← Eesti

2-16-77/37

Obsah (8)§ 187§ 230§ 438§ 391§ 122§ 123§ 132§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-77 Tsiviil

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

  1. XXX esitas
  2. jaanuaril 2016 XXX vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse järgi sõlmiti poolte abielu
  3. oktoobril 2008 ning pooled lahutasid abielu
  4. septembril
  6. jaanuaril 2010 ostsid pooled ühiste rahade eest korteri Tallinnas XXX(edaspidi Vana-Kalamaja korter). See korter osteti mitteeluruumina ning pooled leppisid kokku, et korter ehitatakse ühiselt ümber eluruumiks. Pooled leppisid ostumüügilepingus kokku, et korter kuulub kostjale lahusvarana. Vana-Kalamaja korter osteti 40 264 euro eest ning see võõrandati
  7. aastal 108 500 euro eest, st kasu saadi 68 236 eurot Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kummagi korteri parendamiseks on
  8. aastast poolte ühisvara arvel tasutud 10 401 eurot. Hagejal puudusid sel ajal teised ehitusobjektid, kus selliseid kulutusi oleks saanud teha. Lisaks on hageja Vana-Kalamaja korteri ostmiseks andnud kostjale 5113 eurot (see nähtub samuti pangakonto väljavõttest) ning täitnud kostja eest Maksuja Tolliametile kostja korteri võõrandamisest tulnud maksukohustuse 1917 eurot 4 senti. Kokku on seega hageja kontolt kostja lahusvarale tehtud kulutusi 17 431 eurot 56 sendi eest. Hageja palub jagada poolte ühisvara. Praegusel juhul on ühisvara arvel tehtud kulutusi hageja lahusvaraks jäävatele kinnisasjadele 17 431 euro 56 sendi eest. Vana-Kalamaja korter ehitati ümber ja võõrandati kasu saamise eesmärgil. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-193-13, et abikaasal võib olla PKS § 37 ja 27 lg 3 järgi õigus nõuda teise abikaasa lahusvarale tehtud kulutuste väärtuste ühisvara hulka arvamist ja nende jagamist, kui ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvalt esemelt kasu saamiseks on abikaasad varaühisuse kestel tööga või rahaga panustanud, s.o teinud ühisvara arvel lahusvara hulka kuuluvale esemele kulutusi. Seetõttu tuleb hageja lahusvaraks olevatele kinnisasjadele tehtud kulutused summas 17 431 eurot 56 senti arvestada poolte ühisvara hulka ning hagejal on nõue kostja vastu 8715 euro 78 sendi eest. Teise nõudena soovib hageja saada kostjalt seltsingulepingu järgi 12 000 euro tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Praegusel juhul on pooli võimalik vaadelda omavahelises suhtes seltsinglastena, kuna poolte ühine eesmärk oli ehitada mitteeluruumina olev Vana-Kalamaja korter ümber eluruumiks. Kostja on saanud seltsinglaste panuste tõttu kasu 68 236 eurot ning arvestades seltsinglaste võrdsust, siis on kummalgi seltsinglasel õigus 34 117 eurole kasumist. Hageja nõuab kostjalt seltsingulepingu järgi 12 000 eurot. Juhul, kui kohus 2 2-16-77 leiab, et seltsing on abielu lõpetamisega lõppenud, siis alternatiivselt palub hageja panus tagastada VÕS § 603 alusel. Hageja palub jagada poolte ühisvara ning mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadu arvel hüvitis 8715 eurot 78 senti. Samuti palub hageja mõista kostjalt seltsingu vara jagamisel hüvitis 12 000 eurot.
  9. Vastuseks kostja vastusele hagile märkis hageja, et vaidlust ei ole selles, et Vana-Kalamaja korterit on läbi erinevate ehitustööde parendatud, mistõttu selle väärtus on kasvanud (see nähtub korteri ostuhinnast ja müügihinnast). Kostjal puudus kooselu ajal sissetulek, millest korterit saanuks parendada. Järelikult pidi need kulutused tegema hageja. Ka on leiab hageja, et seltsingulepingu sätteid saab kohaldada abikaasade varalistele suhetele. Kostja nimetas mööbli, mille hageja väidetavalt endale võttis, väärtuseks 20 000 eurot. Kostja andis mööbli hagejale ise, kuna ei vajanud seda ja mööblil puudus märkimisväärne väärtus. Kostja pole mööbli suhtes hagejale ka seni nõudeid esitanud.
  10. Hageja esitas
  11. märtsil 2016 avalduse hagi nõude suurendamiseks ja hagi tagamiseks. Hageja märkis ekslikult hagis, et korter omandati 40 264 euro eest. Hageja palub õigeks korteri omandamise summaks lugeda 58 799 eurot. Korter võõrandati 108 500 euro eest. Korteri võõrandamiseks on kostja saanud kasu 49 701 eurot. Arvestades abikaasade kui seltsinglaste võrdsust panuste tegemisel ja kasu jaotamisel, oleks iga abikaasa osa ühiselt saadud kasus 24 850 eurot 50 senti. Hageja on taotlenud seltsingusuhtes tekkinud 12 000 euro suuruse kasu hüvitamist, kuid soovib avaldusega hagi nõuet vastavas osas suurendada 24 850 euro 50 sendini. Kokku on hageja nõue 33 566 eurot 28 senti (8715 eurot 78 senti + 24 850 eurot 50 senti). Samuti palus hageja hagi tagada ja hagi tagamiseks seada kostjale kuuluvale kinnisasjale Auna 4-11 kohtulik hüpoteek hageja kasuks 33 566 euro 28 sendi väärtuses kohtulahendi täitmise tagamiseks. Kostja vastuväited
  12. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi kinnitust oma väidete kohta. Hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu täpselt, mis viisil ning millele oli raha kulutatud. Poolte abielu ajal tegi hageja pidevalt remonti oma ema korteris. Abielu ajal ostetud korterid kuulusid kostjale ning hageja oli sellega täielikult nõus, seega oli alati nõus abieluvaralepingute sõlmimisega, teades, et ta ei lisanud korterite ostmiseks ja remontimiseks sentigi. Kalamaja korter oli kohe kõlbulik elamiseks ning seda korterit ei saanud nimetada elamiskõlbmatuks. Kostja rõhutab, et ei ole hagejaga sõlminud ühtegi seltsingulepingut nii suuliselt kui ka kirjalikult ega sundinud hagejat tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks. Kohtupraktika jaatab seltsingulepingu kohaldamist vaid mitteabieluliste kooselu vormidele. Pooled sõlmisid abieluvaralepingu, mis on siiani kehtiv ning kohtulikult vaidlemata. Abieluvaralepingu järgi leppisid pooled kokku, et Vana-Kalamaja korter jääb kostja lahusvaraks. Pärast lahkuminekut võttis hageja kaasa kostjale kuuluva vara väärtusega 20 000 eurot. Lisaks leppisid pooled kokku, et omavahelisi pretensioone ei oma. 3 2-16-77 Kohtu selgitused eelmenetluses
  13. Harju Maakohus rahuldas
  14. märtsi
  15. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamise abinõuna kostja kinnisasjale Auna 4-11 kohtuliku hüpoteegi 33 566 euro 28 sendi väärtuses hageja kasuks.
  16. Kohus selgitas pooltele
  17. aprillil 2016 menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormust. Kohus selgitas hagejale, et tal tuleb praeguses vaidluses tõendada, et pooled sõlmisid seltsingulepingu ja neil oli ühine huvi tegutseda ühise eesmärgi saavutamiseks korteri ostmisel, remontimisel ja müümisel. Seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse. Sel juhul võib olla sõlmitud kokkulepe kasutada vara seltsingu eesmärgil, st majanduslikus mõttes ühisvarana. Seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil kulutuste kandmine. Hagejal tuleb esile tuua ja tõendada see, kas korter osteti vaid edasivõõrandamiseks või osteti korter siiski poolte ühiseks koduks. Hageja on esitanud nõude ka perekonnaseaduse alusel ühisvara jagamiseks. Hageja tugineb sellele, et poolte ühisvara arvel on tehtud kulutusi kostja lahusaraks jäävatele kinnisasjadele 17 431 euro eest. Kohus selgitas, et hageja esitatud pangakonto väljavõtted on liiga üldised ja ei näita täpselt, milliseid kulutusi on hageja vaidlusalusele korterile teinud. Hageja esitatud konto väljavõtted koormavad toimikut liigselt ning kohus kohustab hagejat esitama konto väljavõtte selliselt, et kohtul oleks võimalik aru saada, millise väljamineku reaga soovib hageja tugineda sellele, et ta on kulutusi teinud eelnimetatud kostja lahusvarale. Kohus selgitas, et ei tuleta ise asjaolusid esitatud tõenditest. Hageja täiendavad seisukohad
