4-18-3645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3645 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Väärteoasi Henry Relviku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 12.06.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,004790 Menetlusalune isik Henry Relvik, isikukood 39211120840, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel LS § 227 lg 4 Väärtegu Kohtuvälises menetluses tehtud LS § 227 lg 4 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o. 600.00 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki otsuse sisu juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks Tühistada otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas Kaebuse esitaja taotlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 12.06.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,004790 muutmata ja Henry Relviku kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 12.06.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx J L koostas 25.05.2018.a. väärteoprotokolli Henry Relviku suhtes. Menetlusalusele isikule heideti ette seda, et ta Tallinnas Järvevana teel juhtis mootorsõidukit xxxx kiirusega 135 (+/- 4) km/h. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul oli 70 km/h. Sellega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Sellega rikkus H. Relvik liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi.
- PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx K P 12.06.2018.a otsusega määrati H. Relvikule LS § 227 lg 4 ja lg 5 p 3 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot ja kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks.
- H. Relvik esitas kaitsja vahendusel Harju Maakohtule 10.07.2018 kaebuse vaidlustades otsuse lisakaristuse määramise osas. Juhtimisõiguse olemasolu on kaebajale äärmiselt vajalik. Põhikaristus vastab süü suurusele ning lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. H. Relvik avaldas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.
- Kohtuväline mentleja nõustus kirjaliku menetlusega ja esitas 24.08.2018 oma seisukoha. Kergemaliigiline karistus ei ole mõjutanud H. Relvikut uue rikkumise toimepanemisest hoiduma. Menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust on karistuse määramisel arvestatud. Teo ohtlikkust, isiku eelnevat karistatust ja õiguskorra kaitsmise huve arvestades on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused
- Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
- LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Väärteoasja materjalide juures olevalt salvestiselt nähtuvalt fikseeriti xxxx maksimaalseks liikumiskiiruseks 135 km/h. Liikumiskiirus, selle fikseerimise täpne aeg ja kaugus mõõteseadmest nähtuvad salvestise andmete väljatrükist. Fotosuurenduselt on näha sõiduki registreerimisnumber – xxxx. Esitatud kaebuses tunnistab H. Relvik teo toime panemist. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
- VTMS § 133 p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
- LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama sätte lg 5 p 3 kohaselt võib sellise rikkumise korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest 2 kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud põhikaristuse liigi ja määraga. Karistusregistri andmed võimaldavad veel kergeimaliigilise põhikaristuse määramist. Kaevatavas otsuses on H. Relviku süüd õigesti hinnatud väga suureks - reaalse sõidukiiruse ja lubatud sõidukiiruse vahe oli sedavõrd suur ning tegemist oli asulasisese teega. See õigustab karistuse sanktsiooni keskmises määras vaatamata kergendava asjaolu esinemisele.
- H. Relvik vaidlustab otsuse määratud lisakaristuse osas. Nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse kohaldamise aluseks on isiku süü. Lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt RKKKo 3-1-1-18-17 p 13). Isiku prognoos karistuse eripreventiivse mõju osas ei ole hea. Kolm
- aastal toime pandud väärtegu näitavad üldist madalat õiguskuulekust. Kaks varasemat karistust on määratud liiklusalaste rikkumiste eest ning need ei ole H. Relvikut positiivses suunas mõjutanud. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kaevatavas otsuses on juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud minimaalses seadusega lubatud määras. Esitatud kaebus jääb rahuldamata.
- Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3