Obsah (9)

§ 168§ 3141§ 662§ 178§ 314§ 661§ 162§ 175§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. september 2018. a Tsiviilasja number 2-15-8794 Tsiviilasi Li

§ 168lg 4 ja 5).

Maakohtu väide, et tegemist ei ole õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, ei vasta hageja hinnangul tõele. Kui erinevad kohtuastmed teevad vastupidiseid otsuseid, tähendab, et tegemist on õiguslikult keeruka vaidlusega. Riigikohtus ei lahendanud asja mitte tavapärane 3-liikmeline koosseis vaid 7-liikmeline erikoosseis. Järelikult oli tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, kus suurendati otsustajate ringi. Hageja leiab, et Riigikohtu otsus oli üllatuslik. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulude suurus ei või ületada käesoleva tsiviilasja hinda. 4. Kostja palus jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata või jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud määruskaebuse peale kaebetähtaja möödumist. Maakohtu määrus tehti hagejale ja tema esindajale nähtavaks 19. juunil 2018.

§ 3141lg 2 alusel saab lugeda maakohtu määruse hagejale kättetoimetatuks 22.

juunil

1. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks
2. juuni 2018 ja
3. juulil 2018 esitatud määruskaebus on esitatud tähtaega ületades. Määruskaebuses ei ole märgitud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (

§ 662lg 2 p 1).

Hageja põhitaotlus on suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Antud asjas on menetluskulude jaotus kindlaks määratud Riigikohtu

1. juuni 2018 otsusega. Kuna Riigikohtu otsus ei ole edasikaevatav, siis ei ole ka menetluskulude jaotus vaidlustatav. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks või muutmiseks. Hageja on määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Põhjendatud ei ole kostja viide tähtaja kulgemise arvestamiseks

§ 314¹ alusel.

Määrusega kindlaksmääratud menetluskulude vaidlustamise tähtaega reguleerivad

§ 661

lg-d 1 ja 2, määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja sai määruskaebuse kätte

1. juulil
2. Määruskaebus on esitatud
3. juulil 2018, s.o tähtaegselt. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja on seisukohal, et menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane, sest kostja oma käitumisega põhjustas menetluse.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud Riigikohtu
5. juuni 2018 otsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kuna Riigikohtu otsust ei ole võimalik vaidlustada, siis jõustus Riigikohtu otsus 13. juunil 2018, millega määratati kindlaks menetluskulude jaotus ja hageja kohustus hüvitada kohtumenetluses kantud kostja menetluskulud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma

§ 162

lg-st 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja kohustus kanda menetluskulud käesolevas asjas on kindlaks määratud Riigikohtu

1. juuni 2018 otsusega. Maakohtul puudus õigus muuta menetluskulude jaotust.
2. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-119-14 p 19, nr 3-2-1-77-14 p 12, nr 3-2-1-171-12 p 13). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

§ 175

lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-43-10 p 14). Maakohus on vaidlustatud määruses jäänud maakohtu

1. jaanuari 2017 otsuses kindlaksmääratud menetluskulude suuruse juurde. Kuigi maakohus ei ole kaevatavas määruses korranud
2. jaanuari 2017 otsuses toodud põhjendusi menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramisel, on ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetav menetluskulude summa ei tohi ületada käesoleva tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestama peab asjaoluga, et hagi hind oli enne hageja poolt osaliselt nõudest loobumist suurem, mistõttu on maakohus põhjendatult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui oli hagi hind peale osaliselt nõudest loobumist.
3. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 23,4 tundi, ringkonnakohtus 4,5 tundi ja Riigikohtus 5,83 tundi. Hageja leidis, et kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus oli 10 tundi 45 minutit ja ringkonnakohtus 2 tundi ning Riigikohtus 3 tundi 20 minutit. 4 Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb tervikuna anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Hageja poolt esitatud nõudeid on menetlenud kolm kohtuastet. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud diskretsioonipiire kostja menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus on vähendanud kostja esindaja ajakulu maakohtus 28,5 tunnilt 23,4 tunnini, nõustunud kostja esindaja ajakuluga 4,5 tunni ulatuses ringkonnakohtus ja 5,83 tunni ulatuses Riigikohtus, kokku 33,73 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja esindaja tasu 57 eurot 60 senti tunnis (koos käibemaksuga), kokku 1942 eurot 85 senti (33,73×57,60; koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. Tulenevalt

§ 654lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist põhjalikult ja igakülgselt. Ka see, et Riigikohtu otsus oli hageja jaoks üllatuslik, ei ole maakohtu määruse muutmise aluseks. 9.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Viivi Tomson Kai Kullerkupp Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5