Obsah (4)

§ 175§ 3§173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Soots ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-21937 Tsiviilasi XX (pan

§ 175

lg 3,

§ 3lg 2, Ts

MS § 477 lg 4). Võlgnik ei ole taotlenud tema enda ärakuulamist. 9. Kohus keeldub tulenevalt

§ 175

lg 2 p-st 2 füüsilisest isikust võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§173lg-s 1 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil töötanud samal töökohal M OÜ-s XXX töökohal. Tema brutopalgaks on hetkel 804 eurot. Võlgnik ei ole kohtu ja võlausaldajate korduval nõudmisel esitanud ühtegi tõendit, et oleks kohustustest vabastamise menetluse perioodil otsinud tulutoovamat tööd. Võlgnik toob 07.09.2017 seisukohas välja, et kandideeris ja otsis tööd enne praegusele töökohale asumist, s.o aastal 2011, mille kohta ei ole tõendeid esitada. Võlgnik kinnitab kohtule, et on oma töökohaga väga rahul ja on seal hinnatud töötaja ja ei ole näinud põhjust vahetada töökohta pelgalt kõrgema sissetuleku pärast. Võlgniku väitel tuleb ta perega üsna rahuldavalt toime ning ta pigem väldiks perele asjatu stressi tekitamist töökohavahetuse näol. 3
2. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik tegeleb sellise tegevusega, mille eest saadav tasu ei ole piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on ta kohustatud otsima tegevust, mille eest saadav tasu oleks võlausaldajatele kasulikum. Võlgadest vabastamise regulatsioon ega vastav kohtupraktika ei näe ette „miinimumtasu“, mida saaks lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikkuse aspekti hinnata läbi konkreetse isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus ning läbi isiku hetke elulise olukorra. Ühest küljest tuleb seejuures hinnata võlgniku haridustaset, väljaõpet ning eelnevat töökogemust ning teisest küljest töötamist takistavaid tegureid nagu võlgniku perekondlikku elukorraldust, võlgniku vanust ning tervislikku seisundit.
3. Võlgnik on oma taotluses märkinud, et lisaks põhitööle on võlgnik XXX tegev MTÜ-s Y. Tegemist on vabatahtlikkuse alusel toimiva ühinguga, tasu selle eest ei saa ega küsi. Kohus möönab, et

mõttes ei ole tulutoov tegevus näiteks üksnes palgatöö ja selleks saab olla ka ettevõtlusega tegelemine ning ka eneseharimine, kuid kui võlgnikul on seadusest tulenev kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja ta otsustab tegeleda peale põhitööd tegevustega, mis tulu sisse ei too, mistõttu saavad võlausaldajate nõuded viie aasta jooksul rahuldatud üksnes marginaalses osas, siis ei saa ka sellist võlgniku tegevust mõistlikult tulutoovaks pidada.

1. Võlgnikul on seadusest tulenev kohustus võlgasid vähendada ning käesoleval juhul ei ole võlgnik selgitanud eluliselt usutavalt piisava sissetuleku puudumise ja võlausaldaja nõuete rahuldamata jätmise põhjuseid. Näiteks olukorda, kus võlgnik ei ole tervislikust ja sotsiaalsest seisundist lähtuvalt tulutoovamat tööd leidnud, ei saa käsitada võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena ning sellisel juhul ei saa võlgnikule ette heita ka võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.
2. Võlgnikule selgitati 29.06.2012 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses tema kohustusi võlgnikuna ja ta kinnitas oma pankrotiavalduses, et kohustub täitma

§-s 173 sätestatud kohustusi. Sellest hoolimata ei tegelenud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei otsinud seda aktiivselt, millega kahjustas võlausaldajate huve. Seega on võlgnik rikkunud

§ 173lg-s 1 toodud kohustust vähemalt raskelt hooletult.

15. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest (

§ 172lg 4).

Määruskaebus

1. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2. Võlgnikul on keskharidus ja kutseharidus autoremondilukksepa/elektriku erialal. Vastavat kutseharidust võlgniku tänane ametikoht ei eelda. Kuivõrd kutsehariduse omandamisest on võlgnikul möödas 25 aastat ning võlgnik ei ole omandatud erialal töötanud, siis ei saaks võlgnik suure tõenäosusega sellel erialal tööd. Võlgnik kandideeris
3. a autojuht-kulleri tööle ja autohooldusnõuniku tööle teises ettevõttes, kuid ebaõnnestunult. Võlgnikul takistab tulutoovama töö leidmist paratamatult tema pankrot, st ta ei ole seda kandideerimistel varjanud, samuti suhteliselt madal haridustase ja enesehinnang ning hirm parema otsinguil ka praegust töökohta kaotada.
4. Võlgniku tööaeg praegusel tööl on esmaspäevast reedeni kella 8.00 kuni 17.
5. Pärast kella 17.00 muud tööd teha ei ole võlgnikul võimalik, sest sellisel juhul ei suudaks võlgnik täita nõuetekohaselt oma tööülesandeid vastavalt ametijuhendile. Praeguse töö kaotus, juhul kui väidetavalt tulutoovama töö saamine õnnestub, kuid osutub näiteks paari kuu möödumisel ekslikuks lootuseks, tooks mh kaasa võlgniku laste 4 ülalpidamiskohustuse rikkumise. Võlgnikul on hirm tulutoovama töö otsingutega praegune töö kaotada.
6. Võlgniku hinnangul ei ole täidetud eeldused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks (vt ka RKTKm nr 3-2-1-31-16, p 14). Maakohus ei ole põhjendanud, miks on

§ 175

lg 2 p 2 kohaldatav, kuigi Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-16 p-s 14 nimetatud kõik tingimused

§ 173lg 2 kohaldamiseks ei ole täidetud.

Keeldumiseks esineks alus, kui võlgnikul ei oleks tööd ja ta ei teeks tõsiseltvõetavaid jõupingutusi töö leidmiseks ja/või varjaks oma tulusid. 20. Võlgnik on vähendanud võlgnevusi kokku summas 483,46 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist last, kelle ülalpidamiskohust ta peab täitma ning seetõttu ei ole võlgnik

§ 173lg-s 4 sätestatud kohustust rikkunud.

1. Maakohus ei ole võlgnikku ära kuulanud. Kõigi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks oleks võlgniku ärakuulamine isiklikult olnud põhjendatud ja vajalik.
2. Maakohus ei ole kaalunud ega põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamise pikendamist või pikendamata jätmist (

§ 175lg 51).

Võlgnik palub tema kohustusest vabastamise menetlust pikendada. Kui võlgnik leiab tulutoovama töö, siis tekib võlgnikul ka võimalus võlgade vähendamiseks senisest suuremas summas. Menetluse edasine käik

1. Usaldusisik, võlausaldaja Swedbank AS ja BIGBANK AS palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 175

lg 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates maakohus seda teinud ei ole. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 26. Käesoleval juhul on maakohus jätnud võlgniku kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt

§173

lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees. Käesoleval juhul on võlgnik seda teinud 483,46 euro ulatuses, mis moodustab 0,05 % rahuldamata nõuete suurusest (29.06.2012 määrusega kinnitatud lõpparuande kohaselt on võlausaldajate rahuldamata nõuete suurus 872 435,73 eurot; tl 198-203, II kd). Võlgnik on põhjendanud seda sellega, et ta peab täitma ülalpidamiskohustust oma laste ees. Niivõrd väikses summas nõuete rahuldamine saaks olla põhjendatud üksnes siis, kui võlgnikul objektiivselt ei oleks võimalik rohkem teenida, näiteks tervisliku seisundi tõttu. Käesoleval juhul pidanuks võlgnik tõendama, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tasuvam töö, et selle arvelt võlausaldajate nõudeid suuremas määras rahuldada. Määruskaebuses on võlgnik välja toonud, et tasuvama töö leidmist takistas tal tema pankrot, madal haridustase ja enesehinnang ning hirm parema otsinguil ka praegust töökohta kaotada. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta üldse oleks tööd otsinud, seega on paljasõnalised tema väited 5 selle kohta, et pankroti ja madala haridustaseme tõttu oleks tal takistatud tulutoovama töö leidmine. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks madal enesehinnang ning hirm praegust tööd kaotada. 27. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgnikule on selgitatud 29.06.2012 määruses tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Võlgnik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

§ 175

lg 2 p 2 sätestab absoluutse keeldumisaluse, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Praeguses asjas on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik rikkus tahtlikult

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve ning seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. 28. Kuivõrd maakohus tugines kohustustest vabastamata jätmise keeldumisel

§ 173

lg-le 1, mitte lg-le 2, on asjakohatud võlgniku viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-

2. Võlgniku hinnangul oleks maakohus pidanud kohaldama

§ 175

lg-t 51.

§ 175lg 51 kohaldamine on samuti kohtu diskretsiooniotsus.

Kolleegium märgib, et käesoleval juhul leidis maakohus, et esines absoluutne alus (

§ 175

lg 2 p 2) võlgniku kohustustest vabastamise keeldumiseks ning seega ei pidanud maakohus kaaluma ega põhjendama menetluse pikendamata jätmist. 29.06.2012 määruses on maakohus võlgnikule selgitanud, et tal tuleb täita

§-st 173 tulenevaid kohustusi, st võlgnik pidi juba menetluse kestel otsima tasuvamat tööd. 30. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud ärakuulamiskohustust. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 4 võib kohus isiku ärakuulamiseks lugeda piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Maakohus andis võlausaldajale 26.06.2017 e-kirjaga võimalusese esitada oma seisukohad (tl 12, III

1. kd)ning palus võlgnikul 27.06.2017 e-kirjaga esitada oma arvelduskonto väljavõtted, töölepingute koopiad, info igapäevaste olmekulude kohta, tuludeklaratsioonid ja info väljamaksete kohta (tl 60, III
2. kd)ning 06.09.2017 e-kirjaga tõendid selle kohta, et ta on kandideerinud tasuvamatele töökohtadele (tl 113, III kd). Seega täitis maakohus

§ 175

lg-st 3 tuleneva ärakuulamise nõude, andes võlgnikule võimaluse olla ärakuulatud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-49-16, p 16). Võlgnik sai kõik avalduse lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud esitada kirjalikult. 31. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest