Obsah (11)

§ 635§ 82§ 637§ 638§ 111§ 644§ 110§ 646§ 127§ 128§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse kuupäev 21.09.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-16-126563 Kohtuasi Katusepart

) § 650 lg-ga 1 tõendada, et tööde üleandmisel puudusi ei eksisteerinud ja kui need eksisteerisid, siis olid need tingitud kostjast. Hageja eelnevat ei tõendanud, mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata. Teiseks, hageja väide, et kõik lepinguesemeks olnud puudused said aprillis 2016 kõrvaldatud, oli tõendamata ja põhistamata. Veel

1. aasta mai lõpus olid lepinguesemel puudused. Need ei olnud tingitud kostjast ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele hageja neid ei parandanud. Samuti ei lõpetanud hageja terrassi ehituse töid. Puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tööd tellima teiselt ühingult Elva SW Grupp OÜ-lt. 2 Kolmandaks jättis hageja osad tööd hoopis teostamata, n.o terrassitööd. Hinnapakkumine sisaldas terrassitöid, samas möönis ka hageja ise, et ta terrassitöid ei teostanud. Kostja ei loobunud vastavast töölõigust. Põhjus, miks kostja hagejale terrassitööde osas pretensioone ei esitanud, tulenes sellest, et need teostas teine ühing, s.t hageja tegevusetuse tõttu pidi kostja tööd tellima Elva SW Grupp OÜ-lt. Hageja vaegtööde tõttu pidi kostja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks kandma täiendavaid kulutusi kokku 4 152,996 euro ulatuses, millest 1 940 eurot kulus terrassi ehitusele, 1 200 välisvoodri parandusele ja 320,83 eurot lõpetamata ning puudusega vihmaveesüsteemi paigaldusele. Lisaks jäi kostjal hageja lepingu rikkumise tõttu saamata 1 467,2 eurot. Nimetatud summad soovis kostja hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõudega. Maakohtu otsus
2. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4 565,96 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 21.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja tasaarvestuse taotluse jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Vastavalt

§ 635

lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd hageja nõudis kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuleneva tasu 4 565,96 euro maksmist, siis tuli esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks

§ 82

lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuli ka teha, kas kostja esitas nõudele vastuväited, mis välistasid nõude maksmapaneku kestvalt või andsid õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seda, kas kostjal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, sai hinnata alles siis, kui oli tuvastatud, et tasu maksmise nõue oli muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping katusetööde ja terrassi paigaldamiseks ning lisatööna vihmaveesüsteemi paigaldamiseks. Kostja väitis läbivalt, et tööd olid tehtud puudustega, mistõttu oli tal õigus keelduda hagejale töö eest tasumast.

§ 637lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on

§ 638

järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja hageja töid vastu ei võtnud. Vastuvõtmisena ei saanud käsitleda ka protsessuaalse tasaarvestuse tegemist kohtumenetluses. Seega tuli analüüsida, kas tööd sai lugeda vastuvõetuks. Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest

§ 111

lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib

§ 111

lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt erinevaid õiguskaitsevahendeid. 3

§ 644

lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644

lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 644

lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja oli veendumusel, et kuna ta esitas 23.03.2016 e-kirjaga hagejale pretensioonid tööde kohta, keeldus ta kooskõlas

§-ga 111 tasu maksmisest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. Nimetatud kirjast ei nähtunud, missugused puudused hageja töös esinesid ja kostja ei nõudnud puuduste kõrvaldamist. Samas kirjas lubas kostja tellida ehitusekspertiisi, kuid seda kohtule ei esitanud. Puudusi ei tõendanud ka koos kostja 01.02.2017 vastusega kohtule esitatud e-kirjad. Peatellija Ruth Paade 10.04.2016 e-kirjast nähtuvalt oli ainukeseks hageja töölõiku puudutavaks etteheiteks, et üks kivi turritab natuke. Sademeveesüsteemi kalded ja äravooluavad olid korda tehtud. Vastuseks kohtu 25.09.2017 toimunud eelistungil esitatud küsimusele, millal teavitas kostja hagejat puudustest, vastas kostja, et 11.11.

1. Samal istungil tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada, et kostja teavitas puudustest hagejat, sh tõendada, millal ja millistest konkreetsetest puudustest kostja hagejat teavitas ja tõendada, kas kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettepaneku raames esitas kostja kaks fotot katuse kohta ja kostja 18.03.2016 e-kirja hagejale. Nimetatud e-kirjast ei nähtunud konkreetsed hagejale etteheidetavad puudused. Tunnistaja RP ütluste järgi tuli hageja esindaja ja vahetas välja katkised katusekivid, neid oli ca 10 ja õpetas kuidas edaspidi nendega toimetada, kui mõni peaks katki olema. Puudused olid lõplikult kõrvaldatud enne jaanipäeva
2. Seega ei saanud enam 11.11.2016 puudusi esineda. Hageja teostatud tööde hind oli kokku 9 103,5 eurot, millest 8 536,8 eurot tuli tasuda katusetööde ja terrassi paigaldamise eest ning 566,76 eurot vihmaveesüsteemi paigaldamise eest. Seega oli tööde hind kokku 9 103,5 eurot. Vaidlus puudus selles, et kostja tasus hagejale 4 000 eurot ja nõudis 4 565,96 euro tasumist, s.t hageja ei nõudnud tasu terrassi eest. Hageja ei tõendanud, et ta ei pidanud terrassi ehitama. Samas ei olnud terrassi paigaldamata jätmine oluline puudus. Tellija võib

§ 110

lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi Tõendatud oli, et tööd olid arvetel märgitud osas tehtud ning tööd olid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tegemata oli terrass, kuid selle eest tasumist hageja kostjalt ei nõudnud ja hageja poolt tehtud tööd sai ilma terassita vastuvõetuks lugeda.

§ 646

lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta ka enam

§ 111alusel keelduda puudustega töö eest tasumast.

Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude. Praeguses asjas ei põhistanud ega tõendanud kostja oma vastuväiteid hageja nõudele piisavalt. 4 Kostja tasaarvestuse vastuväite osas leidis kohus, et see tuli jätta rahuldamata. Kostja nõue hageja vastu koosnes lõpetamata terrassi töödele kulunud 1 940 eurost, välisvoodri parandusele kulunud 1 200 eurost, lõpetamata ning puudustega vihmaveesüsteemi paigaldusele kulunud 320,83 eurost ja hageja lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulust 1 467,20 eurot. Kostja nõue hageja vastu võis tuleneda

§-st 115, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Kostja esitatud arved nr 1155, 1148 ja 1153 ei tõendanud, et arvetel teostatud tööde näol oleks tegemist hageja töös esinenud puuduste parandamisega. Seega ei tõendanud kostja 4 152,996 euro suuruse kahju tekkimist. Samuti ei tõendanud kostja saamata jäänud tulu suurust. Eelneva tõttu tuli hageja nõue rahuldada ja mõista kostjalt välja tasumata 4 565,96 eurot ning viivis

§ 113lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõue kostja 5 620,2 euro suuruse nõudega. Kohus jättis tuvastamata, millal võttis kostja hageja teostatud tööd vastu või millal sai need lugeda vastuvõetuks. Seejuures jättis kohus tuvastamata, millal valmisid kokkulepitud tööd ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja väited ei olnud järjepidevad selles, millal tema hinnangul said tööd lõplikult valmis. Kord arvab hageja, et need said valmis 22.03.2016, siis hoopis 10.04.
2. Samas peatellija RP kinnitas, et lepinguesemeks olevad tööd valmisid lõplikult
3. a juunis ja parandustööde tegija ei olnud hageja. Seega puudus hagejal kooskõlas

§-ga 637 õiguslik alus hagiesemeks oleva tasu saamiseks. Hageja teostatud tööd olid puudustega ja kohus eksis, kui leidis vastupidist. Kostja tõendas, et objektil esinesid puudused veel pärast 23.03.

1. Kostja esitas kohtule e-kirjavahetuse tellijaga, millest nähtus, et lepinguesemel eksisteerisid puudused
2. aasta mai lõpus. Hageja ei tõendanud, et puudused olid tingitud kostjast või need said hageja poolt pärast maikuud kõrvaldatud. Selle asemel võttis kostja eksitava positsiooni, et hinnapakkumises kajastatud tööd pidi hoopis kostja teostama. Ka tunnistaja kinnitas istungil, et puudused olid nii terrassitöödel, katusetöödel kui voodripaigaldamisel, mis kõik olid hageja tööd. Sama tunnistaja avaldas, et tööd parandati ja lõpetati alles
3. aasta juunis teise isiku poolt. Tõendatud oli, et katusel esinesid olulised puudused, s.t enam kui 10 kivi olid katkised. Hageja lepingu rikkumise tõttu kandis kostja täiendavaid kulutusi hageja teostatud töödel puuduste kõrvaldamiseks. Kostja tõendas kulutuste kandmist veenvalt. Lisaks kulutustele jäi hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulu kokku 1 467,2 eurot. Eelnevat kogumis silmas pidades, pidi kohus jõudma järeldusele, et hagejal puudus kostja vastu tasunõue, sest tööd jäid lõpetamata ja olid puudustega. Kostja maksis hagejale tööde eest 4 000 eurot, mis oli hageja tehtud tööde eest piisav. Hageja ei tõendanud, et ülejäänud tööd olid valmis ja puudusteta ning kostjale üle antud või üleantuks loetud, mis oleks aluseks ülejäänud tasu maksmisele. 5 Vastus kaebusele
4. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Ka ei vaidle nad selle üle, missugused tööd tuli lepingu raames teha ja mõlemad nõustusid, et erinevalt hinnapakkumises märgitust hageja terrassi ei teinud ja ei nõudnud selle eest ka hinnapakkumises märgitud summat. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja võttis hageja teostatud tööd vastu või tuli need lugeda vastuvõetuks ning kas tööd olid puudustega. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga, et maakohus jättis ebaõigesti asja lahendamisel lõpliku seisukoha võtmata selles, millal võttis kostja hageja tööd vastu või millal tuli need lugeda vastuvõetuks. Ringkonnakohus saab kirjeldatud vea parandada. Lisaks tuleb maakohtu põhjendusi korrigeerida osas, milles kohus käsitles kostja tasaarvestuse avaldust. Ülejäänud osas kohaldas maakohus korrektselt materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada ja jätta kostja nõudega tasaarvestamata. Selles osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Esmalt täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust töö vastuvõetuks lugemise osas. Töö loetakse seaduse kohaselt vastuvõetuks, kui töö on valminud määral, mis toob tellijale kaasa kohustuse töö vastu võtta, ning kui tellija seda kohustust vaatamata töövõtja esitatud asjakohasele palvele ei täida (

§ 638teine lause).

Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel eeldab töö valmimist nõutaval määral, sellest tellijale teatamist, töövõtja poolt tellijale mõistliku tähtaja andmist töö vastuvõtmiseks ja tellijale töö ülevaatamise võimaldamist. Töö on valmis, kui see vastab lepingutingimustele nii faktiliste omaduste kui ka õigusliku seisundi poolest. Siiski ei anna vastavalt hea usu põhimõttele töö mitteolulised puudused alust töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsust asjas nr 3-2-1-145-14, p 21, 28.10.2008 otsust asjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Ringkonnakohus selgitab vahemärkusena, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (vt nt Riigikohtu 14.10.2015 otsust asjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Praegusel juhul oli tõendatud, et hageja teatas 22.03.2016 e-kirjaga kostjale, et tööd on valmis, sh kõrvaldatud on vaegtööd, s.t soovis tööd üle anda ning palus tööde eest tasuda 25.03.2016 (lk 64). Viimast on võimalik käsitleda tähtaja andmisena tööde vastuvõtmiseks. Kostja 23.03.2016 vastuskirjast nähtuvalt oli hageja tööd lõpetanud, kuid kostjal olid pretensioonid hageja töö kvaliteedi osas. Seejuures ei heitnud kostja hagejale ette terrassi vm ehitamata jätmist (lk 64). RP 10.04.2016 kirjast nähtub, missugused vaegtööd vajasid objektil veel parandamist või paigaldamist, n.o üks turritav katusekivi, äravoolutorude ja äravoolu aukude ühendus, 6 uksepiirdelaud, terrassi lae liist, välisaknalauad, neeluplekid, hiiretõkked ja maja lisamaandus (lk 45-46). Viidatud puudustest kuulus hageja tööde hulka turritav katusekivi. Üks turritav katusekivi oli selline puudus, mis ei takistanud katuse- ja tuulekasti ehitustööde ning vihmaveesüsteemi paigaldustööde vastuvõtmist, mis olid vastavalt 24.11.2015 hinnapakkumisele ja esitatud arvetele töövõtulepingu objektiks (lk 19-24). Kuivõrd hageja soovis kostjale tööd üle anda 22.03.2016, andes sellest kostjale e-kirjaga teada, tööd ei olnud sel hetkel oluliste puudustega, hageja andis tööde vastuvõtmiseks kostjale tähtaja 25.03.2016, mis oli mõistlik, arvestades

