← Eesti

2-18-5292/11

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-5292 Määruse kuupäev Tartu, 24. oktoober 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik Kohtuasi Aktsiasel

) § 61 lg 2). Sama säte kohaldub

§ 61lg 6 järgi ka teise halduri määramisel.

Kuna registripidajale ei ole esitatud kohtulahendit uue halduri nimetamise kohta, siis ei saa K. Prükki äriregistrist kustutada.

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada ja kustutada K. Prüki kui võlgniku pankrotihalduri kohta tehtud kanne äriregistrist.
  2. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel kohtunikule.
  3. Harju Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  5. mai
  6. a määrusega kohtunikuabi määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt nimetatakse pankrotihaldur

§ 31

lg 6 järgi pankrotimäärusega.

§ 61

lg-te 2 ja 3 järgi kinnitatakse võlausaldajate valitud haldur või määratakse uus haldur kohtumäärusega.

§ 68lg 3 kohaselt nimetatakse haldur samuti kohtumäärusega.

Eeltoodust tulenevalt saab halduri nimetada ja teda vabastada ainult kohtumäärusega. Kuna registriosakonnale ei esitatud kohtumäärust, millega oleks K. Prükk vabastatud, jättis registriosakond kandeavalduse õigesti rahuldamata.

§ 61

lg 6 näeb ette, et kui pärast esimest üldkoosolekut nimetatakse kohtumäärusega veel teine haldur, kohaldatakse halduri kinnitamisele

§ 61lg-tes 1–5 sätestatut.

Maakohus nimetas K. Prüki teiseks halduriks kohtumäärusega, kuid võlausaldajad ei kinnitanud teda halduriks.

§ 61

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Praegusel juhul ei valinud üldkoosolek uut haldurit. Võlausaldajatel on õigus jätta kohtu määratud haldur kinnitamata ja uus haldur valimata. Sel juhul saab pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohus lähtuda

§ 61

lg-st 3 ja nimetada määrusega uue halduri ning varem nimetatud haldur tuleb vabastada.

§ 61lg 3 alusel nimetatud haldurit ei pea võlausaldajate üldkoosolek enam kinnitama. 2

(5)2-18-5292 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada nii kohtunikuabi määruse kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tulene seadusest nõuet, et juhul, kui kohtumäärusega nimetatud haldur jääb võlausaldajate üldkoosolekul kinnitamata, peaks kohus halduri oma määrusega vabastama. Praegusel juhul ei kohaldu

§ 68

, sest see reguleerib halduri vabastamist tema enda taotlusel või kohustuste rikkumise tõttu.

§ 68ei saa kohaldada ka analoogia alusel.

Pankrotiseadus ei näe ette võimalust, et haldur, keda võlausaldajate üldkoosolek ei kinnita, saaks jätkata pankrotihaldurina. Kohtul ei ole pankrotimenetluses pädevust teha kohtulahendit võlausaldajate koosolekul halduri kinnitamata jätmise kohta, vaid üksnes valitud halduri kinnitamise kohta. Seadusega on vastuolus ringkonnakohtu põhjendus, et olukorras, kus võlausaldajate koosolek jätab kohtu määratud halduri kinnitamata, saab kohus

§ 61

lg 3 alusel nimetada uue halduri ja kinnitamata jäetud haldur tuleb vabastada.

§ 61

lg 3 ei reguleeri olukorda, kus võlausaldajate üldkoosolek jätab kohtu määratud halduri kinnitamata, vaid üksnes olukorda, kus kohus ei kinnita üldkoosoleku valitud haldurit. Avaldaja möönab, et pärast vaidlustatud ringkonnakohtu määruse tegemist on Tartu Maakohtu registriosakond K. Prüki kui võlgniku pankrotihalduri kohta tehtud kande äriregistrist kustutanud, kuid seda ei tehtud avaldaja avalduse alusel. Kanne kustutati

  1. mail 2018 tsiviilasjas nr 2-17-18069 tehtud Harju Maakohtu määruse alusel, millega maakohus kinnitas võlgniku võlausaldajate
  2. märtsi
  3. a üldkoosoleku otsuse, millega K. Prükk jäeti kinnitamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 3 ja § 695 alusel tühistada ja kandeavaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 9.

§ 31

lg 6 esimese lause kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel mh pankrotihalduri nimetamise. Sama paragrahvi seitsmenda lõike järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele ja selle täitmist ei saa peatada ega ajatada. ÄS § 58 lg 1 p 2 kohaselt kantakse pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märge, et tema esindab ettevõtjat, äriregistrisse kohtumääruse alusel.

§ 61

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab pankrotimäärusega nimetatud halduri kinnitamise võlausaldajate esimene üldkoosolek. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et kui pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Sama kohaldub

§ 61

lg 6 kohaselt ka olukorras, kus kohus pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut nimetab lisaks pankrotimäärusega määratud haldurile teise halduri. 10. Kolleegiumi arvates tuleneb eeltoodust, et haldur omandab õigusliku seisundi võlgniku pankrotihaldurina kohtumäärusega, kuid kui võlausaldajate üldkoosolek teda ei kinnita, lõpeb tema ametiseisund haldurina alates võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. 3

(5)2-18-5292
  1. Kolleegium on seisukohal, et kui kohtu nimetatud teise halduri kohta tehakse kanne äriregistrisse, kuid seejärel võtab võlausaldajate üldkoosolek vastu otsuse teist haldurit mitte kinnitada, muutub äriregistri kanne ebaõigeks ja pankrotimäärusega nimetatud ning võlausaldajate üldkoosoleku otsusega kinnitatud halduril on õigus esitada registripidajale avaldus ning taotleda kinnitamata jäänud halduri registrist kustutamist. Õige on seega määruskaebuse väide, et haldur, keda võlausaldajate üldkoosolek ei kinnita, ei saa haldurina jätkata. Pankrotihalduri kanne äriregistris on deklaratiivne, mitte õigust loov ehk konstitutiivne, mis tähendab, et registrikanne ei tekita halduri õiguslikku seisundit, samuti ei lõpeta seda halduri registrist kustutamine.
  2. Samuti on õige määruskaebuse väide, et olukorras, kus kohtumäärusega nimetatud haldur jääb võlausaldajate üldkoosolekul kinnitamata, ei pea kohus tegema määrust kõnealuse üldkoosoleku otsuse kinnitamise kohta. Kolleegiumi arvates ei ole kohtumäärusel, millega kohus kinnitab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega haldur jäeti kinnitamata, isiku halduriks oleku seisukohast õiguslikku tähendust.
  3. Tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt esitas avaldaja (võlgniku pankrotihaldur) avalduse, milles palus kustutada registrist teise pankrotihalduri, keda võlausaldajate üldkoosolek ei kinnitanud.

§ 61

lg 2 näeb ette, et kui pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest, tehes selle kohta määruse. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et registripidaja saaks kinnitamata jäänud pankrotihalduri registrist kustutamise kande tegemisest keelduda põhjendusega, et talle ei ole esitatud kohtumäärust, millest nähtuks uue halduri kinnitamine.

  1. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. ÄS § 33 lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seadusest ei tulene nõuet, et koos võlausaldajate üldkoosolekul kinnitamata jäänud halduri registrist kustutamist taotleva kandeavaldusega tuleb registripidajale esitada kohtumäärus, millest nähtuks uue halduri kinnitamine. Seega ei võinud registripidaja K. Prüki registrist kustutamisest keelduda.
  2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu määrusega selles osas, et kohus peaks olukorras, kus haldur jääb võlausaldajate üldkoosolekul kinnitamata, otsustama määrusega tema vabastamise.

§ 68

, mis reguleerib halduri vabastamist, näeb ette, et halduri võib vabastada tema enda soovil (

§ 68

lg 1), oma kohustuste täitmata jätmise tõttu, aga ka põhjusel, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda (

§ 68lg 2).

Viidatud sättes ei ole muid halduri vabastamise aluseid ette nähtud. Ka sisuliselt ei ole kinnitamata jäänud haldurit vaja vabastada, sest alates otsusest, millega ta jäi kinnitamata, ei ole ta enam haldur. 16. Küll aga nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et kui haldur jääb võlausaldajate üldkoosolekul kinnitamata ja tema asemele ei valita ka uut (see kohaldub ka teise halduri määramisel), saab pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohus lähtuda

§ 61

lg-st 3 ja nimetada oma määrusega uue halduri, keda võlausaldajate üldkoosolek ei pea enam kinnitama.

§ 68

lg 3 teisest lausest nähtub, et kui võlgnikul on mitu pankrotihaldurit ja kohus vabastab neist ühe, siis otsustab kohus, kas vabastatu asemele on vaja uut haldurit nimetada. Kolleegiumi arvates kohaldub viidatud säte analoogia alusel ka siis, kui võlausaldajate üldkoosolek jätab kohtu määratud teise halduri kinnitamata. 4

(5)2-18-5292
  1. Kuna pärast ringkonnakohtu määruse tegemist on Tartu Maakohtu registriosakond K. Prüki kui võlgniku pankrotihalduri kohta tehtud kande äriregistrist kustutanud, siis ei ole avaldusega taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada ja kandeavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
  2. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.
  3. Kuna menetlus lõpeb Riigikohtu lahendiga, tuleb jaotada menetluskulud kõikides kohtuastmetes. Tuginedes TsMS § 172 lg 1 esimesele lausele, jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja võib määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu taotleda ringkonnakohtule esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel. Tambet Tampuu Henn Jõks Malle Seppik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.