1-14-10985/72

1-14-10985 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.oktoober 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Margit Pärn (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-14-10985 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Aleksandr Tšaštšini vangistusest tingimisi vabastamiseks enne tähtaega elektroonilise valve alla Kinnipeetav Aleksandr Tšaštšin, isikukood: 38003122756; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus 08.10.2022 ja lõpp: Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt kokkuleppel Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 01.10.2018 30.07.2014- RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Tšaštšin temale Tartu Maakohtu 22.05.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10985 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Tšaštšin tunnistati Tartu Maakohtu 22.05.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 114-10985 süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistati 4 aasta vangistusega. Seda karistust suurendati Tartu Maakohtu 27.01.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-05-290 mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o. 4 aasta 2 kuu ja 8 päeva vangistuse võrra KarS § 65 lg 2 alusel ning seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 2 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.07.
2. 31.08.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Tšaštšini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik – ohustatud on konkreetne täiskasvanu (risk ühiskonnas) ning avalikus (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkokuritegude (narkootikumide käitlemine) ning vägivallakuritegude (s.h tapmine) toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem vangistusest vabanemise järgsel perioodil, alkoholijoobes, kriminaalsete kaaslaste mõjutusel, rahaliste raskuste tekkimise korral. Oht suureneb, kui isik hakkab kuritarvitama alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 16%, Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Tartu Vangla A. Tšaštšini ennetähtaegsat vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla Käesolevalt vangistuses kolmandat korda ja seekord narkootikumide käitlemise eest, edasiandja rollis oli. On käesolevalt vangistuses olnud üle 4 aasta ning on terve selle aja töötanud AS Vanglatööstus keevitajana. Läbinud on programmi õige hetk. Programm pani mõtlema, et on oma elu ära visanud, on juba 38-aastane. Programm õpetas, kuidas elada. Seda programmi läbis teist korda, esimesel korral tegeles temaga noor tütarlaps, ei selgitanud nii, nagu vaja. Nüüd oli programmijuhiks eakas naine ja süüdlane mõistis teda. Elama asub vanaema ja tädi juurde ning saab nendega väga hästi läbi. Kinnipeetav kinnitab, et tahab elada vanaema juures, sest vajab enda kõrvale kedagi. On olemas kindel ja garanteeritud töökoht kinnipeetavat rahuldava palgaga. Lubab, et enam raha narkootikumidega teenima ei hakka. Lähedastest on veel 2 õde ja vend, nendega suhtleb pidevalt telefoni teel. S. M. on loodetavasti tulevane abikaasa, nimetatud naisel puuduvad suhted õiguskaitseorganitega ja narkootikumidega. Alkoholiga olid kunagi probleemid, see mõjub halvasti ja on ohtlik. Teab üldiselt, mida tähendab elektrooniline valve, selgitati seda. Samuti on selgitatud üldisi kontrollnõudeid ja kohustusi. On valmis 100% täitma, tunnistab, et eelmisel korral see ei õnnestunud ja kahetseb seda. On saanud aga vanemaks ja targemaks, teab oma vigu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Tšaštšini tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör tutvus Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Tšaštšini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta ja on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivsed asjaolud on A.Tšaštšini puhul osalemine vangistuses tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. A.Tšaštšinit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta oma käitumist muutnud ning kuritegude toimepanemisest loobunud. Käesolevas otsuses märgitud kuriteo pani ta toime seitse kuud peale kaheksa aastat kestnud vangistusest vabanemist, olles ise samal ajal kriminaalhooldusel. Selline isiku käitumine viitab suuremale retsidiivsusohule. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, sest isik ei suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksandr Tšaštšini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et formaalsed alused on olemas. Kaitsja esitab kohtule dokumendid, millest nähtub, milliseid sooritusi ja rahalisi hüvitisi on ta teinud vanglas. Samuti on garantiikiri töökohalt. Kaitsja hinnangul on kaitsealune võtnud vanglast parima, mis võtta annab ja dokumentidest ei nähtu midagi, mida saaks talle ette heita. Kaitsja julgeb arvata, et ohuprotsendid on väikesed. Leiab, et ta väärib seda võimalust. Teades, kui ranged on karistused narkokuritegude eest ja kui süü suurust arvestada, on vangistus kujunenud pikaajaliseks ja edasine vangistus oma eesmärki ei täida. Pikemat vangistust kannavad ikka need, kellel on elus probleeme. Teame, et tal on võimalus elada oma lähedastega ja oma elukohas, samas on olemas töökoht. Keevitaja amet on selline ka, et nälga ei peaks jääma ja tööpuudust ka ei ole. Kaitsjal ei ole mingit infot selle kohta, et ta motiveeritus oleks väike. Positiivne on, et ta läheb elama vanaema juurde, tal on vend ja 2õde. Võiks loota, et elu läheb ikkagi positiivses suunas, sest elektroonilise valve tingimustes on inimene paremini jälgitav ja suunatav ja parem võimalus taasühiskonnastumiseks. Vangla poolt on kirjutatud ka äärmiselt positiivselt tema kohta. Kõik positiivne, mis vanglast võtta saab, on võetud. Kaitsja palub arvesse võtta kõike kohtuistungil kuuldut ja paberitesse kirja pandut ja vabastada Tšaštšin ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Tšaštšini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksandr Tšaštšin kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Tšaštšin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat 1 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Analüüsides vangistatu õiguspärast käitumist kinnipidamisasutuses, saab kohus järeldada, et see tingimus on täidetud. Kinnipeetaval ei ole vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes:  osaleb tööhõives vangistuse algusest saati keevitajana vanglatööstuses.  sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine 11.12.2017-12.01.
4. Eesmärk- oskab loobuda kriminaalsest eluviisist, mõistab alkoholi kuritarvitamise mõju oma elule, suudab säilitada karske eluviisi vanglast vabanemise järel, suudab kontrollida oma käitumist, leiab probleemidele seaduskuulekaid lahendusi, oskab mõelda empaatiliselt, järgib üldtunnustatud ühiskonnanorme. Programmi
5. aastal kinnipeetavaga käbiviinud juhendaja märgib, et A. Tšaštšin läbis inidividuaaltöö vormis sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Kõik kohtumised toimusid, isik täitis kõik kodused ülesanded ja näitas kohtumistel üles aktiivset koostööd. Analüüsioskus hea, kuigi kohati pinnapealne. Edaspidi soovituslik omandatud teadmisi kinnistada ning võimalusel pöörata veel tähelepanu sõltuvusaine (alkoholi) tarvitamise teemale. 2017/2018 juhendaja arvamust kohtule esitatud pole.  on osalenud vangistusasutuse korvpalliturniiril ja sisejalgpalliturniiril  tasub täitemenetluse nõudeid järjepidevalt. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust siiski kinni pidada kehtivatest reeglitest range järelevalve tingimustes. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx. Eluruumi omanikuks on J. S. , kes elab käesoleval ajal antud aadressil koos kinnipeetava vanaema R. T. . Tegemist on heas seisukorras 3-toalise korteriga (66 m2). Elamispind on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. J.S. ja R.T andsid nõusoleku selle kohta, et Aleksandr Tšaštšin asub elama aadressile xxx tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on tööandja OÜ M. juhatuse liige A. M. kinnitanud, et annab Aleksandr Tšaštšinile antud ettevõttes tööd keevitajana brutopalgaga 1200€. Vastav dokument on kohtule esitatud. Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitas, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul on Aleksandr Tšaštšini puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kohus tunnustab süüdlast selle eest, et ta on õppinud käesolevast vangistusest juba enam kui varasematest. Süüdlase kohtuistungil avaldatust ning vangla iseloomustusest on selgelt näha positiivsed muutused: tahe tasuda võlad, klaarida suhted lähedastega, luua pere, kuriteokaaslastega suhtlemisest loobumine, vägivaldsuse vähenemine. Samas nähtub vangistusasutuse iseloomustusest, et nii kindel elukoht, abikaasa kui ka töö olid olemas kinnipeetaval ka siis, kui ta vabastati ennetähtaegselt Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 27.01.2006 kohtuotsusega KarS § 114 p 1 ning KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest mõistetud 13-aastase vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 19.11.2013 ( katseaeg pidi kestma kuni 27.01.2018). Tartu vangla märgib, et süüdlane abiellus 2012 vangistuses, suhe lõppes novembris 2014; eelmisest vangistusest ennetähtaegse vabanemise järel läbis konkursi ja sai ametlikult tööle firmasse NTM Baltica keevitajana. Töö olevat läinud hästi ja tööandja olnud rahul. Ometi kuritarvitas kinnipeetav kohtu usaldust ja ainult 7 kuud pärast kaheksa