§-s 643 sätestatud tellija kohustust vaadata töö üle viivitamata ja hageja ei takistanud seejuures kostjal tööde ülevaatamist, tuli lugeda tööd vastuvõetuks 25.03.2016. Järgnevalt võtab kohus seisukoha teiste apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas. Nagu eelnevalt selgitatud, ei piira tööde vastuvõetuks lugemine vajadusel tellijal õiguskaitsevahendite kohaldamist. Seejuures on tellijal vastavate eelduste esinemisel õigus paluda kolmandal isikul töövõtja tehtud tööd parandada ja nõuda selleks kulunud summa töövõtjalt tagasi. Nimelt vastavalt

§ 646

lg-le 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kusjuures tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 646lg 6).

Samas on tellija õigustatud nõudma parandamist, kui ta teatab töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (

§ 644

lg 1) ja kui leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, tuleb tellijal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (

§ 644lg 2).

Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (

§ 644lg 3).

Maakohus leidis õigesti, et kostja 23.03.2016 e-kiri (lk 64) ei vastanud

§-s 644 sätestatud nõuetele, s.t sealt ei nähtunud puuduste loetelu ja nende kirjeldus. Samuti ei nõutud kirjas tööde parandamist. Kostja kirjeldas väidetavaid puudusi alles 11.11.2016, s.o peaaegu kaheksa kuud pärast tööde üleandmist (22.03.2016), nendega tutvumist (hiljemalt 23.03.2016), väidetavate vigade avastamist (hiljemalt 23.03.2016) ja tööde vastuvõetuks lugemist (25.03.2016) ning see langes ka aega, kui tema vastu oli esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Seaduses ei ole sätestatud, kui pikk on mõistlik aeg tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks töövõtjale, kuid indikaatoriks on siinkohal

§ 644lg-s 1 sätestatud mõõdupuu tarbijatöövõtu juhtumitel.

Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul (

§ 644lg 1).

Tellijate puhul, kes on lepingu sõlminud majandus- või kutsetegevuses, ei saa mõistlik aeg olla pikem, pigem on see lühem. Menetlusosaliste esile toodud asjaolud ei viita sellele, et mittevastavusest ja selle kirjeldusest teatamata jätmine sedavõrd pika aja jooksul oli vabandatav. 7 Kostja, loetledes ja kirjeldades puudusi hiljem, kui oli mõistlik, kaotas õiguse nendele tugineda. Sealhulgas kaotas kostja õiguse nõuda hagejalt mõistlike kulude hüvitamist, mis tekkisid seoses hageja väidetavalt puudustega töö parandamiseks ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Iseenesest on õige ka maakohtu seisukoht, et kostja esitatud arvetest ei nähtu, et kulutused kanti seoses hageja tööde parandamisega, kuid kuna kostja oli kaotanud õiguse nendele tugineda pika viivituse tõttu, puudus vajadus seda analüüsida. Menetluskulud 7. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 8