1-18-60/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-60 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Maarja-Liisa Sari ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Maksim Šarikovi osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Maksim Šarikov Isikukood 39312120254, asukoht: Tartu Vanglas, Vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise aeg 19.01.2018 - 01.01.2019 Ei soovi kaugkohtuistung 01.10.2018 RESOLUTSIOON Jätta Maksim Šarikov temale Tartu Maakohtu 19.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-60 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Maksim Šarikov on Tartu Maakohtu 19.01.2018 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 331 järgi ja karistatud 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Maksim Šarikovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud 13 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.10.
2. a otsusega mõistetud 19.01.2018 seisuga ärakandmata 10 kuu 13 päeva vangistuse võrra. Maksim Šarikovi karistuse kandmise algusajaks loeti kohtuotsuse tegemise kuupäev, s.o 19.01.
3. 04.09.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Maksim Šarikovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla hinnangul seisneb oht verbaalse ja füüsilise vägivalla kasutamises enese kehtestamisel, narkootikumide levitamises ja tarvitamises nii vabaduses, kui ka vangistuse ajal ning seeläbi rahvatervise kahjustamises. Konfliktolukordades väheste probleemilahendusoskuste tõttu, sõltuvusprobleemidega mittetegelemise korral, tegevusetuse ja kuritegelikku eluviisi toetavate isikute poolse mõju tõttu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 86% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla M. Šarikovi vabastamist enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist, kuid tema seda ei otsusta. Kannab
4. või
5. vangistust. Karistust kannab narkootikumide eest, tarvitas ise ka, aga tegeles rohkem käitlemisega. On vangistuses alates
6. aastast, eelmine aasta käis koolis, läbis 12 sammu ja Tagasilangus koolitused. Mõju avaldas kõige rohkem Tagasilangus, sest seal oli juhendaja, kes selgitas kõike väga hästi ja enam ei taha narkootikume puutudagi mitte. Tahab minna kohe Anonüümsetesse narkomaanidesse, juhendaja andis kontaktid. Läbib programme veel mis vaja. Elama asub ema ja vanaema juurde. xxx elavad vanaema, ema ja onu, seal on kaks tuba. Mahuvad neljakesi ära. Vanaema on 86-aastane ja on kogu aeg kodune, ema hoolitseb tema eest ja ei saa tööle ka minna, sest onu on invaliid. Kodus on abi vaja. Juhtus nii, et sellel ajal suri vanaema ja olid matused ning ema ei olnud sellises seisundis, et kedagi külla lasta, sellepärast ei saanud elukoha kontrolli teha. On võimalus tööle minna. Vanglas keeldus töötamisest sellepärast, et oli C-hepatiit ja ei olnud sellises seisundis, et töötada. Kõht valutas ja oli pidevalt pikali. Füüsiliselt ei suutnud töötada. Vabaduses saab töötamisega hakkama, isegi füüsilise tööga. Teab, mida tähendab kriminaalhooldus. On varem hooldusel olnud, aga karistus pöörati täitmisele 8 kuu pärast. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Maksim Šarikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Maksim Šarikovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Viimasele karistusele on muuhulgas juurde liidetud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.12.2015 otsuse nr 1-15-9612 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Isiku puhul on positiivne, et vangistuses osales ta sotsiaalprogrammis. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ja ta on korduvalt keeldunud vanglas osalemast majandustöödel. Karistuse kandmise ajal on isiku käitumises esinenud allumatust ja olles kriminaalhooldusalune sooritas ta uue kuriteo. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et isiku käitumises oleks toimunud tegelikult olulised muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikule varasemalt mõistetud korduvad karistused ei ole soovitud positiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Vähetähtis ei ole asjaolu, et süüdimõistetu sooritas viimase kuriteo vangistuses. Samuti on ebaselge isiku elukoht vabanemise korral, sest isiku poolt antud elukoht on kontrollimata. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Maksim Šarikovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Maksim Šarikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maksim Šarikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maksim Šarikov kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Maksim Šarikov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 8 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnitusel on tal vabanemise korral kindel elukoht aadressil xxx. Vangla materjalidest nähtuvalt ei ole kriminaalhooldusametnik saanud elukohakontrolli antud aadressil teostada. Kinnipeetav selgitas istungil, et sellel ajal, kui seda sooviti teha, olid toimunud just vanaema matused ning ema ei olnud sellises seisundis, et kedagi külla lasta. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et Maksim Šarikovi puhul ei ole täidetud ka teised materiaalsed eeldused. Isikul puudub garanteeritud töökoht, mis toetaks kinnipeetava edukat seadusekuulekat toimetulekut. Ka vanglas majandustöödel töötamisse on suhtunud isik negatiivselt ja korduvalt töötamisest keeldunud. Istungil selgitas kinnipeetav töötamisest keeldumist seoses C-hepatiiti haigestumisega. Vangla iseloomustusest aga ei nähtu, et isik oleks seda haigust põdenud. Samas on isik korduvalt toime pannud kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti on kinnipeetavale määratud 22.01.2018 kartser, kestusega 5 päeva, katseajaga 2 kuud ametniku korralduse eiramise eest. Seega ei kinnita isiku käitumine vangistuse jooksul kuidagi seda, et kinnipeetav suudab alluda kehtivale korrale. Ka kinnipeetava suhtlusringkond ja lähivõrgustik suurendab isiku poolt uute seaduserikkumiste toimepanemise tõenäosust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt õigustas isiku ema varasemalt pidevalt poja käitumist, ei teinud ise ega lasknud teistel teha midagi selle muutmiseks, mistõttu suhted peres olid vastuolulised. Isiku bioloogiline isa on kriminaalkorras karistatud, suri
7. Küsitletava tutvuskond on valdavalt kriminaalne ja narkootikume tarbiv. Sellistes tingimustes on äärmiselt suur tõenäosus, et isik asub uuesti kuritegusid toime panema ega suudaks alluda ka elukohast sõltumatutele kriminaalhoolduse tingimustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maksim Šarikov tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 19.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-60 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik