Obsah (5)

§ 156§ 53§ 62§ 141§ 63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018,Tallinn Tsiviilasja number 2-16-5707 Tsiviilasi Berwell Team OÜ ja Kallavere Puhkemaja OÜ avaldus aval

) § 156 lg 1, mille kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohtu praktika kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-41-08, p 20; 3-2-1-48-10, p 22 ja Riigikohtu määrus nr 3-2-1-170-12, p 9). Lisaks ei tohi esineda olukorda, mille puhul nõude esitamine on välistatud lg-te 2 ja 3 kohaselt.

§ 156

lg 2 alusel, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada

§ 156lg 2 või 3.

1. Kohtule esitatud kinnistusosakonna registrikaardist nähtuvalt kuulub avaldajale Xxx kinnistu asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) (tl 9). Nimetatud kinnistule on seatud hoonestusõigus Kallavere Puhkemaja OÜ (registrikood 12148268, edaspidi hoonestaja) kasuks (tl 9). Kohus tuvastas 08.05.2017 toimunud paikvaatluse käigus, et Xxx kinnistult puudub ligipääs oma kinnistult avalikult kasutatavale Xxx teele. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele oma kinnistult.
2. Kohus peab juurdepääsu määramisel kaaluma kõiki võimalikke variante ning valima eelkõige sellise, mis puudutatud isikuid võimalikult vähe koormab. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PS § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-48-10, p-is 23 märkinud, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Riigikohus on märkinud, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed 7 jalgsi liikumiseks. Autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-58-05, p 22). Kuivõrd käesoleval ajal puuduvad kinnistul hooned ja hoonestaja soovib kinnistul alustada esimesel võimalusel ehitustöid, siis on vajalik avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liiklusvahendiga.
3. Avaldaja leiab, et kõige mõistlikum ja vähekulukam on juurdepääs avalikult kasutatavale Xxx teele üle Xxx kinnistu, kuna juurdepääsu rajamine on maakorralduslikult võimalik ning ehitustehniliselt kõige lihtsamini teostatav lahendus. Teed on vaja rajada ca 5-6m ulatuses ning Xxx kinnistult ei ole vaja puid langetada. Võimalikud mahavõetavad puud jäävad avaldaja kinnistule. Avaldajad märgivad ka, et avaldaja kinnistu soine pinnas ei oma juurdepääsu määramisel tähtsust, sest juurdepääsu asukoht avalikule teele ei sõltu avaldaja enda pinnasest. Puudutatud isik 1 vaidleb nimetatule vastu.
4. Kohus vaatles 08.05.2017 toimunud paikvaatlusel nimetatud kinnisasju ning veendus vaatluse tulemusel järgmistes asjaoludes. Xxx kinnistul on kruusakattega tee, laiusega 2,9-3 m, millel on võimalik liikuda nii jalgsi kui sõiduautoga. Tee rajamiseks tuleb avaldaja kinnistul maha võtta puid, samuti tuvastas kohus avaldaja kinnistul soise pinnase. Xxx kinnistul on muru/kruusakattega tee laiusega 2,3 m. Tee on läbitav sõiduautoga. Juurdepääsu saamiseks tuleb müür lammutada, tee läheks kohe elumaja kõrvalt ning kinnistul tuleks maha võtta 1 kuusk, 1 elupuu, 6 viljapuud ja 3 tikripõõsast. Samuti tuleb võrkaed maha võtta. Kohus vaatles avaldaja soovil ka lisavarianti Xxx kinnistul, mille kohta puudutatud isik 3 avaldas, et see maa on mõeldud tema pojale ja poeg kavatseb sinna maja ehitada. Kohus tuvastas, et Xxx kinnistu ja avaldaja kinnistu vahel on võsas tiik/märgala. Xxx5, Xxx3, Xxxja Xxxkinnistute osas on xxx teel kruusakattega tee, mille sissesõidu laius on 4,5 m ja tee laius 3,10 m. Xxxosas kavatseb puudutatud isik ehitada pojale maja. Xxx kinnistul tee puudub, pinnas on liivane, piiriks on kiviaed ning puud tuleb maha võtta.
5. Kohus ei pea mõistlikuks juurdepääsu määramist avaldaja poolt pakutud viisil üle Xxx kinnistu. Avaldaja, maa-amet ning Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohtades välja toodud põhjendus, et nimetatud juurdepääs on kõige lühem, ei saa olla argumendiks juurdepääsu määramisel. Ka ei nõustu kohus menetlusosaliste seisukohaga, et Xxx juurdepääs koormab kõige vähem puudutatud isikute huve. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha kohaselt tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel (vt nt lahend nr 3-2-1-170-12, p 9). Huvide kaalumisel ei ole määrav, kui mitut kinnisasja juurdepääsutee läbib. Xxxon tee rajamisele vastu, kuna see segab tema plaane. Ta kavatseb kinnistu pärandada oma tütrele, kellel oleks tõenäoliselt kõige otstarbekam kinnistu jagada. Paikvaatlusel tuvastatu kohaselt ei sobi kohtu hinnangul Xxx kinnistule viiv tee liiklemiseks raskeveokitele. Avaldaja on 17.08.2017 seisukohas nõus juurdepääsu laiusega, mis vastab paikvaatlusel tuvastatud olemasolevate juurdepääsude laiusele 2,9-3 m. Kohus möönab, et Xxx kinnistu puudutab ainult ühe kinnistu omaniku huve, teiste variantide puhul tuleks läbida vähemalt kahte kinnistut, kuid kohtu hinnangul riivaks juurdepääsu määramine üle Xxx kinnistu põhjendamatult puudutatud isiku 1 huve. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et tegemist oleks ajaloolise teega. Avaldajatele juurdepääsutee määramine üle puudutatud 1 kinnistu kahjustab puudutatud 1 isiku huve, kuna piirab tema omandit vabalt kasutada ja käsutada.
6. Kohtu hinnangul ei ole vähe tähtis asjaolu, et avaldaja kinnistul on Xxx poolt minnes soine pinnas. Avaldaja 1 leiab, et juurdepääsu asukoht ei sõltu avaldaja enda kinnistu pinnasest. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus peab olema juurdepääsu määramisel kindel, et ka juhul, kui kohus määrab juurdepääsu üle Xxx kinnistu, et sealt edasi on avaldaja 1 kinnistul maakorralduslikult üldse võimalik teed rajada. Avaldajad ei ole tõendanud, et pinnase täitmisega on võimalik soisele pinnasele teed rajada. Samuti tuleb avaldaja kinnistul maha võtta puid (avaldaja hinnangul võsa). Õiguskirjanduse kohaselt ei ole juurdepääsu maakorraldusliku võimalikkuse eelduseks otseselt ühegi haldusaktiga määratud tingimused, st juurdepääsu õiguse 8 teostamise eelduseks ei ole (detail)planeeringu kehtestamine. Kõiki asjaolusid arvestades peab olema piisavalt selge, et kõnealusest kohast pääseb läbi või, et tee rajamine sinna on võimalik. Seega ei pea olema tegemist olemasoleva teega, vajadusel tuleb see rajada. (vt Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, 2014, § 156 komm 3.1.4, lk 603). Kohus tuvastas ka paikvaatlusel, et olemasolev tee on 2,9-3 m lai ja on läbitav jalgsi ja sõiduautodega. Kohtu hinnangul ei ole olemasolev tee läbitav raskeveokitega ning juurdepääsu määrmaise korral üle Xxx kinnistu tuleks teed ümber ehitada.
7. Riigikohtu korduvalt väljendatud arvamuse kohaselt tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel. Huvide kaalumisel ei ole määrav, kui mitut kinnisasja juurdepääsutee läbib. Olenevalt kinnisasja suurusest, tee ja hoonete asukohast sellel ja teistest asjaoludest võib juurdepääs üle suurema arvu kinnisasjade olla nende omanikel vähem koormavam, kui juurdepääs üle väiksema arvu kinnisasjade nende omanikele (vt Riigikohtu määrused nr 3-2-145-04, p 16 ja 3-2-1-170-12, p 4 ja 9). Kohus arvestab käesoleva vaidluse lahendamisel kõiki võimalikke juurdepääsu alternatiive. Kohus leiab, et kõige vähem koormavam ja mõistlikum juurdepääs on määrata avaldajale juurdepääs neljanda alternatiivi järgi. Kohus märgib ka, et riigikohus on leidnud, et

§ 156

lg-te 1 ja 2 järgi ei eelda juurdepääsu määramise nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas juba paikneks tee. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 31 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 50). Seega ei saa avaldaja tugineda vastuväidetele, et tee ei ole valmis või kohane.

1. Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007 otsusega nr 279 on kehtestatud Xxxdetailplaneering (tl 69, II kd). Nimetatud otsuses on viidatud 14.08.2007 lepingule nr 248/
2. Lepingu nr DP-248/07 kohaselt kohustub arendaja (Xxx) projekteerima ja välja ehitama tolmuvabad mustkattega teed, kergliiklusteed ja juurdepääsud koos haljastuseega vastavalt projektile (tl 70-71, II kd). Leping on käesoleval ajal kehtiv.Xxxkinnistu detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt on ettenähtud rajada Xxxkinnistule sõidutee Xxx teelt kuni Xxx kinnistuni. Jõelähtme Vallavalitsuse jooniselt nähtuvalt, mis on Xxxkinnistu detailplaneeringu juures, on Xxxkinnistule rajatava sõidutee jätkuna planeeritud juurdepääs ka avaldajate kinnistule (tl 79, II kd). Jõelähtme Vallavalitsuse 17.01.2008 korraldusega nr 23 algatati Xxx (praegune Xxx) kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine, mille üheks ülesandeks oli lahendada juurdepääsud planeeritavatele aladele kooskõlas kehtestatud Xxxkinnistu detailplaneeringuga. Detailplaneeringu olemasolul tuleb arvestada, et talumiskohustuse seisukohalt ei ole see seadusjärgne kitsendus, samas võib siiski eeldada, et kui detailplaneeringus on konkreetses kohas juurdepääs ette nähtud, siis on see ka maakorralduslikult parim võimalus (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 156 komm 3.1.4, lk 603).
3. Kohus nõustub puudutatud isiku 1 seisukohaga, et kui piirkonda on arvestatud lähitulevikus veel hoonestust, ei ole puudutatud isik 1 hinnangul millegagi põhjendatud toetada lahendust, mis lahendaks ainult ühe kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Xxxkinnistu omanik on nõus juurdepääsu määramisega üle tema kinnistu. Samuti on ta kinnistu omanikuna arvestanud, et Xxxon ettenähtud juurdepääsuks naaberkinnistutele. Xxxsihtotstarve on 100% transpordimaa. Eelduslikult on ka Eesti Vabariik arvestanud, et Xxx kinnistule tuleb avalikult kasutatav tee. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud eelistada üksikisiku ehk puudutatud isiku 1 huvi oma omandit vabalt ja kitsendusteta vallata, kasutada ja käsutada riigi huvidele seoses ühe seisva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Kohus leiab, et juurdepääsu määramisel üle Xxx kinnistu tuleb seda teha Xxx kinnistu keskelt, so põhjapoolsem juurdepääs. Juurdepääsu tee kogupikkuseks tuleb umbes 490 meetrit ning välja ehitamata on ligikaudu 200 meetrit. Kohtu hinnangul ei takista juurdepääsu määramist üle Xxx kinnistu ka kinnistu paiknemine Maardu aluskorra ehituskivi maardla alal. Maa-amet ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kaevandamine oleks tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on juurdepääsu 9 määramise eeldused täidetud ja avaldus tuleb selles osas rahuldada neljanda alternatiivi osas. Kohus lisab kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsu skeemi Xxxle.
4. Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu asukoha. Kohus määrab kindlaks juurdepääsu kasutamise tingimused. Kohus lähtub sellest, et avaldaja soov on ehitada kinnistule igapäevaselt kasutatav hoone. Eeltoodut arvestades määrab kohus juurdepääsu kasutamise selliselt, et avaldaja kinnisasja igakordsele omanik ja hoonestaja võivad kasutada registriossa nr xxx kantud kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks registriossa nr xxx kantud igakordsed kinnistu omanikud; registriossa nr xxx kantud igakordsed hoonestusõiguse omanikud; jalakäijad, kergliiklusvahendid ja sõiduautod ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; kinnistu teenindamiseks ja ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid (prügivedu, raskeveokid jne) igapäevaselt ajavahemikul 6.00 kuni 23.
5. Juurdepääsute pikkuseks määrab kohus ca 490 m ja laius 4 meetrit. Tulenevalt asjaolust, et kohtu poolt määrataval juurdepääsul ei ole lõpuni välja ehitatud teed, tuleb kohustada valitseva kinnisasja omanikku (registriossa nr xxx) ehitama välja juurdepääsu tee üle Xxx kinnistu alates Xxxkinnistul lõppevast teest kuni registriossa nr xxx kantud kinnisasjani.
6. Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu kasutamise. Järgnevalt määrab kohus kindlaks juurdepääsu eest makstava tasu suuruse.

§ 156

lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu tasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt puudutatud isikute 4 ja 5 kasuks. Tasu välja mõistmata jätmine on erandina lubatav üksnes juhul, kui teeniva kinnisasja omanik on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi. Selleks tuleb välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud juurdepääsutasu määramise diskretsiooniotsuse tegemiseks. Eratee omanikul on õigus nõuda eratee teistelt kasutajatelt tasuna vähemalt tee kasutamisega kaasnevate ja tee omaniku kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu määramisel kehtivad riigikohtu poolt senises praktikas kujundatud põhimõtted, mille järgi tuleb kohtul tee kasutamise eest määratava tasu suuruse üle otsustamisel arvestada, millised abinõud on igal üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud. Ehitusseadustiku (EhS) § 19 alusel lasub ehitise korrashoiu kohustus omanikul. EhS § 19 lg 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Muuhulgas peab omanik EhS § 19 lg 1 p 4 järgi tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. 33. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et

§ 156

lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 15 märkinud, et kohtu poolt

§ 156

alusel juurdepääsu määramisega tekib juurdepääsu taotlejal õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale. Koormatud kinnisasja omaniku jaoks tähendab see kohtulahendi alusel tekkivat kitsendust (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 37; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 22), mis tähendab, et kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes.

1. Puudutatud isik 4 Xxxesitas kohtule 21.03.2017 andmed maamaksude kohta aastal 2017 (l 93-95, II kd). Nimetatud väljatrükist nähtuvalt on Xxxkinnistu aastane maamaksu määr 0,25 eurot. Puudutatud isiku 5 Maa-ameti seisukoha kohaselt on põhjapoolse juurdepääsu tee 14.08.2017 hindamisaruande nr 7-1/17/13536 kohaselt 4 meetri laiuse juurdepääsutee puhul servituuditasu 14 eurot aastas (tl 162, II kd). Avaldajad ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule 4 0,25 eurot aastas ja puudutatud isikule 5 14 eurot aastas. 10
2. Riigikohus on 09.06.2017 määruses märkinud, et kohtul tuleb lisaks maamaksule arvestada ka muude tasukomponentidega, muuhulgas ka avaldajate kasutuseelisega ehk sellega, mille avaldajad säästavad, kasutades avalikult kasutatavale teele pääsemiseks puudutatud isikule 1 kuuluvat kinnisasja. Kohus leiab, et juurdepääsutee tuleb välja lõpuni ehitada avaldajal ning samuti tuleb avaldajal kanda kõik tee ehitamise, parandustööde, korrashoiu ja hooldusega seotud kulud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks välja mõista puudutatud isiku 5 kasuks tasuda kasutuseelist. Avaldajatel tuleb lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tasuda kasutuseelist puudutatud isiku 4 kinnistu osalise kasutamise eest. Kohtu hinnangul antud juhul jalgsi, sõiduautode ning raskeveokite juurdepääsuga puudutatud isiku 4 huvisid väga intensiivselt riivavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et arvestades antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega puudutatud isikule 4 100 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud summaga on kaetud puudutatud isiku 4 omandiõiguse riive ning avaldajate saadav kasutuseelis. Lähtuvalt eeltoodust tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule 4 ainukasutusõiguse kaotuse tasu ja kasutuseeliseid 100 eurot. Kokku tuleb avaldajatel puudutatud isikule 4 maksta aastas 100,25 eurot, mis koosneb 0,25 eurot teehoolde kulude ja maamaksu eest ning ja 100 eurot ainukasutusõiguse kaotuse ja kasutuseliste eest. Puudutatud isikule 5 tuleb avaldajatel maksta aastas 14 eurot, mis koosneb 14 eurot maamaksu eest.
3. Kohus määrab, et juurdepääsutasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette, sest sel viisil saab puudutatud isik 4 seda mõistlikult kasutada maamaksu tasumiseks. Juurdepääsu tasu maksmise kohustus on avaldajatel alates kohtumääruse jõustumisest. Määruse jõustumise aasta osas on tasu proportsionaalne selle ajaga, mis jääb määruse jõustumisest kuni kalendriaasta lõpuni. Kohus määrab avaldajatele tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest esimese makse sooritamiseks. Maamaksu määra või muude asjaolude muutumise korral saavad nii avaldaja kui ka puudutatud isik I esitada

§ 156

lg 1 alusel avalduse juurdepääsu tasu muutmiseks, kui menetlusosalised ise ei jõua selles osas kokkuleppele (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23).
3. Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märke tegemist.

§ 53

lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed.

§ 62

alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked.

§ 141

lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda

§ 63

lg 1 p 4, § 63¹ lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 34¹ lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Puudutatud isikud ei esitanud vastuväited kinnistusraamatusse märke tegemise kohta. Kohus saab kohustada puudutatud isikuid 4 ja 5 andma nõusolek avaldajate soovitud kande tegemiseks. Avaldajatel on võimalus esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus.
2. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib 11 määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Menetluskulud
3. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldajad ja kuna lahend tehakse avaldajate huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate endi kanda.
4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11, p-s 19 märkinud, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on põhjendatud jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Puudutatud isiku 1 riigi õigusabikulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendas avalduse avaldajate huvides võttes arvesse kõigi puudutatud isikute huve. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Kaie Almere kohtunik 12 Lisa 1 13