  18. Hageja esitas
  19. mail 2016 kohtule tõendid. Hageja märkis, et põhimõtteliselt võib iga abielu puhul olla täheldatavad seltsingule omased tunnused ja tagajärjed. Hageja on seisukohal, et abikaasade varaliste õiguste võimalikult laiemaks kaitseks tuleks ühisvara jagamisele võimalusel kohaldada seltsingu sätteid, kui see pole konkreetsel juhul vastuolus ühisvara jagamise eesmärkidega. Poolte ühiseks eesmärgiks on olnud ehitada välja omandatud mitteeluruum ruumiks, mida saab eluruumina kasutada. Poolte tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimiseks ei pea olema otsesed. Hageja on kostja nõusolekul teinud panuseid nii korteriomandi soetamisele kui ka parendamisele, millest saab järeldada seltsingulepingu olemasolu poolte vahel. Mõistliku isiku positsioonist tulenevalt poleks hageja niivõrd suures ulatuses korteriomandi soetamisse ja parendamisse panustanud muul põhjusel, kui seltsinglasele iseloomulikel tingimustel, et hagejal on korteriomand müügi korral õigus panustatu tagasi saada või korteriomandi väärtuse kasvult võrdselt kostjaga tulu saada. Kostja saaks praegusel juhul abikaasana ainuisikuliselt tulu varalt, millesse pooled ühise kooselu (varaühisuse kestel) jooksul ühiselt panustanud. Hageja pangakontode väljavõttest nähtub, et hageja on Vana-Kalamaja korteri ostmisse panustanud 80 000 krooni (5113 eurot) (
  20. jaanuari
  21. a kanne kostjale selgitusega „korteriost“) ning on teinud korteri parendamiseks ka kulutusi rohkem kui 4000 euro eest. Kuna poolte ainus sissetulek tuli hagejalt, siis on eluliselt usutav, et korteriomandi parendamine toimus vaid hageja sissetulekute arvel ja selleks kulusid hageja pangakontolt nähtuvad kulutused. 4 2-16-77 Hageja esitas Vana-Kalamaja korteri müügilepingu, millest nähtub hind, millega korteriomand ära müüdi. See tõend kinnitab seda, et korteriomandi võõrandamisest sai kostja kasu võrreldes hinnaga, millega see omandati. Kostja täiendavad seisukohad
  22. Kostja
  23. juuni
  24. a menetlusdokumendis leidis, et hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu endiselt, kuhu täpselt, mil viisil ning millele oli raha kulutatud. Hageja tegi poolte abielu ajal remonti oma ema korterites. Hageja oli nõus abieluvaralepingu sõlmimisega ning oli teadlik, et korteriomand jääb kostja lahusvara hulka. Abieluvaralepingu sõlmisid pooled vabatahtlikult. Korteri ostmisse panustatud 80 000 krooni sai hageja kostja käest, mida viimane pani koos hagejaga pangakontole. Tunnistajaks selles asjas võib olla XXX. Lisaks ostis hageja abielu ajal korteri Maardus, mis jäi hageja lahusvara hulka. Seega kõik oli võrdne. Kohtu selgitused
  25. septembri
  26. a eelistungil.
  28. septembri
  29. a eelistungil andis kohus hagejale tähtaja esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kohtule ära näidata, mille alusel tekkisid seltsingu panused, millise vara arvel osteti Vana-Kalamaja korter, et kohus saaks hinnata seltsingulepingu olemasolu ning näidata, milles seisneb konkreetselt 17 000 euro suurune nõue (sh milliseid remonditöid tehti), kelle sissetulekust on tasutud korteri ostmise ja remondi eest. Hageja täiendavad tõendid, esitatud taotlused ja alternatiivne nõue
  30. Hageja esitas
  31. septembril 2016 kohtule täiendavad tõendid selle kohta, et Vana-Kalamaja korter oli algselt elamiseks kõlbmatu mitteeluruum ja see muudeti eluruumiks. Samuti esitas hageja tõendi oma sissetulekute kohta jaanuarist
