← Eesti

1-17-11567/40

1-17-2357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-11567 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Kriminaalasi Viktor Ofitserovi süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi, üldmenetlus Apellandid Süüdistatav Prokurör, süüdistatav Viktor Ofitserov (ik: 36102270285); elukoht: XXX; asukoht: Tallinna Vangla, Magasini 35 Tallinn; varem karistamata; kinni peetud
  4. septembril 2017; vahistatud
  5. septembril 2017 Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Tikk Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe Kannatanu YY RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsus Viktor Ofitserovile KarS § 113 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas.
  9. Mõista Viktor Ofitserovile karistuseks KarS § 113 lg 1 järgi 10 aastat vangistust, lugedes karistuse kandmise algusajaks Viktor Ofitserovi kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o
  10. septembri
  12. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  13. veebruari
  14. a otsus muutmata.
  15. Prokuröri apellatsioon rahuldada.
  16. Viktor Ofitserovi apellatsioon jätta ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. 1 1-17-2357 EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Viktor Ofitserovile esitati süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi selles, et
  18. septembril 2017 lõi ta tapmise eesmärgil XX-le ühe korra noaga vasakule poole kaela piirkonda, millega tekitatud vigastuste tagajärjel suri XX sündmuskohal.
  19. Harju Maakohtu
  20. veebruari
  21. a otsusega tunnistati V. Ofitserov KarS § 113 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati kuue aasta vangistusega. Karistuse kandmise algusajaks loeti KarS § 68 lg 1 alusel V. Ofitserovi kinnipidamise aeg, s.o
  22. september
  23. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamise jättis maakohus kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohus mõistis V. Ofitserovilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 1250 eurot, tasu riigi õigusabi eest 1272 eurot, samuti ekspertiisitasud 461 eurot ja 1824 eurot. Ühtlasi lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 3.
  24. Maakohus märkis, et kohtuistungil uuritud tõenditest nähtuvalt pani V. Ofitserov talle süüks arvatud kuriteo toime. 3.
  25. V. Ofitserovile karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü on täielikult tõendamist leidnud ning tegu õigesti kvalifitseeritud. V. Ofitserov pani toime esimese astme kuriteo, mis põhjustas pöördumatuid tagajärgi. Seadusandja on KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena 6-15 aastast vangistust. V. Ofitserovi teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus arvestas karistuse mõistmisel toimepandud kuriteo raskust, suhtumist toimepandud kuriteosse, süüdistatava isikut ning asja tehiolusid. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on V. Ofitserovi puhul karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. V. Ofitserov on varem karistamata isik. Tema
  26. a netosissetulek oli 12 117 eurot. Neil asjaoludel karistas maakohus V. Ofitserovit kuue aasta vangistusega. MENETUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  27. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule ringkonnaprokurör Merike Tikk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Ofitserovile mõistetud karistuse osas ja süüdistatavale karistuseks kümne aasta vangistuse mõistmist. Apellandi hinnangul ei ole maakohus karistust mõistes arvestanud V. Ofitserovi süü suurust ja 2 1-17-2357 on seetõttu mõistnud talle põhjendamatult leebe karistuse. Maakohtu seisukoht karistuse mõistmise osas on põhjendamata.
  28. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav V. Ofitserov, kes taotleb kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmist või menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja andmist, sest ta viibib vanglas ega tööta praegusel ajal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  29. Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus tuleb V. Ofitserovile mõistetud karistuse osas tühistada ja prokuröri apellatsioon rahuldada. V. Ofitserovi apellatsioon tuleb aga ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätta.
  30. Maakohtu otsusega mõisteti V. Ofitserovile KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks kuus aastat vangistust. Karistuse mõistmist käsitlev lõik vaidlustatud kohtuotsuses on kokku neliteist rida pikk, kuid kohtu põhjendused V. Ofitserovile mõistetava karistuse kohta mahuvad tegelikkuses kolme lausesse, milles tõdetakse, et puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud, tuvastatakse tema sissetuleku suurus kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal ja sedastatakse, et teda ei ole varem karistatud. Nende põhjenduste varal ei ole võimalik mõista, kui suureks on kohus hinnanud V. Ofitserovi süü talle ette heidetud kuriteo toimepanemises ja miks; samuti, kuidas mõjutavad mõistetava karistuse suurust eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused. Kolleegium leiab, et lisaks põhjenduste jälgitamatusele, mida tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, on ebaõige ka maakohtu järeldus sellest, nagu oleks V. Ofitserovile mõistetav kohane karistus kuus aastat vangistust. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et KarS § 113 lg 1 eest ettenähtav sanktsioonivahemik on kuus kuni viisteist aastat vangistust. Seega on V. Ofitserovit arutataval juhul karistatud sanktsiooni alammääras. Sanktsiooni alammääras saab karistada isikut, kelle süüd saab süüdistuses märgitud kuriteokoosseisu kontekstis hinnata väikseks ning kelle puhul esinevad süüd kergendavad asjaolud ja puuduvad süüd raskendavad asjaolud, samuti kelle puhul ei tingi suuremat karistust üld- ja eripreventiivsed kaalutlused. Alljärgnevalt käsitleb kolleegium V. Ofitserovi süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi sisuliselt.
