← Eesti

2-17-7221/57

Obsah (6)§ 62§ 429§ 431§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7221 Tsiviilasi Xxxhagi Luminor Bank AS vastu 14 4

§ 62lg 2).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Xxxhagi Luminor Bank AS vastu 14 494,96 euro tagastamiseks. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas 25.05.2018 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. 25.06.2018 esitasid menetlusosalised pooltevahelise kompromisslepingu, mis on 28.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-5116 kinnitatud. 09.07.2018 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Kohtu põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4511 lg 1 sätestab, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Kohus tühistab

§ 431lg 2 alusel 25.05.2018 tehtud Harju Maakohtu otsuse.

Hageja esitatud hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pooled on kohtuväliselt kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma võimalikud menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 3.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle 2 menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu kokku 650 eurot. Hageja avaldus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud. Kohus rahuldab

§ 150

lg 2 p 2 alusel hageja avalduse tasutud riigilõivust poole, s.o riigilõivu 325 euro tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.