Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-18-693 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-693

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Vastavalt kostjaga 02.02.2016.a. sõlmitud teenuste lepingule nr. KL24241 on osutatud hageja poolt kostjale erinevaid postiteenuseid, mille eest kostja kohustus tasuma vastavalt teenuste hinnakirjale või teenuse lepingus sisaldavale kokkuleppele. Kostja kohustus lepingu punkti 4.

1. ja 4.
2. kohaselt tasuma hagejale teenuse eest enne teenuse saamist või krediidimüügi puhul 10 päeva jooksul arvates arve väljastamisest. Lepingu punkti 4.7 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale arve tasumisega viivitamisel viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt alates maksepäevale järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumise päevani. Hageja väljastas kostjale järgmised arved osutatud teenuste eest, mis kostja jättis tähtaegselt tasumata: 05.05.2017 arve nr. A940251 summas 8469,02 eurot maksetähtajaga 15.05.2017; 17.05.2017 arve nr. A945878 summas 9943,91 eurot maksetähtajaga 27.05.2017; 06.06.2017 arve nr. A950944 summas 1945,08 eurot maksetähtajaga 16.06.
3. Kokku tasumata arveid summas: 20 358,01 eurot. Hageja on arvutanud kuni hagiavalduse esitamiseni viivist summas 7641,07 eurot. Hageja on kostjale saatnud korduvalt ka meeldetuletuskirju tekkinud võlgnevuse kohta, kuid kostja pole kirjadele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks teenuselepingust KL24241 tulenev võlgnevus kokku 27 999,08 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 20 358,01 eurot ning viivisest kuni 14.01.2018 summas 7641,07 eurot. Lähtudes

§-st 113 ning §-st 367 üalub hageja mõista kostjalt välja alates 15.01.2018 viivis 0,15% päevas tasumata põhiosa summalt 20 358,01 eurolt kuni põhiosa lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud sh. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 eurot ning sissenõudmiskulu VÕS § 1131 kohaselt summas 40 eurot. 2 2-18-693 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb hageja menetluskulud kindlaks määrata tsiviilasja toimiku pinnalt. Nimelt on hageja palunud hagiavalduses jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu summas 1 000 eurot. 22.02.2018.a on hageja esitanud vastavalt kohtu menetlusse võtmise määruses sätestatule menetluskulude nimekirja, kuid see sisaldab teise tsiviilasja menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagiavalduses esitatule ning kohtutoimiku materjalidele. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on tasutud riigilõiv summas 1 000 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas summas 1 000 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3