) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on ebatäpne, kuivõrd palutud on tuvastada 04.09.2013.a. kompromissilepingu osaline tühisus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel tuleb tugineda siiski täitedokumendi ehk kohtulahendi, mitte selle aluseks olnud lepingu tühisusele. Samas eeldades, et hageja soovib Viru Maakohtu 20.09.2013.a. määruse nr 2-13-29822 osalist tühisuse tuvastamist, märgib kohus järgmist. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on loetletud
§-s 371, mille lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus juhib hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-17, milles Riigikohus on leidnud, et muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine 2 täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Maakohus on seisukohal, et käesolevas asjas on analoogne olukord. Hagejalt on kohtulahendiga muu hulgas välja mõistetud viivis. Kohtulahendi resolutsioonis on sätestatud viivise määr ning see, et see kohaldub juhul, kui hageja jätab tähtaegselt summad tasumata. Kohus leiab, et kohtulahend oli piisavalt selge ning võlgnik pidi ka lepingulise esindaja olemasoluta mõistma, et põhivõlgnevuse tasumata jätmisel tuleb tasuda viivist. Võlgnikul oli viivise määra teades võimalik välja arvutada ka viivise suurus vastavalt sellele, kuidas ta nõuet täitis. Oluline on, et tegemist oli kompromissi kinnitamise määrusega, mille aluseks oli poolte vahel sõlmitud leping. Seega oli hagejal võimalik kõik vastuväited esitada kohtumenetluses nr 2-1319822.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Seega on maakohus enne kompromissi kinnitamist kontrollinud kokkuleppe vastuolu muu hulgas heade kommetega. Vastuväidete esitamine on TMS § 221 lg 1 järgi esitatava nõude puhul piiratud selliselt, et vastuväite saab esitada eelkõige juhul, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käesoleva hagi esitamine olukorras, kus võlgnik menetluse kestel ei ole kasutanud enda õigust viivise määrale vastuväiteid esitada ning pöördub viis aastat hiljem kohtu poole sisuliselt lahendi muutmiseks. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata, kuna esitatud hagil puudub perspektiiv. Samadel põhjustel on perspektiivitud ka hageja alternatiivsed nõuded. Kohus märgib, et kuivõrd hagi jääb menetlusse võtmata, ei ole käesoleval juhul võimalik lahendada ka hagi tagamise taotlust.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.