulumise objektiivsetele tunnustele. Aivar Bärg tegutses seejuures otsese tahtlusega. Ei ole oluline, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed ei tundnud kõiki. Tsiviilhagi Eesti Vabariik Maksu – ja Tolliameti kaudu on esitanud süüdistatavate vastu tsiviilhagi riigile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1 110 023.52 eurot. Varaline kahju tuleneb sellest, et Aivar Bärgi ja Kaspar Tartot süüdistatakse

§ 22

lg 3 - § 3891 lg- te 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o nemad aitasid kaasa M.Kile tema poolt maksuhaldurile teadvalt OO OÜ perioodi 01.2012 kuni 03.2012 valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamisele, mille tõttu jäi deklareerimata 20%-lise määraga maksustatav käive summas 4 125 059.48 eurot ja tasumata sellelt arvestatud käibemaks 825 011.90 eurot. Käibemaksu summalt on arvestatud intressi kuni OO OÜ pankroti väljakuulutamiseni (s.o 04.10.2013). Intressi suuruseks on 285 011.62 eurot. Kannatanu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 4, § 65 lg 1, § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus

§ 22lg 3 - § 3891 lg- te 2, 3. Kannatanu kahjunõude väljamõistmise eelduseks on süüdistatavate süüdimõistmine. Kr

MS 310 kohaselt teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse puhul otsuse tsiviilhagi kohta. Aivar Bärgi kaitsja osundab õigesti asjaolule, et tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses silmas pidada aga ka kriminaalmenetluse erisusi tsiviilhagi menetlemisel kriminaalasja raames. Riigikohtu 33 kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-67-16, p 10 selgitanud, et kui süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud omavahel kattuvad, ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata neid süüdistusaktis loetletud kuriteo toimepanemist kinnitavaid tõendeid, mis kuuluvad samal ajal nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-79-09 punktides 15-16 konkreetsemalt tsiviilhagisse puutuvalt märkinud järgmist: Kolleegium leiab, et tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi - olgu siis kirjalik või protokolliline - tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes). Süüdistatav peab aga olema teadlik sellest, et mingite süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada kannatanu nõude rahuldamise ja selle ulatuse vastu oma vastuväiteid ja tõendeid. Samuti ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata süüdistusaktis nimetatud tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka, ehkki ei ole välistatud, et kannatanu esitab selliste asjaolude kohta täiendavaid, süüdistusaktis nimetamata tõendeid. Küll peavad tsiviilhagis olema ära toodud need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohalt tähendust ei ole ja mis seega süüdistuse alusfaktide hulka ei kuulu, samuti tõendid, mis selliseid asjaolusid kinnitavad. Seejuures tuleb silmas pidada, et süüdistuse esemest väljapoole jäävate tsiviilhagi alusfaktide tõendamisel tuleb ka kriminaalmenetluses lähtuda tsiviilõiguslikust tõendamiskoormisest Maakohus on süüküsimust lahendades eespool tuvastanud, et ajavahemikus 01.2012 kuni 03.2012 kajastas OO perioodil 01.2012 kuni 03.2012 käibemaksuarvestuses 0%-lise määraga kütuse müüki aktsiisilaos GB OÜ-le, DOÜ-le ja S OÜ-le omatarbeks, eesmärgiga varjata kütuse müümisel väljaspool aktsiisiladu kaasnevat käibemaksukohustust. OO OÜ ei müünud tegelikult kütust aktsiisilaos GB OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le, mis olid reaalset majandustegevust mitteomavad variettevõtted, vaid reaalselt müüs OO OÜ selle kütuse väljaspool aktsiisiladu otse kolmandatele isikutele. Kogu näilik müügiahel oli OO OÜ huvides ning M.Ki kontrolli all. OO OÜ ja tegelike nn lõppklientide vahelises näilikus müügiahelas kasutatud juriidilistele isikutele ainult näidati fiktiivsetel dokumentidel kütuse müüki (omanikuvahetused) ja liikumist, seda neile sisuliselt müümata. Süüküsimuse lahendamisel on kohus eelnevalt tuvastanud, et OO OÜ ei saanud vedelkütust ise aktsiisilaost välja viia, kuna tal puudus vastav luba. Sellest tulenevalt tehtigi näilised tehingud aktsiisilaos, et vedelkütust variettevõtete kaasabil aktsiisilaost välja viia. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et perioodil jaanuar 2012 kuni märts 2012 oli OO OÜ müük GB OÜ-le, DOÜ-le ja S OÜ-le kokku 4 125 059.48 eurot, mis oleks pidanud olema maksustatud 20% maksumääraga. Seega jäi deklareerimata ja tasumata käibemaks summas 825 011.90 eurot. Tuvastatud on, et OO OÜ juhatuse liikmeks eelnimetatud perioodil oli M.K, kellel oli kohustus esitada käibemaksudeklaratsioone. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist Aivar Bärgi kaasaaitamine M.Kile. Kaspar Tarto osas leidis kohus, et tema osas ei ole süüdistus põhjendatud ja mõistab maksukuriteole kaasaaitamises õigeks. Seega ei kuulu Kaspar Tartolt tsiviilhagis näidatud summa välja mõistmisele. Kohus leiab, et eespool kajastatud asjaolud on need, mida Aivar Bärgi kaitsja väidab hagis puuduvat, kuid millel kannatanu nõuded rajanevad. Tegemist on samade asjaoludega, mis olid olulised süüküsimuse lahendamisel ja omavad õiguslikku tähendust ka tsiviilhagi menetlemisel. Kohus leiab, et hageja tsiviilhagi vastab oma sisult kõigile tsiviilhagile esitatavatele nõuetele (TsMS § 363) erisustega, mis tulenevad kriminaalmenetlusest. Seega ei ole alust kaitsja G.Kulli taotlusel jätta hagi rahuldamata. 34 Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Maksukorraldusseaduse (MKS) § 84 kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 punkti 1 kohaselt peab maksukohustuslane arvestama käibemaksu KMS § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures KMS § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu oma maksustamisele kuuluvalt käibelt. Kohus nõustub hagejaga, et KMS § 4 lõike 1 punkti 1 sätestatu kohaselt on käive ka OO OÜ poolt vedelkütuse müük aktsiisilaost välja kolmandatele isikutele perioodil 01.2012 kuni 03.2012. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20 protsenti maksustatavas