← Eesti

2-15-15133/37

Obsah (8)§ 62§ 138§ 144§ 175§ 176§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15133 Tsiviilasi Xxxhagi Xxx, Xxxvastu müügilepin

§ 62lg 2).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Xxx(hageja) hagi Xxx, Xxxvastu (kostjad) müügilepingu lõppemise tuvastamise nõudes ning Xxxvastuhagi Xxxvastu võla nõudes. Harju Maakohus rahuldas 25.11.2016 otsusega hagi ning jättis hageja menetluskulud seoses hagiga ja vastuhagiga kostja II kanda. Seoses hagiga kantud kostja I menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.04.2017 määrusega Harju Maakohtu 25.11.2016 otsuse muutmata ning apellatsioonkaebusega seotud kulud kostja II kanda. Harju Maakohtu 25.11.2016 otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 otsus jõustus 19.05.

  1. 30.05.2016 esitas hageja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hageja märgib, et on kandnud menetluskulusid kokku summas 3 310 eurot, s.h riigilõiv hagilt 1000 eurot ning õigusabitasu 2 310 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus lähtuvalt menetluskulude nimekirjast ning kohustada kostjaid tasuma menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. 28.03.2017 esitas hageja täiendava menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles hageja palub kostjalt II välja mõista apellatsioonmenetluses kaasnenud õigusabikulud summas 924 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus lähtuvalt menetluskulude nimekirjast ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja I ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja II esitas 13.12.2017 hageja menetluskulude osas vastuväited. Kostja II hinnangul puudub käesoleval juhul võimalus kindlaks teha, kas hageja lepingulise esindaja kulu on seotud antud kohtuasjaga. Samuti ei ole hageja menetluskulu põhjendatud ega vajalik. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik, kuivõrd hageja ei ole välja toonud kulude detailset koosseisu. Samuti puudub hagejal 2 õigus nõuda menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist, kuivõrd hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja I ei saa nõuda menetluskulude hüvitamist, kuivõrd tal ei olnud menetluse raames lepingulist esindajat. Kohtu põhjendused
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustanud Harju Maakohtu 25.11.2016 otsuses ning Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 otsuses, mis jõustusid 19.05.2017. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirjad. Kostja I menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohus on andnud poolele võimaluse esitada vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele. 2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3. Järgnevalt hindab kohus hageja menetluskulusid: 3.1 Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud järgnevaid menetluskulusid: 1) riigilõiv hagilt 1000 eurot; 2) õigusabitasu 3 234 eurot, mis koosneb järgnevatest teenustest: - Hagiavalduse koostamine, 5h; - Kohtumine kliendiga (08.02.2016), 0,5h; - Kohtuistungiks ettevalmistamine ja 09.02.2016 istungil osalemine, 2h; - Kohtumine kliendiga (18.02.2016), 0,5h; - Kostja II vastusega tutvumine, 1h; - Kostja II vastuhagiga tutvumine (1,5h) ja vastuväidete koostamine

(4h), kokku 5,5h; - Kostja II vastusega (09.03.2016) tutvumine, 0,5h; - Lõppseisukohtade koostamine (30.05.2016), 2h; - Menetluskulude taotluse koostamine, 0,5h; - Apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, seisukohtade väljatöötamine, vastuse koostamine ja esitamine, 7h. Hageja kantud riigilõiv 3.2 Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot (tasutud 08.10.2015). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. 3 Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuludena riigilõivu 1000 eurot ja mõistab selle kostjalt II hageja kasuks välja. Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus 3.3 Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kostja II vastuväitega selle kohta, et puudub võimalus kindlaks teha, kas hageja lepingulise esindaja kulu on seotud antud kohtuasjaga. Kuigi

§ 176

lg 5 sätestab menetlusosalise kohustuse kinnitada, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, siis puudub kohtul alus kahelda, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ei oleks seotud käesoleva tsiviilasjaga. Menetluskulude nimekirjas märgitud teenused on jälgitavad ja vastavuses tsiviilasja materjalidega. 3.4 Hageja väljatoodud kulu - hagiavalduse koostamine, 5h - on kohtu hinnangul põhjendatud 5 tunni ulatuses. Hageja on 09.10.2015 esitanud kohtule hagiavalduse koos 5 lisaga (hagi tlk 1-4). Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise mõistlik ajakulu 5 tundi. Kohus on seisukohal, et 5 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg asjakohaste tõendite analüüsimiseks ja hagiavalduse koostamiseks. Kohus arvestab, et esmase dokumendi koostamine menetluses võib olla ka ajakulukam ning ajakulu ei sõltu esitatud dokumendi lehekülgede arvust. 3.5 Hageja väljatoodud kulu- kohtumine kliendiga (08.02.2016), 0,5h - on kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on kliendiga kohtume ja suhtlemine vajalik tegevus asjaolude selgitamiseks ja täpsustamiseks ning 0,5 tundi osutatud teenusele on usutav. 3.6 Hageja väljatoodud kulu- kohtuistungiks ettevalmistamine ja 09.02.2016 istungil osalemine, 2h - on kohtu hinnangul kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. 09.02.2016.a kohtuistung toimus kell 10.17 kuni 11.10 (protokoll tlk 111). Istungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik tegevus. Hageja on eelnevalt tutvunud tsiviilasja materjalidega, mistõttu on kohtuistungiks valmistumiseks ja istungil osalemise mõistlikuks ajakuluks kokku 2 tundi. 3.7 Hageja väljatoodud kulu - kohtumine kliendiga (18.02.2016), 0,5h - on kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on kliendiga suhtlemine seisukohtade kujundamiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks vajalik tegevus. 0,5 tundi on kohtumise jaoks mõistlik ja usutav. 3.8 Hageja väljatoodud kulu- kostja II vastusega tutvumine, 1h, – on kohtu hinnangul põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kostja II esitas 18.11.2015 vastuse hagiavaldusele ja taotluse menetluse peatamiseks koos 7 lisaga (tlk 38-44). Kohtu hinnangul on menetlusdokumendiga tutvumise mõistlikuks ajakuluks 1 tund arvestades esitatud dokumendi mahuga. 3.9 Hageja väljatoodud kulu - kostja II vastuhagiga tutvumine (1,5h) ja vastuväidete koostamine

(4h), kokku 5,5h - on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 4,5 tunni 4 ulatuses. Kostja II esitas 08.02.2016 vastuhagi (tlk 80-84). Kohus, lähtudes dokumendi sisust ja mahust leiab, et menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Siinkohal lähtub kohus sellest, et tegemist ei ole mahuka vastuhagiga. Hageja esitas 29.02.2016 omapoolsed seisukohad kostja II vastusele ning vastuhagile (tlk 118123). Kohus, lähtudes menetlusdokumendi sisust ja mahust leiab, et dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks saab pidada 4 tundi. Seega on kohtu hinnangul hageja menetluskulu nimetatud teenustele kokku põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. 3.10 Hageja väljatoodud kulu - kostja II vastusega (09.03.2016) tutvumine, 0,5h - on kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kostja II esitas 09.03.2016 menetlusdokumendi (tlk 126-130). Dokumentidega tutvumist ei saa pidada ebavajalikuks kuluks ning kohtu hinnangul on sellele kulunud 0,5 tundi mõistlik ja usutav. 3.11 Hageja väljatoodud kulu- lõppseisukohtade koostamine (30.05.2016), 2h – on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. Hageja esitas 30.05.2016 menetlusdokumendi (tlk 134-138). Kohus lähtudes dokumendi sisust ja mahust, leiab et nimetatud dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks on 2 tundi. 3.12 Hageja väljatoodud kulu- menetluskulude taotluse koostamine, 0,5h - on kohtu hinnangul põhjendamata ajakulu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-2-177-14, p.12).

3.13 Hageja väljatoodud kulu - apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, seisukohtade väljatöötamine, vastuse koostamine ja esitamine, 7h - on kohtu hinnangul põhjendatud 4 tunni ulatuses. Kostja II esitas 27.12.2016 apellatsioonkaebuse (tlk 168-171). Hageja esitas 16.02.2016 vastuse apellatsioonkaebusele (tlk 184-186). Kohus, lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust, leiab et apellatsioonikaebuse tutvumise (s.h seisukohtade väljatöötamine) ning vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku on 4 tundi. Kohus lähtub siinkohal asjaolust, et hagejale on menetluse sisu teada. 3.14 Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 20 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 110 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-115-14 märkinud, et: Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  7. novembri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
  9. detsembri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
  11. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, millele on kostja oma vastuses viidanud, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde. Lahendites 3-2-1-131-16 ning 3-2-1-15916 p 24 on Riigikohus leidnud, et tunnitasud 165 ja 170 eurot ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. 5 Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks 2 200 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub käibemaks summas 440 eurot, kokku 2 640 eurot.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on füüsiline isik, mistõttu ei ole ta käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega lisandub menetluskuludele ka käibemaks. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et Xxxmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning xxx tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3 640 eurot (s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1000 eurot ning esindaja tasu 2 640 eurot). 4. Tulenevalt Harju Maakohtu 25.11.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 otsusest kannab hageja kostja I menetluskulud. Kuivõrd kostja I osales menetluses ainuisikuliselt ning ta pole esitanud menetluskulude nimekirja, loeb kohus, et kostjal I menetluskulud puuduvad. 5.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal II tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 640 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta 6.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 7.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.