  31. V. Ofitserovile heidetakse ette enda abikaasa noahoobiga tapmist. Tapmistegu pandi toime kannatanu ja süüdistatava ühises kodus ja sellele ei eelnenud vahetult mingit intensiivset konflikti – V. Ofitserov tuli ja lõi enda voodis lamavat abikaasat noaga elutähtsasse piirkonda, põhjustades talle surmava vigastuse. Samas on tõendamist leidnud, et V. Ofitserov vehkis kannatanu suunas noaga juba päev enne tapmistegu, kuid siis sai kannatanu noa süüdistava käest ära võtta. Kolleegiumi hinnangul viitab süüdistatava käitumine sellele, et tapmistegu ei juhtunud hetke ajel. See ei olnud ka intensiivse vastastikuse konflikti tulemus, vaid tapmisteos väljendus süüdistatava hoolimatu suhtumine inimelusse kui sellisesse ning konkreetselt enda abikaasasse, sest süüdistatav oli valmis enda negatiivse meelestatuse ja pahameele kannatanu vastu välja elama ilma igasuguse temast lähtuva vahetu ajendita. Kolleegium märgib, et kannatanul oli põhjust oodata, et V. Ofitserov tema pikaajalise partnerina pakub füüsilist 3 1-17-2357 turvatunnet ja et ta ei pea enda kodus kartma rünnet enda füüsilisele puutumatusele, kuid selle asemel ründas süüdistatav teda letaalsete tagajärgedega. Sellises olukorras hindab kolleegium V. Ofitserovi süüd keskmisest suuremaks.
  32. Tuleb nõustuda maakohtu hinnanguga, et V. Ofitserovi teo puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolu.
  33. Puutuvalt eripreventiivsetesse asjaoludesse märgib kolleegium, et V. Ofitserov on varem karistamata. See asjaolu arvestatuna üheskoos tema vanusega, võimaldab asuda seisukohale, et V. Ofitserovi isikust lähtuvad asjaolud võimaldavad karistuse pikkust piirata. Tegu on toime pandud süüdistatava jaoks kordumatutel asjaoludel – oma pikaajalise partneri vastu. Üldpreventiivses plaanis mõjutab karistust aga ühiskonna ootus, et inimelu vastaseid ründeid, iseäranis aga sedavõrd raske tagajärjega lähisuhtevägivalla tegu vastustatakse otsustavalt. Viimase asjaolu tõttu ei saa hoolimata eripreventiivsetest kaalutlustest mõistetava karistuse määra vähendada märkimisväärselt. Eeltoodud kaalutlustes peab kolleegium põhjendatuks prokuröri taotlust karistada V. Ofitserovit karistusega, mis jääb mõnevõrra alla KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmist määra, s.o kümne aasta vangistusega.
  34. Seoses süüdistatava apellatsiooniga märgib kolleegium, et KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
  35. Kriminaalkolleegium leiab, et V. Ofitserovi apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
  36. Süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlused kohtukulude vähendamiseks ja nende tasumise kohustuse edasilükkamiseks on perspektiivitud. Üldreeglina tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral kriminaalmenetluse kulud kanda süüdimõistetul. Kohus võib KrMS § 180 lg 3 alusel jätta süüdimõistetu ilmse maksevõimetuse korral menetluskulud osaliselt riigi kanda ning samuti määrata, et kulud tuleb tasuda ositi. Arutatavas asjas ongi kohus võimaldanud kulude tasumist ositi. Kohtule ei ole arutatavas asjas esitatud põhjendusi, millest nähtuks vajadus anda süüdistatavale veelgi pikem tähtaeg kulude tasumiseks. Senises kohtupraktikas on peetud võimalikuks määrata kulude ositi tasumine maksimaalselt ühele aastale jaotatuna, mitte aga pikemaks perioodiks. Kuivõrd ringkonnakohus on seotud apellatsiooni piiridega, s.t lahendades apellatsioonis esitatud taotlusi, tuleks lähtuda ka põhjendustest, millega apellant 4 1-17-2357 on enda taotlusi põhjendanud, puudub alus V. Ofitserovilt menetluskulude väljamõistmise otsustuse osas apellatsiooni sisuliselt läbi vaadata, sest see ongi ilmselt põhjendamatu.
  37. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium süüdistatav apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Lähtudes KrMS § 337 lg 1 p-st … tühistab kolleegium aga Harju Maakohtu
  38. veebruari
  39. a otsuse V. Ofitserovile mõistetud karistuse osas ja mõistab uue otsusega süüdistatavale karistuseks kümme aastat vangistust. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Parandatud 18.06.2018 määrusega RESOLUTSIOON
  40. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu
  41. mai
  42. a otsuse kõikide lehekülgede päises kohtuasja numbrina märgitud 1-17-2357 numbriga 1-17-
  44. Asendada otsuse p-s 14 sisalduv sümbol … numbriga
  45. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.