  32. Kuna kostjal puudus muu sissetulek, siis hageja sissetulekutest rahastati Vana-Kalamaja korteri remondi- ja renoveerimistööd. Hageja esitas ka maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on andnud kostjale 80 000 eurot VanaKalamaja korteri ostmiseks. Hageja esitas taotluse tunnistajate – XXX, XXX ja XXX– ülekuulamiseks. Samuti esitas hageja taotluse hageja vande all ülekuulamiseks. Hageja soovis alltoodud tööde tegemist ja nende tööde jaoks vajaliku materjali ostmise kohta anda ütlusi vande all. Hageja märkis, et
  33. aastal said tehtud järgmised remonttööd: lõigatud viielt aknalt ja ühelt rõduukselt maha trellid ja tellitud nende väljavedu; rõdule tellitud uus võre ja paigaldatud kohale; demonteeritud viis kraanikausi ja üks WC-pott koos torustikuga; pesuruumi paigaldatud dušikabiin ja pesumasin ning ühendatud veevärgi ja kanalisatsiooniga; põrandalt eemaldatud põrandakate; suure toa üks ukse ava suurendatud ja ehitatud kaarekujulistena; halli ja vaheruumi ava nurgad tehtud kaare kujuga; värvitud üle kõikide ruumide laed; värvitud üle kõikide ruumide seinad; plaaditud köögiseinad; kööki paigaldatud kraanikauss ja see ühendatud veevärgi ja kanalisatsiooniga; koridorist kööki tõmmatud jõukaabel ja ühendatud elektripliidiga; voolumõõtjale paigaldatud kell (öö ja päevane vool); võetud maha seinavalgustid ja nende asemele pandud ülesse uued; vahetatud neli akent ja rõduuks koos aknaga; rõdu vooderdatud seestpoolt laudadega, lakitud üle ja põrandale asetatud laudpõrand. 2011 said tehtud järgmised remonttööd: võetud ülesse halli ja vaheruumi põrandad, põrandapinnad tasandatud ja plaaditud; köögipõrandalt eemaldatud parkett ja köögi põrand plaaditud. 2012 said tehtud järgmised remonttööd: suure toa seinad tapeeditud ja põrandale paigaldatud uus parkett; vaheruumi ja hallipõrandale paigaldati uued põrandaplaadid; vahetati välja ühe toa uks ja 5 2-16-77 WC-ruumi uks; vahetatud välja vaheruumist koridori viiv trepp; värvitud ära tuulekoja seinad ja põrand plaaditud.
  34. Hageja esitas
  35. septembril 2016 alternatiivse nõude. Vana-Kalamaja korter ei kuulunud kostjale enne poolte abielu, samuti ei saanud kostja selle korteri omanikuks ainuüksi oma lahusvara arvel. Seetõttu on korteri müügist saadud kasu kui vara ebaõiglane arvestada vaid kostja lahusvara hulka kuuluvaks. Kuna korteri müügist saadud kasu põhines hageja rahalistel panustel nii selle soetamisse kui parendamisse, siis sellest kasust ilmajäämine jätaks ühtlasi ühe abikaasa ilma ühest osast ühiselt soetatud varast, mis tekitaks ebaõiglust abikaasade varalistes suhetes. Riigikohus on asjas 3-2-1-109-14 leidnud, et jagatavaks varaks saab mh olla asja väärtuse juurdekasv. Ehkki kohus on seda leidnud ühise tegutsemise lepingu kohta, puudub mõistlik põhjendus, miks ei saa osundatud põhimõttest juhinduda ka abikaasade ühise tegutsemise tulemusel tekkinud vara jagamisel. Kui kohus ei pea võimalikuks korteri võõrandamisest saadud kasu jagada seltsinguvarana, siis palub hageja alternatiivselt jagada nimetatud vara kui ühisvara, millest mõista hageja kasuks välja hagejale kuuluv osa, s.o 24 850 eurot 50 senti (49 701 eurot : 2). Kostja seisukohad ja esitatud taotlused
  36. Kostja esitas
  37. oktoobril 2016 menetlusdokumendi, milles soovis üle korrata, et poolte abielu ajal ostetud Vana-Kalamaja korter kuulus kostjale ning oli ostetud kostja lahusvara arvelt. Vana-Kalamaja korteri ostmiseks oli maha müüdud kostjale kuuluvad korterid XXX ja 2 korterit Akadeemia teel. Kõik nimetatud korterid kuulusid kostja lahusvara hulka ning hageja oli sellest teadlik. Hageja mäletab väga hästi, et kolme korteri eest saadud raha läks VanaKalamaja korteri broneerimiseks (kostja tegi ettemaksu 300 000 krooni) ja korteri ostmiseks. Vana-Kalamaja korteri ostuhind oli 