KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2836 Tsiviilasi XX hagi YY vastu väljamõistmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.04.
- a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2250 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonikaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) elatise ja Hageja seaduslik esindaja: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) tagasiulatuva CC elatise (isikukood: Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Pärnu Maakohtu 09.12.
- a. otsus täies ulatuses ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 21.02.2018.a esitas hageja XX Pärnu Maakohtusse hagi oma isa, YY vastu elatise nõudes, milles palus kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas, s.o 250 eurot kuus ning elatise alates 01.03.2017.a kuni hagi esitamiseni igakuiselt miinimumsummas. 19.03.2018.a loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest ning palus lõpliku nõudena välja mõista igakuise elatise alates 01.04.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et võtab hageja ülalpidamisest osa, ostab talle riideid ning finantseerib tema vaba aja veetmist. Kostja osaleb lapse kasvatamises aktiivselt, hageja viibib kostja juures kahel ööpäeval nädalas, mõnikord ka rohkem. Tol ajal on tagatud lapsele kõik vajalik (toit, riided, elamine). Kostja tasub hageja muusikakooli eest 20 eurot/kuus, telefoni eest 10 eurot/kuus ning loomeringi eest 5 eurot/kuus, ostab kostjale riideid 10 euro eest kuus, samuti annab kostja hagejale taskuraha 10-15 eurot/kuus. Kostja sissetulekud on minimaalsed, tal on kroonilised haigused, mis ei võimalda kostjal tööl käia, selle asemel hooldab ta enda isa ning isa elukaaslast, kellel mõlemal on vähk. Kostja sissetulek on eluasemetoetus, suuruses 195 eurot/kuus ning hooldajatasu 50 eurot/kuus. Kostja peab enda võimete kohaseks elatise tasumist hagejale 100 euro ulatuses. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus tegi 09.04.2018.a otsuse, millega rahuldas XX (X) hagiavalduse ning mõistis YY-lt (X) tema alaealise lapse ülalpidamiseks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
- a. on 250 eurot/kuus, alates 01.04.
- a. kuni lapse XX täisealiseks saamiseni 23.12.2024.a. Maakohus tuvastas, et hageja elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel (t/l 5), seega on hageja õigustatud esitama elatise nõude teise vanema, s.o kostja vastu PKS § 96 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lähtuvalt asjaolust, et hageja on palunud kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea hageja tõendama oma kulutusi. Vastavalt Riigikohtu praktikale määratakse lapse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mh kujundavad lapse elulaadi eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Vastuseks kostja seisukohale, et miinimumelatis võib lapse tegelikke vajadusi ületada, märkis Pärnu Maakohus, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning olukorras, kus perekonnas on üks alaealine laps ning mastaabisääst puudub, ei ole alust rääkida olukorrast, kus miinimumelatis võib lapse tegelikke vajadusi ületada. Maakohus hindas kas on olemas mõjuv põhjus, mille alusel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek alates 2018.a veebruarist on Hiiumaa Vallavalitsusest saadav hooldaja toetus kahe isiku eest igakuiselt summas 50 eurot ning toimetulekutoetus summas 195 eurot (t/l 56-57). Lisaks sellele tuvastas Pärnu Maakohus, et kostja on teinud oma pangakontole alates 2017.a septembrist kuni 2018.a veebruarini sularaha sissemakseid keskmiselt 98 euro eest kuus, seega on kostja tuvastatavad sissetulekud keskmiselt 345 eurot kuus. Maakohus tuvastas kostja rahalise kohustusena elamispinna kulude eest tasumise, lähtuvalt asjaolust, et kostja elab üüripinnal koos elukaaslasega, on tema põhjendatud kulud elamispinnale keskmiselt 65 eurot kuus. Kohus leidis, et kostja ei ole PKS § 102 lg-s 1 toodud olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus, tuginedes Riigikohtu lahendile 2-16-118651, toonitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest seetõttu, et tal ei ole sissetulekut. Kostja on teovõimeline täisealine isik, seega puudub kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hageja ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses. Kostja on töövõimeline, OÜ X poolt väljaantud tõend (t/l 82) kinnitab et kostjale on vastunäidustatud töötamine raskemates tingimustes ja pingete korral, kuid tegemist ei ole tervisliku seisundiga, mis välistaks kostja töötamise. Kostja leiab, et ei saa tööl käia, sest peab hoolitsema haige isa eest ning soovib lapsega rohkem aega veeta. Maakohus tuvastas, et kostja isal on kokku kolm täiskasvanud last, kelle vahel saab hooldamiskoormust jagada (t/l 98-99). Maakohus on seisukohal, et lapse heaolu tagamisel tuleb arvestada ka tema ülalpidamisega, seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited mitte tööl käia. Kostjale kuulub sõiduauto Mazda 626, mille arvelt on maakohtu hinnangul võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita. Maakohus on seisukohal, et tsiviilasja raames ei ole kohtule esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mõjuval põhjusel suuteline endale või oma alaealisele lapsele ülalpidamiseks elatist rahaliselt teenima. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 9.04.2018.a otsuse resolutsiooni punkti 2 ning teha uus otsus, millega jäetakse hageja nõue elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Apellandi hinnangul on Pärnu maakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, eelkõige PKS § 99 lg 1 ja 2, mille kohaselt ülalpidamise ulatus tehakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Apellant leiab, et maakohus jättis tuvastamata selle, kas vastustaja põhjendatud vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ning seega ei ole maakohus õigesti analüüsinud ülalpidamiskulude võimalikku vähendamist. Apellandi sissetulek on 345 eurot/kuus ning peale elatise tasumist jääb apellandile 95 eurot enda ülalpidamiseks, mis apellandi hinnangul on liiga vähe ja allapoole toimetulekupiiri, mis 2018.a on 140 eurot. Apellant leiab, et ta ei saa oma sissetulekut suurendada, sest Hiiumaal ei leidu suurema palgaga tööd. Apellant toonitab, et ta täidab oma ülalpidamiskohustust hageja ees vahetult ning seega tuleks alandada väljamõistetud elatise suurust juba kantud kulude (taskuraha, huviringid jne) võrra. Lisaks palub apellant maha arvata lapsetoetuse 55 euro suuruses, mida vastustaja riigilt igakuiselt saab. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja tsiviilasi saata Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
- Vastavalt TsMS § 652 lg-le 8 ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
- Vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3). Praegusel juhul jättis kohus eelmenetluses välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud.
