1-16-626/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-626 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ants Oriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANTS ORIK, isikukood 36203070357, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.09.2016 ja lõpp 03.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.09.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada ANTS ORIK tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 26.02.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 03.09.2019 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Ants Oriku suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1 - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased). Ants Orik vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Ants Orikule. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ants Oriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ants Orik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a otsusega lühimenetluses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu 27 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 08.09.
8. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Viimati on isik süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise eest, isik on ka varasemalt korduvalt vägivaldselt käitunud ning teda on varasemalt karistatud kahel korral tahtliku tapmise ja röövi eest. Pettuse raskusaste on vähenenud, varasemalt on teda karistatud arvutikelmusele kaasa aitamise ning rahapesu katse eest. Kuritegusid on isik sooritanud nii ettekavatsetult kui ka kavandamata. Viimane kuritegu on toime pandud kainelt ja vähese probleemilahendusoskuse tõttu, varasemaid kuritegusid soodustas alkoholi kuritarvitamine ning eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine. Tulenevalt Ants Oriku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Ants Orik taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et plaanib elama asuda ema juurde Kohila valda, töökoht on tegelikult ka olemas ja tahab hakata igakuiste maksetena oma võlgasid likvideerima. Arvas, et võlasumma 6000 eurot ei ole tasumiseks ületamatu ning tegelikult ongi prioriteediks sellest vabanemine. Selgitas, et lähedasteks on ema, õde ja vend ning oma perekonda tal veel ei ole. Kinnitas, et alkoholi ei tarbi ja narkootikumidega suhe puudub ning on võtnud enda jaoks vastu kindla otsuse alluda kriminaalhooldusele ning järgida kõiki norme ja piiranguid, mis sellega kaasnevad. 2 Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Ants Oriku saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Ants Orikule saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Ants Orikule puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav on töötanud vanglas koristajana ja praegusel ajal töötab pesuvahetajana ning tööülesandeid täidab kohusetundlikult ja rikkumisi pole esinenud. Ka on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ , mille tulemusena omab kinnipeetav oskusi toimetulemiseks konflikti olukordades, oskab analüüsida olukordi ning saab aru tegude tagajärgedest. Tema peamisteks võteteks on asja keeramine naljaks või selja pööramine ning lahkumine, teiste arvamused tema sõnul talle ei loe ja grupiga ta kaasa ei lähe, oma otsused teeb ise. Programme läbides paistis isik silma jutukana, alati heas tujus, naeratus näol. Ka on Ants Orik läbinud vestluse alkoholi kuritarvitamisest ning selle kahjulikust mõjust isiku käitumisele, mille tulemusena on isik aru saanud alkoholi kahjulikkusest. Seega on Ants Orik kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt ja enese arendamise huvides. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde xxxx. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava emale ja vennale kuuluva 2-korruselise eramajaga, kus ema elab hetkel üksi. Ants Orik saab majas omaette ruumi ja seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isik on Rummu Erikutsekoolis omandanud tisler-tööpingitöölise eriala, ta on töötanud ehitustel, puidutsehhis abitöölisena, tänavakivide paigaldajana, seega on kinnipeetav töö käigus omandanud oskusi erinevates valdkondades, mis kohtu hinnangul tuleb kasuks tööturul konkureerimisel, kuna vabanemise korral isikul garanteeritud töökoht puudub. Töökohtade suhtes kinnipeetav valiv ei ole, mille kohus loeb positiivseks asjaoluks. Ema sõnul on poeg töökas, töökogemusi omandab erinevaid töid tehes töö käigus. Ema sõnul on tal poega majanduslikult võimalik aidata minimaalselt, kuna ta on pensionär, kelle majanduslikud võimalused on piiratud. Ants Orikul on võimalus end koheselt arvele võtta ka Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. 3 Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema, kellega on suhted head, kuid mitte väga lähedased. Kinnipeetaval on ka õde ja vend, kellega on kontaktid harvad. Varasemalt kuulusid isiku suhtlusringkonda valdavalt kriminaalse taustaga isikuid, kuid süüdimõistetu sõnul on ta suhted nendega katkestanud ning vastupidine info puudub. Kinnipeetav ise end mõjutatavaks ei pea. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole Ants Oriku näol tegemist alkoholi kuritarvitajaga. Kinnipeetava enda sõnul ta vangistusele eelnenud aastal praktiliselt alkoholi ei tarbinud ja on enda sõnul aru saanud, et alkohol tekitab talle ainult probleeme, seetõttu joobki nii vähe, kui võimalik. Varasemad kuriteod on isik aga toime pannud alkoholijoobes, seega peamiseks mõjuteguriks uute süütegude sooritamisel võib pidada alkoholi kuritarvitamise võimalikku jätkamist. Kinnipeetav on kanepi episoodiline tarvitaja, juhuslikult on proovinud ka amfetamiini. Kanepit suitsetas isik enda sõnul valuvaigistaval eesmärgil, täiendavad andmed narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad. Samuti puudub seos narkootikumide tarvitamise ning isiku kuritegeliku käitumise vahel. Ants Orik ise on huvitatud kainest eluviisist. Vangla hinnangul on Ants Orikul adekvaatne enesehinnang ning probleemkäitumist ei esine. Isik suudab püstitada realistlikke eesmärke, kuid samas võib jääda hätta enda tegevuse planeerimisega eesmärkide saavutamiseks. Kuritegevust pooldavaid seisukohti isik verbaalselt ei väljenda, kuid samas viitavad isiku kuriteod antisotsiaalsetele hoiakutele. Ametiisikutega seoses ei ole probleeme täheldatud. Negatiivseks tuleb lugeda siiski asjaolu, et käesoleva kuriteo on isik toime pannud katseajal. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus (distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus Ants Oriku vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elukoht, suhted emaga on head ning ema on valmis teda oma võimaluste piires toetama. Ants Orik on enda sõnul valmis oma käitumist ja elustiili muutma. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Ants Orik on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Ants Oriku õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Ants Oriku üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 pdes 2, 4 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada alkoholi tarvitamine, majanduslikult raske olukord ning tutvusringkonna võimalik negatiivne mõju. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 4 Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Ants Orik lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Ants Orik suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5