RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult märgiti kaebuses, et

§ 55

lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Praeguses asjas ei ole see tingimus täidetud. Kuigi kiirmenetluse otsuses nimetati tõenditena menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli ja videosalvestist, ei tutvunud karistusotsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik salvestisega, et veenduda menetlusaluse isiku süüs. Samuti märkis kaebaja, et ta ei saanud kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas väärtegu toime panna, sest viibis sel ajal Tallinnas Liivalaia 24 kohtumajas. 4-18-514-18-51 3. Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsusega tühistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 20. detsembri 2017. a otsus ja lõpetati väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.

1. Kohtuväline menetleja märkis kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise kellaaja ekslikult tunni võrra hilisemaks ja selgitas kohtuistungil, et R. Laidile heidetakse ette väärteo toimepanemist
2. detsembril 2017 kell 9.
3. Kõnealune eksimus on ilmne trükiviga, mille maakohus saab parandada. 3.
4. Menetlusalune isik leiab õigesti, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged. Asjaolud on selged siis, kui kohtuvälisel menetlejal on tõendite hindamise tulemusel võimalik veenduda rikkumise toimepanemise asjaoludes. Praegusel juhul ei ole aga kombineeritud liiklusjärelevalve protokoll tõendina lubatav.

§st 2 tuleneb, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 loetleb ammendavalt tõendite liigid ega näe tõendina ette järelevalvemenetluse toimingu protokolli. Kuna väärteomenetluse seadustik selles osas erisusi ei sätesta, pole võimalik kõnealust dokumenti väärteomenetluses tõendina kasutada.

§ 31

lg 11 kohaselt saab riikliku järelevalve tulemina kogutud teabest olla tõend üksnes selle käigus tehtud foto- või videosalvestis. 3.3.

§ 31

lgst 11 tuleneb, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga (p 1), millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud (p 2) ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud (p 3). Kiirmenetluse otsuses nimetatud videosalvestis vastab nendele nõuetele. Kuna salvestiselt nähtub menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukiga ristmikule sõitmine, kajastab salvestis väärteoasja lahendamiseks olulist asjaolu ja salvestise seost väärteoasjaga. Samuti kuulati maakohtu istungil tunnistajana üle liikluspolitseinik D. K., kes kinnitas, et ta tegi videosalvestise

1. detsembri
2. a liiklusjärelevalve käigus. Seega on tuvastatud, millal, millistel asjaoludel ja kes salvestise lõi, ning järelikult on salvestis lubatav tõend. Paraku aga nähtub väärteoasja materjalist, et videosalvestis ei olnud kiirmenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnikule enne otsuse tegemist kättesaadav, sest see laeti üles alles
3. detsembril
4. Järelikult ei saadud karistusotsuse tegemisel sellele tugineda. 3.
5. Menetlusalune isik ei tunnistanud ristmiku ületamist punase fooritulega. Ta selgitas, et alguses põles Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmikul Sõpruse puiesteed mööda sõitjate jaoks fooris punane tuli ning liiklusvoog jäi seisma. Tema ees seisis troll. Kui troll liikuma hakkas, sõitis menetlusalune isik trolli järel ja ületas ristmiku. Seega ei öelnud menetlusalune isik midagi punase fooritule kohta. Kuna R. Laidile heidetakse ette ristmiku ületamist punase fooritulega, on tegemist olulise asjaoluga, mille olemasolus pidanuks kohtuväline menetleja veenduma enne karistusotsuse tegemist. Arvestades, et kombineeritud liiklusjärelevalve protokoll pole tõendina lubatav, liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestist polnud võimalik kohtuvälises menetluses vaadelda ja menetlusalune isik ei kinnitanud väärteo toimepanemist, ei olnud väärteo asjaolud selged. Sellises olukorras rikkus kohtuväline menetleja kiirmenetluse kohaldamisega

§ 55lg 1 nõudeid, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Eelneva tõttu tuleb kohtuvälise menetleja karistusotsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2

