lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kulu, s.o määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 180 eurot ja kohtulikul arutamisel makstud tasu summas 240 eurot, kokku summas 420 eurot riigi kanda. 4. Vastavalt
lg 5 sätetele, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 5. Vastavalt
lg 5 sätetele kontrollib lepitaja pärast kriminaalmenetluse lõpetamist
Lepitajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kohustuse täitmisest või täitmata jätmisest teavitab lepitaja prokuratuuri. 6. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks lepitajale Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialistile A J, süüdistatavale R L, kannatanule I K, kaitsjale Veljo Viilol 1 ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Vastavalt
lg 7 sätetele on kannatanul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale
kuni 392 sätestatud korras õigus esitada alates määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul kaebus määruse koostanud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse R Lt selles, et tema isikuna, kes on kohustatud Harju Maakohtu 30.08.2013 otsuse nr 2-13-1814 alusel maksma oma alaealise tütre G-M L (ik xxxx) ülalpidamiseks elatisraha 160 eurot kuus alates 01.09.2013 kuni G-M L täisealiseks saamiseni xxxx, hoiab teadvalt kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest. Nimelt alates 01.07.2016, mil Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5429 mõisteti R L süüdi KarS § 169 järgi teadvalt oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele (G-M L, ik xxxx) kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, kuni 07.03.2018 maksis R. Lille elatist kogu selle perioodi jooksul ainult ühel korral, s.o 28.07.2016 summas 160 eurot, jättes seega määratud elatise maksmata, olles seejuures töövõimeline isik. Perioodi august 2016.a kuni märts 2018.a mahub 20 kalendrikuud, mistõttu on elatisraha võlgnevus nimetatud perioodil kokku 3200 eurot (20x160 eurot). R L ei ole korrektselt elatise maksmise kohustust täitnud, mistõttu alustati tema suhtes täitemenetlust. Nimetatud täitemenetlus ei ole oma eesmärki täitnud. Ametlikku töökohta R L käesoleval ajal ei oma. R L ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Tema ei otsi piisava intensiivsusega tööd ega muud legaalset sissetulekuallikat. Seega pani R L toime vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 26.07.2018 toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalasjas lepitusmenetluse rakendamist, kuivõrd süüdistatav on oma sõnade kohaselt vaatamata juhutöödest saadavale sissetulekule võimeline elatist maksma enam kui 160 eurot kuus. Süüdistatav ja kannatanu nõustusid kohtuistungil lepitusmenetluse kohaldamisega. Kohus koostas 27.07.2018 lepitusmenetluse rakendamise määruse ja edastas selle Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnale lepitaja määramisks ja lepitamise korraldamiseks. 20.09.2018 sõlmisid süüdistatav R L ja kannatanu I K Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialisti A J juuresolekul lepituskokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt olid süüdistatav R L ja kannatanu I K nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja leppisid kokku kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamiseks alljärgnevas: R L kohustusb tasuma 29-ndaks kuupäevaks oma tütrele elatisraha summas 320 eurot kuus I K arveldusarvele xxxx xxxxx järelevalve perioodi lõpuni kogusummas 2160 eurot kokku (siit võlaosa igakuiselt 160 eurot ja jooksva kuu lapse elatisraha 160 eurot, mis kokku on 320 eurot). Kohtu seisukoht Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu
lg 1 ja 3 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud
sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lahendab taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.
2031 lõike 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita
Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud KarS § 169 ettenähtud kuriteona, on tegemist teise astme kuriteoga. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd ning tema süüd kinnitavad ka kriminaalasjas kogutud tõendid. Seega saab asuda seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo asjaolud on selged. Süüdistatavat süüdistatakse lapsele elatisraha maksmata jätmises, mis tähendab seda, et tegemist on süüteoga alaealise vastu ja süütegu seisneb rahaliste kohustuste täitmata jätmises. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et menetluse lõpptulemusest on huvitatud eelkõige alaealine laps ning menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Kohtule edastatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest ja lepituskokkuleppest nähtub, et süüdistatav on kannatanuga leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõustunud prokuratuuri taotlusega kriminaalmenetlus lõpetada ja süüdistatav on võtnud endale rahalise kohustuse. Kokku lepitud kohustuse suurus ja tähtajad on kohtu arvates mõistlikud ja süüdistatavale jõukohased. Seega esinevad kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu ja süüdistatavale tuleb määrata tema lepituskokkuleppes võetud kohustus. Puutuvalt kriminaalmenetluse kuludesse, milleks on määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul arutamisel makstud tasud kokku summas 420 eurot, leiab kohus, et arvestades lepituskokkuleppes süüdistatava võetud suhteliselt suurt rahalist kohustust käiks kohustusega samaaegne menetluskulude hüvitamine süüdistatavale ilmsegelt üle jõu ning rahaliste kohustuste konkurentsi korral tuleb eelistada alaealise lapse huve. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalmenetluse kulu tuleb
lg 3 alusel jätta riigi kanda, tagamaks süüdistatava poolt lepituskokkuleppes võetud rahaliste kohustuste kohase ja tähtaegse täitmise. Seejuures ei piirdu süüdistatava rahalised kohustused vaid lepituskokkuleppes sätestatud tähtaegade ja summadega, vaid elatisraha kohase maksmise kohustus lasub süüdistataval kuni tema alaealise lapse täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.