Obsah (14)

§ 238§ 126§ 62§ 306§ 63§ 89§ 90§ 152§ 61§ 60§ 7§ 309§ 181§ 175

1-18-5611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5611 (kohtueelses menetluses 18930000062) Kohtukooss

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Mõista Ashley Lauren Proctor süüdistuses Kar

S § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi õigeks. 2. Asitõendid:  narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le;  postisaadetise pakendid, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti hoiuruumis,

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Mõista Eesti Vabariigilt Ashley Lauren Proctor kasuks välja 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks 130 (ükssada kolmkümmend) eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
2. Jätta narkootilise aine ekspertiisikulu 84 eurot riigi kanda. Edasikaebekord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ning prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Menetluskulude osas võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus ja kaitse vastuväited
2. Ashley Lauren Proctorit süüdistatakse kokkuvõtlikult selles, et ta ebaseaduslikult tellis väljastpoolt Eesti Vabariiki kahel korral suures koguses narkootilist ainet kokaiini. Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 03.10.2017 tellis ta postiteenust kasutades Lauren P nimele ja oma töökoha xxxx OÜ aadressile, xxxx, 4,95 grammi valget pulbrit, mis sisaldab 92% kokaiinhüdrokloriidi, mis sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldub pulbris 4,07 grammi kokaiini. Samuti tellis ta kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 10.03.
3. a Lauren Proctori nimele ja enda elukoha aadressile xxxx, 13,93 grammi valget pulbrit, mis sisaldab 62% kokaiinhüdrokloriidi, kokaiinhüdrokloriid sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldub pulbris 7,71 grammi kokaiini. Kuritegu jäi lõpule viimata tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd tema nimele saadetud narkootilised ained leiti ja võeti tolliametnike poolt 03.10.2017 ja 10.03.2018 teostatud rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuse (akt nr 17LA0370101-1 ja 18LA0778411-1) käigus ära. Sellega pani A. L. Proctor toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse, s.o KarS § 184 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Kaitsjad leiavad, et süüdistus ei ole põhjendatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et narkootilise aine tellis A. L. Proctor. Süüdistatav ei ole kunagi postipakke tellinud ja need saadeti tema nimele tahtevastaselt. Postipakkide sisu fikseerimine on vastuoluline ning ebausaldusväärne. Kohtu seisukoht
5. A. L. Proctorit süüdistatakse suures koguses narkootilise aine tellimises postiteenuse vahendusel.

§ 62

p 1 ja 2 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, samuti kuriteokoosseis. Kooskõlas

§ 306

lg 1 p-dega 1 ja 2 asub kohus kriminaaltoimikusse kogutud tõendite pinnalt lahendama küsimust, kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse ning kas teo on toime pannud süüdistatav.

1. Otsese tõendi sisuks on teave, mis kinnitab kuriteo toimepanemise mingit asjaolu vahetult. Kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta (vt RKKKo 3-1-1-8-10, p-d 9-10). Selle kohta, et A. L. Proctor oleks postiteenuse vahendusel tellinud narkootilist ainet, otsesed tõendid puuduvad. Prokuratuur tugineb süüdistuse esitamisel faktile, et A. L. Proctori nimele on saadetud kahel korral kokaiini sisaldav postisaadetis. Seda asjaolu kajastavad tõendid on käsitatavad kaudsete tõenditena, mis näitavad vaid seda, et narkootiline aine on tellitud.
2. Postisaadetiste avamine on dokumenteeritud läbivaatuse aktides (tlk 2-7 ja 11-14), leitud aine anti (eeldatavalt andis postiasutuse esindaja) Maksu- ja Tolliametile üle kauba üleandmisevastuvõtmise aktide alusel (tlk 8 ja 15). Kaitsjad on seadnud need tõendid kahtluse alla. Seega annab kohus esmalt hinnangu narkootilise aine käitlemise kohta kogutud tõendite lubatavusele ja usaldusväärsusele. 2 5.1 Aktide sisus kajastatu kohaselt lähtuti läbivaatusel tolliseaduse (edaspidi TS) § 1 lg-st 2, §dest 60 ja 61, mille kohaselt keeldude ja piirangutega seotud kaupade üle järelevalve teostamise kohustuse olemasolul on õigus kohaldada tollijärelevalve meetmeid. Riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet, kes võib selleks kohaldada korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-des 30-34 ja 44-52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras ning tollialase regulatsiooni erisusi arvestades. Samuti on lähtutud KorS §-st 49, milles on kindlaks määratud vallasasja läbivaatuse alused. 2017.a aktis on aine saadetisest välja võtmisel lähtutud KorS §-st 52 lg 1 p-dest 1, 3 ja 5, mis sätestab valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaatamise õiguslikud alused. Seega on aine leidmist kajastavad tõendid saadud järelevalvemenetluse, mitte süüteomenetluse käigus. 5.2 Riikliku järelevalve menetlus on korrakaitse raames toimuv haldusmenetlus. Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul ei ole kriminaalmenetluses keelatud kasutada tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses, kuid tõend peab paigutuma mõne

§ 63

lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt RKKKo 3-1-1-116-10 p 8).

§ 63lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lubatud tõendiks „muu dokument“.

Seega ainuüksi asjaolu, et tõendid on kogutud järelevalvemenetluse käigus, nende lubatavust ei väära. Ka ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et esimeses aktis on õigusliku alusena ebaõigesti viidatud valdaja nõusolekuta postisaadetise läbivaatamise õiguslikule regulatsioonile. Postisaadetise valdaja oli selle läbivaatuse hetkel postiasutus, keda on valdajana käsitatud ka toimiku materjalidest nähtuvalt ning läbivaatus ei toimunud tema nõusolekuta. 5.3 Postisaadetise valdaja osas märgib kohus, et toimiku materjalid ei võimalda tegelikult valdaja isikut kindlaks määrata. Toimikust nähtub vaid läbivaatuse aadress – Pallasti 28, Tallinn. Kohtule on teada, et sellel aadressil tegutseb Omniva. Läbivaatuse aktides viidatud ajutise ladustamise kohale: AS Eesti Post. Kauba üleandmise-vastuvõtmise aktides on küll märgitud kauba üle andnud isikute nimed ja isikukoodid, kuid mis asjaoludel narkootiline aine nende kätte sattus, on ebaselge. Saab vaid oletada, et tegemist on postiasutuse töötajatega. 5.4 Kaitsjad on tõstatanud küsimuse läbivaatuse toimetamisest ja vormistamisest, kuna kõik läbivaatustel osalenud isikud ei ole aktile alla kirjutanud ja fototabel on koostatud tagantjärele. Fototabeli väidetav hilisem koostamine ei oma kohtu hinnangul tähendust. Fotografeerimise fakt on fikseeritud läbivaatuse aktides ning asjaolu et fotod prinditi ja varustati selgitustega hiljem, tõendi usaldusväärsust ei mõjuta. Õige on kaitsjate väide, et teise akti puhul on kauba üle andnud isik, kes ei viibinud postisaadetise läbivaatuse juures. Tõendi kogumise korra olulisel rikkumisel on tõend lubamatu (vt RKKKo 3-1-1-1-15 p 9). Kuna tõend on kogutud järelevalvemenetluse käigus, tuleb hinnata selle vastavust KorS nõuetele. KorS-i alusel toimetatav vallasasja läbivaatus on riikliku järelevalve erimeede, mille protokollimine on § 49 lg 6 alusel kohustuslik. KorS § 12 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve meetme kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 18 sätestatud alustel ja korras KorS-s sätestatud erisustega. HMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt peab protokoll mh sisaldama kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid. HMS § 18 lg 2 sätestab nõuded protokollile, lg 3 kohaselt kirjutab protokollile alla selle koostanud isik. 2018.a protokolli puhul ei nähtu osalenud isikute nimekirjast protokollija kohalviibimine. Sündmuste käiku saab talletada vaid kohal viibiv isik. Põhimõtteliselt võib jällegi eeldada, et protokolli allkirjastanud isik viibis läbivaatuse juures. Kohtu hinnangul ei tee see minetus akti lubamatuks tõendiks, kuid on üheks usaldusväärsust mõjutavaks asjaoluks. 5.5 Muus menetluses kogutud tõendi usaldusväärsus ei ole selle kriminaalasja kontekstis võrreldav

-i sätteid järgides kogutud analoogilise tõendi usaldusväärusega. 3 Kriminaalmenetluses on võimalik postisaadetist läbi vaadata

§ 89

kohaselt eeluurimiskohtuniku loal, menetlustoiming tuleb

§ 90

kohaselt protokollida.

näeb ette erinevaid võimalusi protokollis kajastatu selgitamiseks ja kontrollimise võimaldamiseks (salvestus, foto joonis).

§ 152lg 4 kohaselt kirjutavad protokollile alla mh menetlustoimingus osalenud isikud.

Läbivaatuse aktides loetletud läbivaatusel osalenud isikutest on akti õigsust (sh äravõetu kaalu) oma allkirjaga kinnitanud vaid protokolli koostaja. Postisaadetise läbivaatuse aktid kriminaalmenetluses analoogilisele tõendile esitatavatele nõuetele ei vasta. 5.6

1. aastal koostatud akti kohaselt on saadetises oleva pakendi tegelik kogus 6,3 g, mis on kajastatud kahes erinevas kohas. Aktile järgneva kauba üleandmise-vastuvõtmise aktil antakse läbivaatuse akti numbrile viidates üle kaup kogusega 0,019 g. Sama number on märgitud ülevaatuse akti lisaks olevalt fotolt (tlk 4) nähtuvale ümbrikule. Pooled sellele asjaolule siiski tähtsust omistada ei soovinud (tlk 77 pöördel). EKEI-le on saadetud tõkendiga märgistatud valge kristalne aine kogusega 6,3 g. Ekspertiisi käigus on pakendi eemaldamise järel jäänud sama, tõkendiga märgistatud aine kaaluks 4,95 g. 2018.a koostatud läbivaatuse akti kohaselt oli aine kogus 16 g, postisaadetise valdaja andis üle 34 g, ekspertiisi saadetud aine kogust pole nimetatud, ekspertiisi jõudis aine kaaluga 13,93 g. Teisel juhul saadetisel tõkendit ei olnud. Prokuröri hinnangul on üleandmise-vastuvõtmise aktil ilmselge kirjaviga (tlk 78). See on võimalik, kuid kirjaviga üleantava saadetise kaalu juures kahel erineval juhul kahandab oluliselt usku asjaajamise korrektsusesse ja dokumentides kajastatu tegelikkusele vastavusse. Narkootilise aine suur kogus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid (RKKKo 3-1-1-67-08 p 13). Seda ei ole võimalik teha, kui tõsikindlalt pole tuvastatav, milline oli käideldud aine kogus. 5.7 Seega narkootilise aine leidmise kohta kogutud tõend ei vasta kriminaalmenetluses analoogilisele tõendile esitatavatele nõuetele. Ühe akti puhul on rikutud haldusmenetluses esitatavaid dokumenteerimise nõudeid, üleandja isik dokumenteeritud puudulikult, narkootilise aine kaalus on ebaselgus. Eraldivõetuna vähemolulised rikkumised võivad kogumis muutuda oluliseks (vt RKKKo 3-1-1-29-07 p 7.2). Eelnevalt loetletud asjaolud koostoimes ei võimalda kohtul jõuda tõsikindlale veendumusele käideldud narkootilise aine koguses.
2. Kuigi juba eeltoodu välistab isiku süüdi tunnistamise, peab kohus

§ 306lg 1 p 2 kohaselt vajalikuks hinnata ka seda, kas teo pani toime süüdistatav.

Prokuratuur on tõendanud isiku nimele kirjade saatmise. Ühel juhul saadeti kiri süüdistatava töökohta, kirja peale oli märgitud Lauren P. Tunnistaja R H ütluste kohaselt ühtegi teist Laurenit selles ettevõttes ei töötanud. Teisel juhul saadeti aine süüdistatava elukohta. Kaitsjad on püstitanud versiooni, mille kohaselt süüdistatav on rahvusvahelise ettevõtte tegus juht, kellel, nagu igal teisel tegusal inimesel, on vaenlasi. Isiku nimele narkootilise aine tellimine võimaldab teda kergesti süüdi lavastada kuriteos.

1. Prokuratuur järeldab, et teo pani toime süüdistatav, asjaolust, et tema nimele saabusid kaks narkootilist ainet sisaldavat postisaadetist. See fakt ei võimalda teha tõsikindlat järeldust, et aine tellis A. L. Proctor. Teise isiku nimele postisaadetise tellimine on võimalik. Keelatud ainet sisaldava saadetise võõrale nimele tellimine võimaldab saabuvale postile ligipääsu omaval isikul kõrvaldada saadetis enne adressaadini jõudmist. Samuti on eluliselt täiesti usutav keelatutud aine võõrale nimele tellimine juhul kui eesmärgiks on adressaadile probleemide tekitamine. Küll on aga saadetise saabumine kaudseks tõendiks selle kohta, et selle tellis sama isik. 4
2. Riigikohus on leidnud, et kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele on spetsiifilised nõudmised - tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest tuleb kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt RKKKo 31-1-114-13 p 9 koos edasiste viidetega). Kohtupraktikas on selliseid uue kvaliteediga asjaolude kogumeid kujundatud isiku valdusest narkootiliste ainete käitlemiseks kasutatavate esemete leidmisega, varem samast piirkonnast postipakkide tellimisega (nt Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas 1-17-4600), narkootilise aine varasema käitlemisega. Selles kriminaalasjas puudub tõendite süsteem, mis muudaks süüdistuse versiooni kohtule usutavaks. Tegemist on varem karistamata isikuga, tema juures ei ole leitud esemeid, mis viitaksid võimalikule seotusele narkootiliste ainetega. 9.

§ 60

lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kohtul ei tekkinud tõendamise tulemusena kindlat veendumust selles, et A. L. Proctor on toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

§ 309

lg 2 kohaselt juhul kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav, tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. 10.

§ 181lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Kaitsjad esitasid taotluse menetluskulude hüvitamiseks 1684.80 euro suuruses summas, sh käibemaks. Taotluse kohaselt on õigusabiks kulunud aega 10,8 tundi, advokaadi ühe töötunni hind on 156 eurot (sh käibemaks). Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt saab valitud kaitsjale makstavat tasu käsitada menetluskuluna (

§ 175lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo 1-165792/101 p 24 koos edasiste viidetega). Kohtupraktika pinnalt on sellise suurusega advokaadi tunnitasu aktsepteeritav (RKKKo 3-1-1-12-17 p 34). Ka ei ole põhjust järeldada, et kaitsja oleks pidanud tegema toimingud väiksema ajakuluga. Küll aga leiab kohus, et kaitsja näidatud toimingud ei olnud sellises mahus vajalikud. Menetluse esemeks olev küsimus ei ole õiguslikult keerukas ja selle lahendamine ei eelda ajamahukat analüüsi. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks eelmenetluses 3,5 h ja kohtumenetluses 1,5 h, s.o 780 eurot (sh käibemaks 130 eurot).

§ 181lg 1 kohaselt tuleb see menetluskulu hüvitada riigil.

Narkootilise aine ekspertiisikulu 84 eurot jääb riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 5