§ 64

ja § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. KrMS § 63 lg 1 nimetab tõendina muu dokumendi, see dokument võib olla ka haldustoimingu protokoll ja väärteomenetluse seadustik ei näe selles osas ette erisusi. Ka Riigikohus on käsitanud kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli väärteomenetluses lubatava tõendina (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 3112813, p 8). 4.
3. Kohtuväline menetleja toimetas
4. detsembril 2017 kombineeritud liiklusjärelevalvet ja fikseeris kombineeritud liiklusjärelevalve protokollis nõuetekohaselt järelevalvemenetluse käigus ilmnenud asjaolud, märkides, et R. Laid sõitis foori keelava punase tule ajal Tallinnas Sõpruse pst ja A. H. Tammsaare tee ristmikule. Tunnistaja D. K. selgitas maakohtu istungil, kuidas liiklusjärelevalvet tehti ja et liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestis on kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli lisa. Kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga on tõendatud menetlusaluse isiku poolt LS § 221 lgs 1 sätestatud väärteo toimepanemine ja menetlusalune isik oma süüd ei eitanud. Seega on väärteo toimepanemise asjaolud selged ja kohtuväline menetleja kohaldas õigustatult kiirmenetlust.
5. Kassatsioonile esitas vastuse R. Laidi kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kelle arvates pole kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli võimalik väärteomenetluses tõendina kasutada. Kuna protokolli kantud teave pärineb isikulisest allikast (D. K-lt), on protokoll analoogiline seletusega. Seletus pole aga süüteomenetluses lubatav tõend, sest isikud, kes võivad teada tõendamiseseme asjaolusid, tuleb vahetult üle kuulata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegiumi hinnangul on kombineeritud liiklusjärelevalve protokoll väärteomenetluses lubatav tõend.

§ 64

ja § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. Tulenevalt KrMS § 63 lgst 1 on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et üldjuhul ei ole keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Erandina võib menetleja kriminaalmenetlusvälise toiminguga kogutud tõendi kasutamine olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, näiteks põhiseaduse § 22 lgst 3 ja KrMS § 34 lg 1 pst 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele. Lisaks peab ka väljaspool kriminaalmenetlust kogutav tõend olemuslikult paigutuma mõne KrMS § 63 lgs 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011. a otsus nr 31111610, p 8). 7. Kooskõlas ülaltooduga on ka Riigikohtu üldkogu leidnud, et maksukuritegude uurimisel on tõenditena kasutatavad ka maksumenetluses kogutud tõendid, samuti maksuotsus või halduskohtu otsus. Kuid ka selliseid tõendeid tuleb uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides (vt Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsus nr 31112003, p 17). Samuti on 3

§ 150lg 2 mõttes.

9. Samuti jättis maakohus tõendikogumist alusetult välja liiklusjärelevalve videosalvestise.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusseaduse sellest sättest lähtudes ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogi, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 311515, p 8). Seega võivad väärteomenetluse lõpetamise kohtumenetluses tingida üksnes need kohtuvälises menetluses aset leidnud menetlusõiguse olulised rikkumised, mis ei ole kohtumenetluses kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus nr 311216, p 11).
5. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel maakohtu pädevuse osas erisusi. Näiteks on kohtul nii üld- kui ka kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. detsembri
7. a otsus nr 31113305, p 9). Riigikohus on lõpetanud nn kiirmenetluse asjades väärteomenetluse eeskätt siis, kui esines mõni

§ 55

lgs 3 loetletud asjaolu, mille tõttu oli kiirmenetluse kohaldamine algusest peale välistatud ja väärteoasja oleks pidanud menetlema üldmenetluses. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteoasja kohtuvälisele menetlejale tagastamist, tuleb väärteomenetlus sellises olukorras lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus nr 3117503, p 6;
3. oktoobri
4. a otsus nr 31110903, p 6;
5. oktoobri
6. a otsus nr 31110003, p 8 ja
7. märtsi
8. a otsus nr 3111505, p 5). Käesolevas asjas nõustus R. Laid kohtuvälises menetluses kiirmenetlusega ja ilmnenud lgs 3 nimetatud kiirmenetlust välistavaid asjaolusid. pole ka muid

§ 5511.

Kohtuväline menetleja ei tutvunud enne kiirmenetluse otsuse tegemist vahetult kõigi kogutud tõenditega, jättes liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestise vaatlemata. Maakohus aga kõrvaldas kohtuvälises menetluses tehtud vea ning uuris kohtuistungil vahetult videosalvestist. Salvestisele tuginedes oli kohtul võimalik hinnata kiirmenetluse otsuses kirjeldatud asjaolude tõendatust. Jättes eelkirjeldatud viisil toimimata ja

§ 123

lgs 2 sätestatud kohustuse täitmata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 mõttes. Maakohtu vigade tõttu tuleb kohtuotsus tühistada ja väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks saata. 4

§ 175

pst 2, § 150 lgst 2 ja § 174 pst 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni. (allkirjastatud digitaalselt) 5