← Eesti

3-16-2475/26

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 64§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2018, Tallinn Haldusasja number 3-16-2475

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-16-2475 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja-Tallinna vanem võttis 27.05.2016 käskkirjaga nr 2.-1.4/11 XX teenistusse ja nimetas ta kantselei peaspetsialisti ametikohale ajutiselt äraoleva ametniku (YY) asemel alates 01.06.2016 kuni asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni. YY esitas 17.10.2016 avalduse, mille kohaselt soovis alates 11.11.2016 rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpetada ning naasta tööle alates 12.11.
  2. Põhja-Tallinna vanem vabastas 01.11.2016 käskkirjaga nr 2.-1.4/24 XX avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 88 lg 1 alusel teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu seoses YY tööle naasmisega. Teenistussuhte viimaseks päevaks oli 11.11.
  4. XX esitas 01.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse 01.11.2016 käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Avaliku võimu käitumine, kus ametnikust vabanemiseks ei valita vahendeid, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Alguses üritati kaebajat veenda teenistusest lahkuma omal algatusel, seejärel prooviti seda teha distsiplinaarmenetluse abil. Siis valis vastustaja aga kindlama variandi, kutsudes asendatava ametniku nädalaks formaalselt ametisse tagasi, tekitades sel moel õiguslikult pädeva vabastamise aluse. Nädal pärast kaebaja lahkumist avaldati töökuulutus sama ametikoha täitmiseks.
  5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. YY rasedus- ja sünnituspuhkus lõppes 11.11.2016 ning ta esitas 17.10.2016 avalduse tööle naasmiseks alates 12.11.
  6. Vastustajal oli kohustus tagada YY-le töö avalduses märgitud kuupäevast, mistõttu tuli kaebaja ametist vabastada. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et YY tööle vormistamine oli formaalne ja tegelikult ei viibinud YY iga päev oma ametikohal. YY-l ei olnud takistusi tööle naasmiseks, sest last hoidis vanaema. Kuna laps ei kohanenud lutipudeliga, otsustas YY jääda siiski lapsehoolduspuhkusele.
  7. Tallinna Halduskohus jättis 18.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja võeti teenistusse määratud ajaks – ajutiselt äraoleva ametniku YY asemel kuni viimase ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni. Vaidlust pole selles, et YY avaldas 17.10.2016 soovi alates 12.11.2016 tööle naasta. Asjaolu, et YY tööle naasis, on tuvastatud väljatrükkidega dokumendihaldusprogrammist „Postipoiss“, millest nähtuvalt täitis YY 15.18.11.2016 teenistusülesandeid. Vastustaja ei ole hea usu põhimõtet rikkunud. Asjaolud, et kaebaja suhtes viidi 08.-26.09.2016 läbi distsiplinaarmenetlus ning YY suundus 21.11.2016 lapsehoolduspuhkusele, mistõttu viidi asendaja leidmiseks läbi asutusesisene konkurss, ei anna alust rääkida vastustaja ebaaususest. Distsiplinaarmenetlus on distsiplinaarsüüteo ja võimaliku süüdlase tuvastamise seaduslik viis. YY lapsehoolduspuhkusele suundumine oli vastustajast sõltumatu asjaolu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(4)3-16-2475 5. XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 18.12.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Lisaks halduskohtus taotletule palub kaebaja alternatiivselt tuvastada 01.11.2016 käskkirja õigusvastasus ning mõista välja hüvitis kaebaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme, sest ei lahendud eelmenetluse jooksul sisuliselt ühtegi taotlust, jättis välja selgitamata asjaolud, hindamata tõendid ja põhjendamata, miks ta tõenditega ei arvesta. Kohus hakkas taotlusi lahendama alles asja sisulise arutamise käigus ja märkis, et kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on selged ja kaebaja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis põhjendamatult, et menetlusosalise enda vande all ülekuulamise taotlust ei ole võimalik rahuldada.

§ 64

lg 2 võimaldab menetlusosalise vande all üle kuulata ka kohtu algatusel, seega oli kohtul võimalik kaebaja taotlus rahuldada. Kohus leidis otsuses põhjendamatult järeldusele, et YY tööülesannete täitmine ei ole enam vaidluse all. Kaebaja oli nõus vaid sellega, et YY võis teha nädala jooksul kokku ca 3 tundi tööd. YY ei täitnud ametijuhendis ette nähtud töökohustusi vajalikus ulatuses ja mahus. 6. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. ATS § 88 lg 1 kohaselt vabastatakse teenistustähtaja möödumise tõttu teenistusest ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks. Vastustajal puudub teenistussuhte lõpetamise osas kaalutlusõigus ning halduskohus leidis õigesti, et kõik ATS § 88 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Kaebaja leiab, et YY teenistusse naasmine ei olnud tegelik ning selle eesmärgiks oli üksnes kaebajast vabanemine. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus arvata, et YY 17.10.2016 avaldus ei vastanud tema tegelikule tahtele. Seejuures ei ole oluline, millistel motiividel otsustas YY tööle naasta, kas lapse toitmine oli hästi läbi mõeldud jne. YY täitis reaalselt tööülesandeid. Selles osas on halduskohus õigesti tuginenud programmi „Postipoiss“ väljatrükkidele. ATS § 88 lg 1 mõttes ei ole tähtis, kas YY täitis teenistusülesandeid nõuetekohaselt või kas vastustaja tegi tööandjana talle töötingimuste osas mingeid järeleandmisi. Määratud ajaks ametikohale nimetatud isik peab arvestama võimalusega, et tema teenistussuhe võib igal ajal lõppeda. YY-l oli õigus teenistusse naasta ning kaebajal ei tekkinud õiguspärast ootust, et YY läheb lapsehoolduspuhkusele ega tule tööle enne lapsehoolduspuhkuse lõppu. Vaidlustatud käskkirja ei muuda õigusvastaseks see, et YY otsustas peagi pärast teenistusse naasmist siiski minna lapsehoolduspuhkusele. Kaebaja ja vastustaja vahel teenistussuhte pinnalt eelnevalt tekkinud erimeelsused (distsiplinaarmenetluse alustamine, õppepuhkuse vaidlus) ei muuda YY 17.10.2016 avaldust õiguslikus mõttes kehtetuks.
  2. Eelnevat silmas pidades ei rikkunud halduskohus kohtumenetluse norme, kui jättis kaebaja poolt soovitud tõendid kogumata. Kui ka lähtuda eeldusest, et vastustajal oli kaebaja suhtes 3

(4)3-16-2475 mingi eelarvamus, ei toonud käesoleval juhul teenistussuhte lõppemist kaasa mitte vastustaja tegevus, vaid YY 17.10.2016 avaldus. Kaebusele lisatud tõendid iseloomustavadki just vastustaja käitumist ega mõjuta vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kuulata ta üle vande all.

§ 64

lg-st 2, mis võimaldab menetlusosalise vande all üle kuulata kohtu algatusel, ei saa tuletada selle menetlusosalise õigust nõuda enda vande all ülekuulamist. Pealegi ei esinenud antud juhul selliseid tõendamist vajavaid asjaolusid, mille kohta polnud võimalik koguda tõendeid muul viisil. 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.