RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-16454 Määruse kuupäev Tartu, 24. oktoober 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi Anat

) § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 3401

lg 2 järgi, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna hageja ei ole apellatsioonkaebuse puudusi kõrvaldanud, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 3 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda ja tagastada kaebus hagejale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Hageja arvates on tegemist kohtu eksitusega, sest hageja eest on ringkonnakohtu määratud ajaks tasutud kogu riigilõiv 300 eurot. Määruskaebusele lisas hageja asjakohased maksekorraldused.
2. Kostja leiab vastuses määruskaebusele, et kuna ringkonnakohus andis hagejale riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva kohtumäärusega tutvumise hetkest alates, siis tasus hageja riigilõivu hilinenult. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 ning § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada ning hageja apellatsioonkaebus maakohtu otsuse peale tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks

§ 701lg 3 teise lause alusel.

1. Ringkonnakohus on keeldunud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et hageja ei ole osaliselt tasunud apellatsioonkaebuse menetlemiseks nõutavat riigilõivu. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse lisana koopia kahest maksekorraldusest, mille kohaselt on hageja eest tasunud
2. mail 2018 riigilõivu 100 eurot Erki Casar ning
3. juunil 2018 riigilõivu 2

§ 637

lg 1 p-s 3 on sätestatud, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kui menetlusosaline ei esita kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid, on kohtutel võimalik kontrollida riigilõivu tasumist asjakohasest elektroonilisest süsteemist (vt sarnaste juhtumite kohta nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-74-14, p 10 ja seal viidatud varasemad lahendid). Seega tuleb asi saata ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Kolleegium märgib riigilõivu tasumise tähtaja kohta veel järgmist. Ringkonnakohus on
4. mai
5. a määruse resolutsiooni p-s 1 jätnud rahuldamata hageja menetlusabi taotluse ning resolutsiooni p-s 2 andnud hagejale 15 päeva pikkuse tähtaja 200 euro tasumiseks, arvates määruse jõustumisest. Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on
6. mai
7. a määrus jõustunud
8. juunil 2018, mille tõttu saab riigilõivu tasumise
9. juunil 2018 lugeda tähtaegseks. 13.
10. Kolleegium selgitab, et

§ 191

lg 1 kohaselt on menetlusabi taotlejal õigus esitada ühekordne määruskaebus menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale (vt

1. mai
2. a määruse resolutsiooni p 1). Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub

§ 466

lg 3 esimese lause järgi siis, kui määruskaebuse esitamise õigust sellekohase tähtaja jooksul ei kasutata või määruskaebus jäetakse jõustunult rahuldamata või läbi vaatamata.

§ 466

lg 3 teise lause kohaselt jõustub muu määrus (st selline määrus, mille peale ei saa edasi kaevata) selle kättetoimetamisest või teatavakstegemisest menetlusosalisele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 13.2. Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2018. a määruse resolutsiooni teine punkt oli määruskaebuse puuduste kõrvaldamise määrus

§ 3401lg 1 mõttes.

Sellise määruse peale

edasikaebeõigust üldjuhul ette ei näe (erandi sätestab nt

§ 599esimene lause).

Kohtulahendite infosüsteemist nähtuvalt sai hageja esindaja Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määruse kätte
3. mail
4. See aga ei tähenda kolleegiumi arvates veel seda, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 määratud 15 päeva pikkune riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema samas punktis sisalduva määruse jõustumisest. Kolleegiumi arvates ei saanud ringkonnakohtu määratud riigilõivu tasumise tähtaeg hakata kulgema enne määruse esimese punkti jõustumist, sest enne seda ei olnud lõplikult selge, kas hagejal tekib riigilõivu tasumise kohustus või mitte. Ringkonnakohus oleks eelnevat pidanud hagejale selgitama.
5. Menetluskulude jaotuse Riigikohtus jätab kolleegium

§ 173

lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajale

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Erki Casarile. Henn Jõks Peeter Jerofejev Tambet Tampuu 3