1-18-3388/18

1 Kriminaalasi nr 1-18-3388 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3388 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ragnar Salumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RAGNAR SALUMÄE, isikukood 39712203516, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2018 ja lõpp 07.01.2019 Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu määratud korras RESOLUTSIOON Jätta RAGNAR SALUMÄE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 152,64 (ükssada viiskümmend kaks eurot ja 64 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 25,44 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Ragnar Salumäe kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Ragnar Salumäelt menetluskuluna kaitsjatasu 152,64 (ükssada viiskümmend kaks eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700022614 ning selgitus: „Ragnar Salumäe, 1-18-3388, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ragnar Salumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ragnar Salumäe kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 25.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3388 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.01.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse (2 aastat 7 kuud vangistust) ärakandmata osa, s.o 6 kuud 13 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 8 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, vanglas viibib ta teist korda. Isik on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivaldseid (kehalised väärkohtlemised, avaliku korra raske rikkumine) kuritegusid. Varasemalt on karistatud ka mootorsõiduki joobeseisundis ja juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks. Soodusteguriks on grupi mõju ning alkoholi kuritarvitamine. 21.06.2016 alustas isik mitmedimensioonilise pereteraapia läbimist, mille raames toimusid emaga pikaajalised kokkusaamised Viru Vanglas. Ema R S hinnangul aitab programmis osalemine nende omavaheliste suhete paranemisele oluliselt kaasa. Kinnipeetav on läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, millest võttis osa, kuid vajab programmi järgset motiveerimist ja toetust kaine eluviisi säilitamiseks. Alates 06.10.2016 õppis kinnipeetav
4. klassis, kuid eemaldati alates 25.11.2016 seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning koolis korduvate rikkumiste toimepanemisega. Isikuga on läbi viidud vestlused mitmetel erinevatel teemadel. 28.04.2017 määrati isik vangla majandustöödele koristaja ametikohale ning ta asus tööle. Ajavahemikul 29.06.2017-06.02.2018 paiknes isik sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas, kuid arvati osakonnast välja, kuna ründas kaaskinnipeetavat, mille eest sai kriminaalkorras karistada. SRS osakonnas viibimise ajal osales isik noorte motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on võimalik teenida preemiaid. 01.09.2017 määrati isik vangla juuksuri ametikohale ning ta asus tööle. 01.09.2017 läks kinnipeetav uuesti
5. klassi õppima ning 18.06.2018 omandas ta põhihariduse. 24.07.2018 viis kriminaalhooldusametnik isikuga läbi sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele omandatud teadmiste kordamise vestluse. Kinnipeetav on Viru Vanglale esitanud nõusoleku tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuid vabanemisjärgne elukoht ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 4-toalise korteriga kahekorruselise eramu teisel korrusel. Maja on ahiküttega, vesi ja kanalisatsioon olemas. Elamistingimused on rahuldavad, kõik eluks vajalik on olemas. Perekond on valmis võimaldama kinnipeetavale omaette toa. Majaomanik M A on sõlminud H V tähtajatu 3 üürilepingu, kuhu on üürnikena kantud veel R ja R S. Ragnar Salumäed ei ole lepingus nimetatud, kuid ema kinnitas, et pojal on õigus vanglast vabanemisel tema juurde elama asuda. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud oma alaealise venna R S vastu KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole eluase sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna elukohas elavad isikud ei ole nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Antud eluase on ajutine, kuna perekond soovib, et kinnipeetav omaette elama läheks. Kinnipeetav ise ka planeerib omaette elada, kui tööd leiab. Isik on õppinud xxxx ning xxxx rehabilitatsiooni keskuses. 02.04.2013 tungis kinnipeetav koos K P, A K, I S, M S ja K E xxxx kallale järelevalvetöötajale, lõi kannatanut ühe korra jalaga, millega põhjustas kannatanule valu. Kinnipeetav tunnistab käitumise probleeme. Väidetavalt vahetas oma käitumise tõttu tihti koole. Enne eelmist vangistust 2013/2014 õppis Põltsamaa Ametikooli juures tegutsevas
6. klassis ja tal oli võimalik omandada põhiharidus, kuid tema suhtumine koolikohustuse täitmisesse oli ebarahuldav. Isik puudus põhjuseta õppetundidest, lahkus koolist, millal tahtis ja käitus osade õpetajatega ülbelt, solvates neid. Koolist puudumistega kaasnesid kodunt äraolemised. 2014/2015 kuni vabanemiseni vanglast 30.01.2015 õppis kinnipeetav xxxx Gümnaasiumi
7. klassis, kuid klass jäi pooleli, vabaduses õppima ei läinud. Peale vabanemist soovib isik tööle minna ning arvab, et õppimiseks ei leia aega. Isik soovib võimalusel omandada automaalri eriala. Kinnipeetav on huvitatud vanglas ehitusviimistluse kursuse läbimisest. Isik oli ajavahemikul 17.08.201503.03.2016 töötuna arvel Töötukassa xxxx osakonnas, kuid ei saanud osaleda Töötukassa poolt korraldatavatel tööharjutustel, kuna pidi tegema üldkasulikku tööd. Väidetavalt on isik toimetulekuks teinud juhutöid. Majanduslikult oli sõltuv täiskasvanud pereliikmete sissetulekutest. Vabaduses viibides ei ole R S pikaajalist kindlat töökohta omanud. R S ja H V omavad püsivat töökohta. Vabanedes planeerib isik kohe tööle asuda kas ehitusele või metsatöödele. Metsatööl on üks sõber, kes lubas R S ka tööle aidata. Kui kinnipeetav tööle ei saa, siis võtab ennast Eesti Töötukassas arvele. Kuna isikul puudub varasem töökogemus ja kutseharidus, siis ei pruugi töö leidmine olla väga lihtne. 01.08.2018 seisuga K-raha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 8682,64 eurot. Isik väidab, et võlgade maksmisel võib tekkida probleeme, sest ta ei leia nii suure palgaga tööd. Vanglas on isik töötanud koristajana ning hetkel töötab juuksurina. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema R S ja 17-aastane vend R S. Ragnar Salumäe isa on surnud, ema elukaaslane H V on peres aastaid elanud. Kinnipeetava ja tema ema omavahelised suhted on aastaid olnud konfliktsed. Lastekaitse töötaja kinnitusel H V kasvatusprobleemidesse ei sekkunud ja praktiliselt puudus tal sõnaõigus. Isiku ema kinnitas, et on minevikus tehtud vigadest õppinud ning arvab, et Ragnar Salumäe vabanemisel ja koju elama asumisel suhteprobleeme ei esine ning nad suudavad konfliktolukordi rahumeelselt lahendada. Ragnar Salumäe suhtlusringkonna moodustasid enne vangistust valdavalt kriminaalkorras karistatud ja antisotsiaalsete hoiakutega isikud, kellega läbikäimine suurendas riski uutele kuritegudele.
8. aasta sügisel muretses isik endale auto, omamata juhtimisõigust ja vaba aeg kulus tuttavatega ringisõitmisele. Isiku huvid olid suunatud kodunt väljapoole. Enamus kuritegudest on toime pandud grupis. Isik väidab, et ta enam ei suhtle kuritegeliku mõtteviisiga inimestega. Isik oli süstemaatiline õigusrikkuja, ei hoolinud oma tegude tagajärgedest. Vanglasse saabudes pani toime raskeid süstemaatilisi õigusrikkumisi. Isik soovib peale vabanemist riskeerivast ja hoolimatust elustiilist loobuda. Hetkel hakkas isik uuesti osalema motivatsioonisüsteemis, mille raames on võimalik hea käitumise eest preemiaid teenida. Isik hakkas alkohoolseid jooke tarvitama noorelt, 12-13 aastaselt. Enne xxxx suunamist õppis ta kahel õppeaastal xxxx, kuid alkoholi tarvitamine jätkus nii erikoolis õppimise perioodil kui ka kriminaalhooldusel olles. Kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi on isik korduvalt rikkunud. Isik on mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud. 4 AS § 71 rikkumise eest on teda väärteokorras 18 korral karistatud. Väidab, et viimased kuriteod (alkohoolsete jookide jm kauplustest varastamine) pani toime, olles alkoholijoobes. Isikul on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangistuses avaldas soovi enda paigutamiseks SRS eluosakonda. Isik on tarvitanud amfetamiini
9. aasta algusest kuni märtsi lõpuni 2016 perioodiliselt, mõnikord ka iga päev. Kanepi tarvitamist alustas 15aastaselt ja viimati tarvitas aprilli alguses
10. Isik on proovinud ka ecstasyt, GHB-d ja LSD-d. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, tuvastatud on ka süstimine. Isik on otsustanud, et enam ei tarvita narkootikume. Isikule on emotsionaalset mõju avaldanud ja käitumist mõjutanud isa varane surm, peres esinenud konfliktsed suhted, vanemate varasem alkoholi liigtarvitamine, pidev koolide vahetus ja sunnitud eemalolekud kodust. Enesehinnang on suhteliselt kõrge. Isikul esinesid kohanemisraskused vanglas, kuna tema enesekontroll oli vähene. Kinnipeetav on saanud psühhiaatrilist ravi, mida tuleb vajadusel jätkata. Isik kordab oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Isik tegutses impulsiivselt, ei osanud oma emotsioone kontrollida, lahendas konflikte vägivaldselt. Püstitatud eesmärgid on reaalsed, kuid puudu jääb tegutsemisest eesmärkide täitumiseks. Isik on omandanud kuritegeliku käitumisviisi. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, kuid uute kuritegude sooritamine katseajal ja kohtu poolt määratud kohustuste eiramine näitab tema negatiivset suhtumist elada ning käituda õiguspäraselt. Isik ei ole korduvalt allunud ametnike korraldustele ning tegi koostööd, kui see oli tema jaoks kasulik. Isikut on 4 korral väärteokorras karistatud ametniku solvamise eest. Kinnipeetava sõnul saab ta aru muutuste vajalikkusest ja on valmis muutuma, kuigi tema käitumine näitab, et tal võib esineda tagasilangusi. Kinnipeetava puhul seisneb oht kehalise väärkohtlemise toimepanemises inimeste suhtes, kellega tekib konflikt. Alkoholijoobes juhtimise korral on ohustatud kaasliiklejate elu ja tervis. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on konfliktiolukorras, emotsionaalselt ebastabiilne, alkoholijoobes ning grupis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 87% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Ragnar Salumäe tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ragnar Salumäe ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 07.01.2019 ning kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Ragnar Salumäe kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega, aga selleks ei ole pere nõusolekut. Üürilepingus teda nimetatud ei ole, aga ta saab seal elukohas elada. Enne vangistust elas ta samas elukohas, omanik pole seni sellele vastu olnud. Distsiplinaarkaristustest on 3 raskemad, s.o korraldustele mitteallumise eest, kergemaid rikkumisi on