- Kohus jättis tähelepanu pööramata kostja vastuväidetes (t/l 28) esitatud faktiväitele, mille kohaselt hageja viibib kostja juures kahel päeval nädalas, mil talle on tagatud toit, riided ning elamine. Kohus ei täitnud esitatud faktiväite osas selgitamiskohustust ja asjaolude osas selguse loomise kohustust. Faktiväite õigsust eeldades veedab hageja keskmiselt 30% kuust kostja juures ning on tema otsesel ülalpidamisel, mis võib olla alus väljamõistetud elatise vähendamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus nr 3-2-1-35-17 p 23). Juhul, kui kostja faktiväide peab paika, võib sellest tuleneda see, et lapse vajadused on selle võrra mingite konkreetsete kulude osas väiksemad. Faktiväite õigsuse kontrollimisel pidanuks maakohus looma selguse küsimuses, kas hageja võtab omaks, et hageja viibib kostja juures ja kostja ülalpidamisel 30% ajast. Juhul, kui hageja seda faktiväidet omaks ei võta, oleks maakohus pidanud selgitama kostjale vastava faktiväite tõendamise vajadust. Asjaolude kohtu ette toomise ja tõendite esitamise tagajärjel oleks maakohus pidanud tuvastama, kui suure osa ajast hageja kostja juures ja kostja ülalpidamisel viibib. Seejärel oleks maakohus pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et kostja peab tooma kohtu ette asjaolud ja esitama tõendid tõendamaks, milliseid kulusid ta kannab ajal, mil hageja viibib tema juures ning milliseid kulusid peab hageja teine vanem selle võrra vähem kandma. Ka kulutustega ja vajadustega seotud asjaoludele ja tõenditele peab saama vastaspool vastata ja soovi korral vastu vaielda.
- Kuigi kostja esitas sellesisulise vastuväite juba maakohtu menetluse alguses, ei ole maakohus selle vastuväitega ja selle aluseks olevate faktiväidetega tegelenud ega selle vastuväite osas ka otsuses seisukohta kujundanud. Käesoleva vaidluse puhul tugines hageja sellele, et ta nõuab miinimumelatist, mistõttu ei ole lapse vajaduste esiletoomine ning tõendamine vajalik. Samas ei saa miinimumelatis, ilma lapse tegelikke vajadusi esile toomata, väljamõistmisele kuuluda olukorras, kus laps viibib arvestatava osa ajast teise vanema juures ja teine vanem täidab sellel ajal ülalpidamiskohustust vahetult. Käesoleval juhul jättis maakohus kostja vastuväite täielikult tähelepanuta. Vastuväitega kohasel viisil tegelemine, eeldusel, et lapse piisaval määral kostja juures ja ülalpidamisel viibimine oleks tõendamist leidnud, võib viia selleni, et hagejal tuleb kohtu ette tuua ja tõendada oma vajadused ja see, millise osa vajadustest peab täiendavalt raha maksmise teel katma kostja. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud üksnes selle, et kostjal lasub hageja ülalpidamiskohustus kui selline. Olukorras, kus asi on kostja vastuväite käsitlemata jätmise tõttu jäänud olulises osas sisuliselt lahendamata, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
- Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ Parandatud 31.08.2018 määrusega Parandada tsiviilasjas nr 2-18-2836 Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2018.a otsuse resolutsiooni punktis 1 Pärnu Maakohtu otsuse kuupäev ja lugeda „Pärnu Maakohtu 09.12.2016.a otsus“ asemel õigeks „Pärnu Maakohtu 09.04.2018.a otsus“.