Obsah (7)
§ 424§ 63§ 68§ 74§ 75§ 78§ 4231Kriminaalasi nr 1-18-7944 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04. oktoober 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi Janar Sirbi
§ 424
lg 1 ja § 4231 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Janar Sirp, IK 38504252737; sünniaeg:
- aprill
- a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vabaabielus, 2 alaealist ülalpeetavat; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Janar Sirp
§ 424
lg 1 ja § 4231 järgi ja karistuseks mõista, kohaldades
§ 63lg 1, viis
(5)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Janar Sirbi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.–04. oktoober 2018. a, s.o kolm
(3)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista neli
(4)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janar Sirp ei pane ühe
(1)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
§ 75lg 1 alusel on Janar Sirp käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata Janar Sirbile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata Janar Sirbile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
§ 75lg 4 alusel määrata Janar Sirbile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus kohtulahendi jõustumisest alates ühe
(1)kuu jooksul registreeruda riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreeruda sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
§ 78
p 1 alusel hakata Janar Sirbi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Janar Sirp katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Janar Sirbilt sundraha kolmsada seitsekümmend viis
(375)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Janar Sirbil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kuue
(6)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700051928. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Janar Sirpi süüdistatakse selles, et tema 02.oktoobril 2018. a kella 21:31 paiku juhtis Tartus, Võru tn 65 juures mootorsõidukit Citroen C4 Picasso reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l kohta) ja põhjustas avarii, sõites vastassuunavööndisse kaldununa otsa sõiduautole Mazda 323 reg nr XXX. Eeltooduga rikkus J.Sirp kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Janar Sirp toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle süüdistatakse Janar Sirpi selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt 24.mail
- a ja 28.mail
- a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis 02.oktoobril
- a Tartus, Võru tn 65 juures uuesti, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Citroen C4 Picasso reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Janar Sirp rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Janar Sirp toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
§ 424
lg 1 ja 4231 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Janar Sirbile
§ 63lg 1 alusel karistuseks 5 kuud vangistust.
Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (02.-04.oktoober 2018. a), mille vältel Janar Sirp oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtudes
§ 74
lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Janar Sirp ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Janar Sirp on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab Janar Sirp endale kohustuse alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
§ 75
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Janar Sirp on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suuruses 30 eurot ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 405 eurot - ära tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Janar Sirp tuleb süüdi tunnistada
§ 424lg 1 ja § 4231 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Janar Sirbi menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/