1,1 miljonit krooni. Kostjal jäi alguses puudu 92 000 krooni, mille ta võttis laenuks hageja emalt, kuid hiljem maksis selle sularahas tagasi. Kostja sissetulek 2009-2010 oli vähemalt 700 eurot. Hageja oli teadlik, et kostja töötas mitteametlikult ning sai raha sulas. Igakuiselt andis kostja hagejale sularaha, nende rahade eest sai igakuiselt osaliselt makstud korteri- ja kommunaalarved. Mingi osa majapidamise eest maksis ka hageja. Kostja kohustuseks oli toiduainete, majapidamisasjade ja riiete ostmine. Kostja kinnitab, et Vana-Kalamaja korteris oli tehtud remont, kuid mitte nii suur ja mahukas, nagu seda kirjeldab hageja. Tegelikkusest tehti vaid sanitaarremont: värviti üle ruumide laed (kostja ise värvis), kolmes toas värviti seinad üle (kostja ise värvis), eemaldati kraanikausid (hageja eemaldas), ühes toas vahetas XXX tapeedi, lõigati akendelt trellid (kostja tuttav tegi seda), osteti soodushinnaga dušikabiin, ehitati kaarekujuline uks. Kõik ehitusmaterjal osteti soodushinnaga. Kostja palub tunnistaja XXX ülekuulamist. Kostja vaidleb vastu hageja tunnistaja XXX ülekuulamisele, sest viimane on kostja tütar ja nende läbisaamine on halb. Kostja palus üle kuulata teda vande all. Kõik kirja saanud fakte saab ta kinnitada ka suuliselt, eriti mis puudutab remonditöid ja hagejale raha tagastamist sularahas. Mis puudutab seltsingulepingut, siis kostja kordab veelkord üle, et pooled olid ametlikud abielus ning mingit seltsingulepingut pooled ei sõlminud. Vana-Kalamaja korter oli ostetud eesmärgiga elada seal ühise perena, mitte korda tegemiseks, seejärel mahamüümiseks ja varalise kasu saamiseks. Kostja panus korteri ostmiseks oli väga suur, sest korter oli ostetud kostja lahusvara arvelt, hageja ei andnud korteri ostmiseks sentigi (80 000 krooni maksis kostja talle tagasi). 6 2-16-77 Kohtu
  38. oktoobri
  39. a eelistungil rahuldatud taotlused
  40. Kohus rahuldas
  41. oktoobri
  42. a eelistungil järgmised taotlused. Kohus rahuldas hageja taotluse üle kuulata tunnistajad XXX, XXXja XXXi. Kohus rahuldas ka kostja taotluse üle kuulata tunnistajatena XXX ja XXX. Kohus rahuldas taotluse kuulata pooled üle vande all. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
  43. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud seisukohti ja tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid abielu
  2. oktoobril 2008 (I kd, tl 8) ja lahutasid abielu
  3. septembril 2015 (I kd, tl 9). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nad ostsid
  4. jaanuaril 2010 Vana-Kalamaja korteri (I kd, tl 10-17). Pooled vaidlevad vara jagamise üle.
  5. Hageja on esitanud vara jagamise hagi
  6. jaanuaril
  7. Hageja on esitanud ühisvara jagamise nõude selliselt, et arvata kostja lahusvaraks olevatele kinnisasjadele tehtud kulutused poolte ühisvara hulka ning välja mõista kostjalt pool hageja tehtud kulutustest hageja kasuks 8715 eurot.
  8. Teise nõudena on hageja esitanud 12 000 euro suuruse nõude seltsingulepingu alusel VÕS § 580 lg 1 järgi (II kd, tl 21). Alternatiivselt palus hageja panus tagastada VÕS § 603 alusel.
  9. Hageja täiendas oma nõuet
  10. septembri
  11. a menetlusdokumendis (II kd, tl 95-96) ning leidis, et kui kohus ei pea võimalikuks korteri võõrandamisest saadud kasu jagada seltsinguvarasse, siis palub hageja alternatiivselt jagada nimetatud vara kui ühisvara ning mõista kostjalt välja hagejale kuuluv osa 24 850 eurot 50 senti.
  12. Kostja vaidleb hageja kõikidele nõuetele vastu ning leiab, et kuivõrd pooled sõlmisid VanaKalamaja korteri ostmisel
  13. jaanuaril 2010 (I kd, tl 12-13) abieluvaralepingu on VanaKalamaja korter kostja lahusvara ning abieluvaraleping on kehtiv ja pooltele siduv.
  14. Hageja on esitanud oma nõude ühisvara jagamiseks
  15. jaanuaril 2016, s.o ajal, mil varaühisuse lõpetamist sätestas
  16. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus. PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud sama seaduse jõustumise hetkeks. Abikaasade varaliste suhete kohta täpsustab PKS § 211 erisättena, et enne
  17. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul kohaldatakse neile suhetele
  18. juulist 2010 kehtinud perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui enne selle seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. 7 2-16-77 Kuivõrd abieluvaraleping on sõlmitud
  19. jaanuaril 2010, tuleb kohaldada enne
  20. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadust, mille § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara, Kuni
  21. juulini 2010 kehtinud PKS § 9 lg 1 p 2 järgi võidi abieluvaralepinguga kindlaks määrata, milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara ning PKS § 10 lg 3 kohaselt tuli abieluvaraleping tõestada notariaalselt.
  22. Kohus leiab, et abieluline kooselu ei pea tingimata tähendama varalist ühendust ja abikaasad võivad kokkulepetega omavahelisi varasuhteid seadusjärgsest erinevalt kujundada. Abieluvaralepingute suhtes kehtib võlaõigusest tulenev lepinguvabadus – pooled on vabad otsustama, kas nad sõlmivad abieluvaralepingu. Praegusel juhul on pooled abikaasadena
  23. jaanuaril 2010 määranud kindlaks, et Vana-Kalamaja korter jääb kostja lahusvaraks.
  24. Kohus nõustub kostjaga selles, et praeguses asjas on abieluvaraleping pooltele siduv ning pooled ei ole kohtus seda vaidlustanud. Hageja esmaseks nõudeks on poolte ühisvara jagada selliselt, et arvata hageja tehtud kulutused kostjale kuuluvatele kinnisasjadele poolte ühisvara hulka ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 8715 eurot. Sellise nõude rahuldamiseks tulnuks hagejal tõendada, et ta on teinud korterisse tema märgitud kulutusi. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendamata. Hageja esitas kohtule algselt oma nõude tõendamiseks konto väljavõtte, mille kohus tagastas, kuna konto väljavõttest ei nähtunud selgelt hageja nõude aluseks olevad väited. Kohus palus hagejal esitada konkreetselt tõendid tehtud kulutuste kohta, mida kohus saanuks siduda VanaKalamaja korteri remondiga (II kd, tl 43). Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtte koondi (II kd, tl 52-63), millest siiski ei nähu selgelt ja arusaadavalt, kas ja milliseid kulutusi on hageja teinud Vana-Kalamaja korteri remondiks.
  25. Pooled vaidlevad asjas ka selle üle, kas Vana-Kalamaja korteris tehtud remont oli pisiremont, et parendada lihtsamalt poolte elamistingimusi või ehitati mitteeluruumina ostetud elamispind suuremahuliselt ümber korteriks. Sellest sõltub kohtu hinnangul see, kas hageja nõudel arvata tema kulutused ühisvara hulka, on alust. Kohus kuulas
  26. jaanuari
  27. a kohtuistungil ära tunnistajad, kelle ütlustest ei selgunud hageja väidetu, et korter ehitati ümber oluliselt. Tunnistaja XXX seletas (II kd, tl 149), et ta pani ühes toas seinale tapeeti, paigaldas kahes ruumis parketti, esikus ja köögis paigaldas natuke plaate, tegi pisitöid – paigaldas põrandaliiste, uksepiitu. XXX ei osanud seletada, milline oli
  28. aasta seisuga võrreldes korteri seisukord tööde lõpus, kuna ta
  29. aastal enam korteris ei käinud. Tunnistaja XXX seletas (II kd, tl 149-150), et korteris tehti täielik ümberplaneering – ta nägi ise, et köögi ja elutoa alal tehti suured lammutustööd, paigaldati ümber gaasi- ja veetorud, seinad ja põrandad. Seletas, et ise ta korteris mingeid töid ei teinud. Tunnistaja XXX seletas (II kd, tl 151), et ruumides oli tehtud täisremont – põrandad olid ümber laotud, paigaldatud kiviplaadid, vannituba oli välja ehitatud, paigaldatud massaažidušikabiin, kööki paigaldatud plaadid põrandale ja seintele, veel paigaldati torustikud. Tunnistaja XXX seletas (II kd, tl 150), et korter oli ostmisel keskmises seisundis, oli tehtud sanitaarremont, nn euroremonti korteril tehtud polnud. Samuti seletas tunnistaja, et remont korteri väärtust ei tõstnud, korteri väärtus sõltub turuhinnast. Tunnistaja XXX seletas (II kd, tl 150), et korteris tehti sanitaarremont, kuna ta märkas uusi tapeete, värsket värvi. Hageja seletas vande all (II kd, tl 151), et korter ei olnud korter vaid äripind ja selleks, et teha see elamiskõlbulikuks. Esimese tööna sai tehtud sanitaarremont, värviti koos abikaasaga seinad ja laed. Vahetati aknad. Suulised leppisid pooled kokku, et kostja kannab söögiraha ja hageja 8 2-16-77 kannab ülejäänud kulud. Kostja seletas vande all (II kd, tl 152), et remont sai tehtud kiiresti ning pooled elasid korteris kolm aastat. Kõik materjalid korteri remontimiseks osteti allahindlusega. Kostja seletas, et hageja maksis kõige eest kaardiga, kuid raha selleks andis alati ka kostja pooles osas, kuna kostja on alati töötanud ning teeninud hästi. Kostja kinnitusel tegid pooled korteris ise remonti, ainult plaate paigaldas keegi teine. Hageja teadis kostja pangakaardi PINkoodi, ta võttis pangakaardi ja ostis, mida vaja. Vana-Kalamaja korteris sai tehtud kõige tavalisem remont.
  30. Kohus leiab, et esitatud tõenditest ei tulene hageja väidetu, et korteris tehti olulised ümberehitustööd. Tunnistaja XXX ütlusest nähtub, et ta ise nägi, et tehti suured lammutustööd. Seevastu tunnistaja XXX, kes ise ehitustöid tegi, seletas, et tema tehtud tööd oli vaid pisiremont. XXX ütlusest tulenev, et paigaldati kiviplaadid, ehitati välja vannituba ja paigaldati köögi seintele ja põrandale plaadid, ei anna kohtu hinnangul alust väita, et tegemist oli suuremahulise ümberehitusega. Selliselt ei ole hageja kohtule usutavalt näidanud, et korteris üldse oleks toimunud suuremahulised ehitustööd. Hageja saanuks kohtule esitada selle kohta sobiva pildimaterjali või paluda tunnistajate ülekuulamist, kes oleksid hageja väidetud ehitustöid reaalselt teinud.
  31. Samuti on kohtu hinnangul oluline see, et hageja on ise kohtule vande all selgitanud, et pooled leppisid kokku, et kostja kannab söögiraha ja hageja kannab ülejäänud kulud. Kostja seletas vande all, et ta alati maksis poole hageja ostetud ehitusmaterjalidele kuluvast hagejale. Seetõttu leiab kohus, et pooled, kes olid abielus ja ostsid Vana-Kalamaja korteri elamiseks ning kellel oli kokkulepe elamiskulude kandmiseks, pidid tavapärases käibes arusaama, et lahusvaraks ostetud korter on ja jääb kostjale, kes ka tasus korteri ehitamiseks kuluva materjali eest oma osa.
  32. Hageja tuginenud ka sellele, et tema tasus korteri eest
  33. jaanuaril 2010 kostjale 80 000 krooni (II kd, tl 52). Kostja on selle väite omaks võtnud, kuid tõendanud tunnistaja ütlusega ja enda seletusega, et tasus eelnimetatud summa eurodes hagejale tagasi, kuna hageja seda nõudis. Ka selle väite osas on hageja nõue tõendamata.
  34. Kohus jätab rahuldamata tõendamatuse tõttu hageja nõude arvata kostja lahusvaraks olevatele kinnisasjadele tehtud kulutused poolte ühisvara hulka ning välja mõista kostjalt pool hageja tehtud kulutustest, s.o 8715 eurot. Samuti jätab kohus rahuldamata tõendamatuse tõttu hageja alternatiivse nõude (kui kohus leiab, et pooltel ei tekkinud seltsinguvara) jagada varaline kasu, mida kostja sai Vana-Kalamaja korteri võõrandamisest ning sellest pool, s.o 24 850 eurot 50 senti kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  35. Järgmiseks käsitleb kohus hageja seltsingulepingu alusel esitatud nõuet. Seltsinguleping võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 alusel olla sõlmitud ka suuliselt ning selle olemasolu peab

§ 230lg 1 esimese aluse järgi tõendama pool, kes sellele tugineb.

Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg 1 formuleeritud laialt, nähtub seltsingulepingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS § 582587), seltsingu orienteeritud kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded. Sellise regulatsiooni korraldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud.

  1. Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel (VÕS § 600 lg 1). Kuna hageja nõue põhineb seltsingulepingule, siis peab hageja tõendama ka seltsingu lõppemise aega. Hageja ei ole kirjalikes menetlusdokumentides selgesõnaliselt 9 2-16-77 avaldanud, millal tema käsitluse kohaselt seltsinguleping lõppes. Kohus selgitab, et üldpõhimõte seltsingulepingu lõppemise aja tuvastamisel on see, et lähtuda tuleb sellest, mis oli seltsinglaste ühiseks eesmärgiks (seltsingulepingu sisuks). Kui seltsinglaste ühine eesmärk oli saavutatud, siis sellega on ka seltsinguleping lõppenud.
  2. Praegusel juhul ei nähtu faktilistest asjaoludest ja poolte vande alla antud seletustest, et ühist majapidamist korraldades ise abielus olles, on pooled tahtnud seda teha seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Hageja tegi korteri remonti eelkõige seetõttu, et tal endal oleks korteris mugavam elada. Vaatamata sellele, et kohus juhtis hageja tähelepanu tõendamiseks vajalikele asjaoludele (II kd, tl 43) on tõendamata ja põhistamata väidetava seltsingi sisu, eesmärk, algus ja lõpp. Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a lahendi 3-2-1-109-14 p-s 14 väljendatud seisukoha kohaselt peavad pooled olema väljendanud selget tahet kõikide seltsingulepingu ülalnimetatud oluliste tunnuste osas. Hageja ei ole tõendanud väidetava seltsingu alguse, väidetava seltsinguvara koosseisu ja tehtud panuste kohta, samuti kasumi teenimise, kasumi jaotamise ning aruandluse kokkulepete kohta.
  5. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et poolte tahe oli osta Vana-Kalamaja korter poolte ühiseks eluasemeks ning ostumüügilepingus sõlmiti ka abieluvaraleping, milles lepiti kokku, et korter jääb kuuluma kostja lahusvara hulka. Selliselt leiab kohus, et pooltel puudus ühine eesmärk, mille tuvastamist on kohtupraktikas nimetatud hädavajalikuks, et anda hinnang, kas pooled võisid olla sõlminud seltsingulepingu VÕS § 580 lg 1 mõttes (vt selle kohta
  6. detsembri
  7. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-116-06, p 11).
  8. Kuna hageja on esitanud oma ühe nõude seltsingulepingu alusel, tulnuks hagejal tõendada VÕS § 603 lg 3 alusel väidetavate panuste tegemise aegset väärtust. Hageja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtted, mis peaksid tema hinnangul tõendama tema panuste tegemist seltsinguvarasse. Kuivõrd kohus on hageja tähelepanu juhtinud sellele (vt otsuse p 22), et ainuüksi pangakonto väljavõttest ei piisa, et tõendada korterile tehtud remondikulusid (seltsingulepingu alusel esitatud nõude korral panuseid). Kohus ei tuleta ise esitatud dokumentidest asjaolusid, sh ei ole kohtule jälgitav erinevates ehituspoodides tehtud ostude seotus Vana-Kalamaja korteriga. Ka ei ole asjas ülekuulatud tunnistajate ütlustega võimalik tuvastada, et Vana-Kalamaja korteris tehtud remont oli midagi enamat kui tavaline pisiremont.
  9. Kohus kordab, et abieluvaralepinguga anti Vana-Kalamaja korteri omand üle kostjale. Selline selge kokkulepe välistab praeguses vaidluses igasugused käsitlused selle kohta, et VanaKalamaja korter oli seltsinguvara. Välistatud ei saa olla käsitlus, et lisaks abieluvaralepingule on pooltel tahe olnud sõlmida ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks ka seltsinguleping, kuid praeguses vaidluses on hageja nõue tõendamata.
  10. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude, mis on esitatud seltsingulepingu sätete alusel.
  11. Hagejal on õigus taotleda hagi tagamisel antud tagatise tagastamist

§ 391lg 2 tähtaja möödumisel.

Tsiviilasja hinna määramine. 36. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 123

sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Samuti juhindub kohus

§ 132

lg 4 p 5 sätestatust, milliste kohaselt loetakse ühisvara jagamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks 10 2-16-77 nõudeks. Mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagi hind on 3500 eurot. Hageja on esitanud ka nõude 24 850 euro 50 sendi saamiseks seltsingulepingu alusel. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 37. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda

§-st 164, mis on erinormiks sama seaduse §-le 163.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul on tegemist ühisvara jagamise vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. kummagi menetlusosalise menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.