KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17695 Tsiviilasi TK,

) § 477 lg 1 ja § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist. 9.

§ 431

lg 2 kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, mis menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus nii vaidlustatud määruse kui ka ringkonnakohtu 31. augusti 2018 määruse. 10. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi on mitme menetlusosalise korral üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu

juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18), samuti saab kohus arvestada avalduse rahuldamise ulatust (Riigikohtu
märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-17, p 21). Seega on kohtul hagita kohtuasjas ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid mitme menetlusosalisega menetluses peab kohus eelkõige juhinduma sarnaselt hagimenetlusele sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus. Praegusel juhul on avaldajad avaldusest loobunud. Seetõttu on kohtuvaidluse tulemust arvestades õiglane jätta menetluskulud avaldajate kanda. 3

(4)Ka eksperthinnanguga seotud kulud tuleb jätta avaldajate kanda. Põhjendamatu on avaldajate seisukoht, et tegemist oli ebavajaliku tõendiga. Puudutatud isikud olid nõus vaidluse lõpetama kokkuleppel, kui nad saavad õiglase hüvitise, kuid avaldajad kompromissiga ei nõustunud. Hüvitise suuruse väljaselgitamiseks oli vaja koostada eksperthinnang, millest nähtub kuidas mõjutavad muudatused kasutuskorras nähtuvates proportsioonides avaldajate soovitud tingimustel puudutatud isikutele kuuluva kinnisasja väärtust. Avaldajate jäik seisukoht, et nad ei ole nõus puudutatud isikutele hüvitist maksma, ei muuda eksperthinnangut vaidluse lahendamise seisukohast ebaoluliseks tõendiks. 11.

§ 165

lg 1 kohaldub ka hagita menetluses ja selle esimene lause võimaldab kohtul kaaluda, kuidas jaotada kulud kaotanud menetlusosaliste vahel. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et avaldajad vastutavad kulude kandmise eest solidaarselt. Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavaid kulusid rahaliselt, mistõttu ei tee seda

§ 174lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus.

12.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt kuulub avaldajatele tagastamisele pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust vastavalt esitatud taotlusele ehk 25 eurot ( = 50 : 2). Avaldajad avaldasid, et nad soovivad lõivu tagastamist TK arveldusarvele. 13. Vastavalt

§ 433lg-le 1 võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-17-17695/28