1-10-15779/420

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15779 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Matvejev (ik 37207113726), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega tunnistati S. Matvejev süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Karistusaeg algas 24.06.2010 ja lõpeb 24.06.
6. Viru Vangla esitas 28.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 10.07.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Positiivseks peab maakohus seda, et S. Matvejev on viimasel ajal vangistuses käitunud nõuetekohaselt, millele viitab eelkõige kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta on osalenud ja osaleb tööhõives, on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ning vestelnud psühholoogiga. Samuti hindab maakohus S. Matvejevi soovi muutuda ja asuda tööle.
9. Samas ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud tema vabastamist. S. Matvejevi puhul püsib endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks ja seepärast ei toeta ka vangla süüdlase ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava riskikäitumist mõjutab alkoholi tarvitamine, kuid isik ise probleemi ei tunnista ning tema enda sõnul tal alkoholiga probleeme pole. Seega ei näe S. Matvejev otsest seost alkoholi tarvitamise ning kuritegeliku käitumise vahel ega anna endale aru, et alkoholi toimel võib ta käituda ettearvamatult ja agressiivselt, kahjustada teiste inimeste tervist ning halvimal juhul võtta neilt elu. Lisaks märgib maakohus, et S. Matvejevil puudub alaline elukoht. Narva Sotsiaalmaja sotsiaaltöötaja on küll kinnitanud, et isikul on võimalik vabanemise korral kasutada varjupaigateenust, kuid varjupaiga teenuse sisuks on tagada isikule ööbimiseks voodikoht, pesemisvõimalus ning sotsiaalnõustamine. Teenust on võimalik kasutada kella 18.00-st kella 09.00-ni. Maakohtu hinnangul ei ole varjupaigateenuse kasutamine samastatav kindla alalise elukoha olemasoluga ning sotsiaalmajas üksnes ööbivat isikut ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile. Negatiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et S. Matvejevil puudub toetav lähisuhtevõrgustik. Materjalides on märgitud, et vanemad on surnud, õdesid-vendi pole, isik on lahutatud, varjupaiga elukaaslasega on suhted katkenud. Kinnipeetava poolt kohtuistungil nimetatud lähedasi vangla materjalides ei mainita, samas ei saaks kinnipeetava enda sõnul pidevalt toimuv suhtlus nendega vanglas jääda märkamata.
10. Maakohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine viimasel ajal olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Vanglas töötamine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õpe ning vestlused psühholoogiga näitavad, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju ning jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Karistusaja lõpuni on jäänud ligi 2 aastat, seega on isikul võimalik kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Matvejev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. S. Matvejevi määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
12. Kaebuse esitaja toob välja, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. S. Matvejev on osalenud vangla tööhõives juba alates 03.06.2013 ning töötasust tasub erinevaid hagisid. Ta on osalenud A2, B1 ja B2 tasemel riigikeele kursustel. Samuti on S. Matvejev ära teinud eksami, mis on vajalik Eesti kodakondsuse saamiseks. Ühtlasi on läbitud kõik sotsiaalprogrammid, mida vangla temale määranud on ning rohkem programme individuaalne täitmiskava ette ei näe. Aastani 2020 viiakse läbi vaid vestluseid psühholoogiga.
13. Vanglas pakutavate sotsiaalprogrammide osas leiab S. Matvejev kokkuvõtvalt, et need programmid ei ole kinnipeetavatele vajalikud ning need ei õpeta midagi. S. Matvejev on muutunud ise. S. Matvejev on õppinud mänedžeriks-psühholoogiks Sillamäel asuvas koolis, mis tulevikus muutub ülikooliks. S. Matvejev ei läbinud kooli täies mahus, vaid asutas enda firma ja ostis endale baari.
14. Samuti toob S. Matvejev kaebuses välja, et tal on probleeme oma kontaktisikuga, kes on tema iseloomustuse koostanud tuginedes väär-informatsioonile. S. Matvejev ei ole alkohoolik, ta ei soovi kohtunikku tappa, tunnistab enda süüd ja kahetseb toime pandud kuritegu. 2
15. Mis puudutab vabaduses kindla elukoha puudumist, siis kindla elukoha leiab ta alles siis, kui elab mõnda aega sotsiaalmajas. Pärast vangistust tagatakse Narvas vabastatule tuba ühiselamus. Pärast sotsiaalmajja registreerimist tuleb esitada sinna tõend selle kohta, et isik on järjekorras sotsiaalelamispinna saamiseks. Kindla elukoha probleem on üleval ka pärast tähtaegset vabanemist, samuti ei ole seaduses kirjas, et isik ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele, kui tal puudub kindel elukoht.
16. Mis puudutab S. Matvejevi alkoholitarvitamist, siis kõik teised kuriteod on tal toime pandud kaine peaga, mistõttu puudub tal side alkoholitarvitamise ja kuritegude toimepanemisega. S. Matvejev tarvitab alkoholi alates
17. eluaastast, s.o 21 aastat. Seega on ta 21 aasta jooksul tarvitanud alkoholi 252 korda, kuid temale ei ole esitatud nii palju süüdistusi tapmise eest, et saaks teha sellise järelduse nagu tegi maakohus.
18. Mis puudutab vangla poolt koostatud riskihinnangut uue kuriteo toimepanemise osas, siis on need protsendid viimase aastaga vähenenud – kui varem olid need 53 % ja 45 %, siis nüüd on need 30 % ja 36 %. Varasemalt, suuremate riskide juures vangla toetas S. Matvejevi ennetähtaegset vabastamist, aga nüüd enam mitte. Seega on vangla poolt koostatud riskiprotsendid põhjendamatud.
19. Üldiselt leiab S. Matvejev, et arvestades KarS § 76 lg-s 4 toodut, ei ole maakohus piisaval määral arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal ning süüdimõistetu võimalusi ja elutingimisi pärast vabanemist. Selle asemel on liigselt keskendutut S. Matvejevi varasemale elukäigule. Ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamine, samas ei lange maakohtu poolt toodud argumendid ära ka pärast S. Matvejevi tähtaegset vabanemist, mil ta igal juhul vangistusest vabaneb. Seetõttu ongi võimaliku riski vähendamiseks vajalik ta vabastada riigipoolse järelevalve alla, mis aitab tal resotsialiseeruda ja viita oma käitumine kooskõlla seaduse ning ühiselu reeglitega. Ringkonnakohtu järeldused
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Matvejevit vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks S. Matvejev tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Matvejevi ennetähtaegseks vabastamiseks.
22. Esmalt, mis puudutab S. Matvejevi elukohaga seotut, siis siinkohal nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga, et varjupaigateenuse kasutamine ei ole samastatav kindla alalise elukoha olemasoluga ning sotsiaalmajas üksnes ööbivat isikut ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile. Samas sätestab KarS § 75 lg 1 p 1 otseselt, et käitumiskontrolli ajal peab süüdlane elama kohtu poolt määratud alalises elukohas. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus sedagi, et S. Matvejevi puhul on ka täitmata tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused.
23. Üldjoontes on S. Matvejevi iseloomustamiseks võimalik välja tuua palju positiivset – läbinud riigikeele kursused tasemetel A2, B1 ja B2, läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud vestlustel 3 psühholoogiga, osalenud kinnipidamiskohas majandustöödel ning töötab käesoleva ajani puidutsehhis. Samas ei kaalu eeltoodud, S. Matvejevit positiivselt iseloomustavad asjaolud üle tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
24. S. Matvejev on KarS § 113 järgi süüdi tunnistatud selles, et peksis alkoholijoobes olles kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega vastu pead ning keha, mille tagajärjel tekitati kannatanule mitmeid tervisekahjustusi. Kannatanul tekkis peksmise tagajärjel mehhaaniline lämbus ägeda kopsu-südame puudulikkusega, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Pärast tapmist pani S. Matvejev koos oma kaasosalisega kuriteo varjamise eesmärgil kannatanu surnukeha diivani pesukasti. S. Matvejev pani eeltoodud kuriteo toime, sest kannatanu varastas väidetavalt S. Matvejevilt raha, mida viimane asus kannatanult tagasi nõudma ning mille käigus mindi kannatanule füüsiliselt kallale. Toodud kuritegu viitab S. Matvejevi äärmiselt impulsiivsele ja ettearvamatule käitumisele ning tagajärgedega mittearvestamisele. S. Matvejev toob küll kaebuses välja, et tal ei ole alkoholiga probleeme, kuid ringkonnakohus ei ole selles nii veendunud. Eelkõige kinnitab seda toime pandud äärmiselt raske kuritegu, mille toimepanemise ajal oli S. Matvejev alkoholijoobes – seega on alkoholitarvitamine S. Matvejevi puhul kindlasti retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks, mille tagajärjel võib ta konfliktsituatsioonides panna toime uusi isikuvastaseid kuritegusid.
25. Mis puudutab vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskihinnangut, siis siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kõnealust riskihinnangut ei saa S. Matvejevi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
26. Kokkuvõtvalt, arvestades S. Matvejevi isikut ja tema poolt toime pandud kuritegu, on tema vabastamata jätmise peamine põhjus eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et S. Matvejev oleks vabaduses suuteline uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma, mistõttu ei ole S. Matvejevi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Kuna tema karistusaja lõpuni 24.06.2020 on veel piisavalt aega oma positiivsete hoiakute kinnistamiseks, siis vastavate eelduste täitmisel võib osutuda võimalikuks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine järgmisel sellekohasel esildise arutamisel.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.08.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4