) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Elisa Eesti Aktsiaseltsi vahel on sõlmitud järgnev leping: Liitumisleping 2572533 16.07.2013.a. Lepingu alusel kohustus Elisa Eesti Aktsiaselts pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti Aktsiaselts poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti Aktsiaselts loovutas kostja vastase nõude OÜ-le AF Võlamenetlus. Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) loovutas 16.12.2016 kostja vastase nõude põhisummas 87,63 eurot OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: Arve nr. Summa Maksetähtaeg 2 2-17-115279 2012833287 25,08 18.07.2015 2013099686 31,57 18.08.2015 2013327848 13,25 18.09.2015 2013530866 17,73 18.10.2015 Kokku on kostjal tasumata arveid summas 87,63 eurot. Hageja on maha arvestanud tasumisele kuuluvast summas 93,77 eurot Elisa Eesti AS poolt esitatud viivised summas 6,14 eurot. Sellest tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees 87,63 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud summat 26,83 eurot arvel 2012833287 kajastuva eelmise perioodi võlgnevuse 25,14 eurot katteks, sellest ülejäänud summa arve nr 2012833287 katteks. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu punkt 7.8. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja arvestab ka sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.10.2015 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 12.09.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 13,36 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 87,63 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 13,36 eurot; samuti edasiulatuva viivise alates 13.09.2017.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jäta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS§ 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 140 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 140 eurot. Kohus arvestab lepingulise 3 2-17-115279 esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 215 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (215 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.