11. Ta on sellega arvestanud, et enne tähtaega vabanemisel peab täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, mis talle pannakse ja ta on selleks valmis. Vanglas viibimise ajal on ta tegelenud paljude asjadega, on läbinud sotsiaalprogramme, temaga on läbi viidud vestlusi, ta on töötanud ja õppinud ja see kõik on tema ellusuhtumist muutnud. Pereteraapia on pikka aega kestnud. Ema käib kokkusaamistel ja siis nad arutavad, mis oli valesti. Varasemalt olid suhted emaga halvad, kuid nüüd on need oluliselt paranenud. Hetkel töötab ta vanglas juuksurina, kuid sel erialal ta vabanemisel töötada ei taha. Tal on plaanis minna tööle kas ehitusele või metsa. Esimesel poolaastal tahab ta kodu lähedal töötada. Ta saab aru, et on oma käitumisega lähedastele palju südamevalu põhjustanud. Praegu saab ta perega hästi läbi. Ta on käinud psühhiaatri vastuvõtul ja võtab praegu regulaarselt ravimeid, mis talle on välja 5 kirjutatud. Ta on vanglas olnud juba 2,5 aastat ning ta palub, et talle antakse võimalus end tõestada. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ragnar Salumäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ragnar Salumäe ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu märkis, et kinnipeetav on hästi noor inimene, kuid vaatamata noorusele on ta kahjuks suutnud oma senise elu elada äärmiselt keerukaks. Ilmselt varases nooruses on hakanud pihta probleemid, tema käitumist on oluliselt mõjutanud isa surm, ema uus pere, kus ei tekkinud head kontakti ja sealt edasi hakkas kõik allamäge minema, tulid xxxx ja vangla. Kinnipeetav tahab väga ja on võimeline muutuma ning seda on näidanud kõik see positiivne, mis ta ITK raames on teinud. Tema valikuid näitab ka see, et ta on avaldanud soovi vabaneda enne tähtaega käitumiskontrolliga. Töökohta tal ei ole, aga kaitsja on kindel, et ta töökoha endale leiab. Elukoht vabanemisel on tal olemas. Inimene vabaneb uue aasta alguses ilma igasuguse kontrollita, kuid nüüd vabastades oleks tema käitumist võimalik jälgida. Selline lähenemine oleks konstruktiivne ja lähtuks soovist noor inimene õigele teele juhtida. Riskiprotsendid on hirmsuured, nende tekkimist välja lugeda ei ole võimalik ja neid kohus arvestada ei saa. Kaitsja palus kaaluda kinnipeetava vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ragnar Salumäe ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 7 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on enamasti toime pannud varavastaseid ja vägivaldseid kuritegusid, sealhulgas kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud grupi mõju ja alkoholi kuritarvitamine. Käesolev kuritegu on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes, lisaks sellele on kinnipeetavat korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 31-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulemiseks. Töö leidmisega võib samuti raskusi tekkida, kuna kinnipeetaval on vähene töökogemus ja puudub kutseharidus. Kinnipeetava majanduslikule toimetulekule mõjuvad negatiivselt ka tasumata rahalised nõuded, mida on üle 8600 euro. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb valdavalt kriminaalkorras karistatud ja antisotsiaalsete hoiakutega isikutest, kellega ta enda sõnul enam ei suhtle. Enamus kuritegusid on kinnipeetav toime pannud grupis, mis viitab mõjutatavusele. Samuti on isikul diagnoositud nii alkoholi- 6 kui ka narkosõltuvus. Kuritegusid on isik toime pannud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav avaldas ise soovi vanglas enda SRS osakonda paigutamiseks, kuid ta arvati sealt välja, kuna ründas kaaskinnipeetavat, mille eest teda ka kriminaalkorras karistati. Eeltoodust tulenevalt esineb kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise risk sõltuvusainete tarvitamise jätkamise näol, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on olemas elukoht, kus ta elas ka varem. Ta on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse, töötanud koristajana ja käesoleval ajal töötab juuksurina, läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on läbi viidud vestlusi erinevatel teemadel. Samuti alustas isik mitmedimensioonilise pereteraapia läbimist, mille raames on toimunud vanglas pikaajalised kohtumised emaga, mis on kaasa aidanud nende omavaheliste suhete parandamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Ragnar Salumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 152,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 152,64 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik