2-17-10950/7

2-17-10950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10950 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja XXX (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja XXX(isikukood XXX), elukoht XXX
2. november 2017 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud
3. detsembril 2004 Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). 1 2-17-10950 Hageja nõue ja põhjendused Hageja XXX esitas
4. juulil 2017 kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud
5. detsembril
6. Pooltevahelised abielusuhted lõppesid 6 aastat tagasi. Hageja arvates ei ole abielu jätkamine võimalik. Hageja palub abielu lahutada. Perekonnaseisuasutuses ei ole abielu lahutamine võimalik kostja vastuseisu tõttu. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagiavalduse juurde. Kostja vastuväited Kostja selgitas kohtuistungil, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus. Ta soovib, et tal oleks ka edaspidi seaduslik abikaasa, kes tema eest hoolitseb, siis kui ta vana on. Kostja arvates ei ole nende elus midagi muutunud viimase 6 aasta jooksul, nad elavad küll eraldi, kuid hageja käib temal külas. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti
7. detsembril
8. Küll on pooltel vaidlus selle üle, kas abielu tuleb lahutada. Hageja kinnitas istungil kohtule, et tema otsus lahutada on kindel ning leppimiseks aega tema ei soovi. Kostja selgitas, et tema ei ole abielu lahutamisega nõus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hagiavaldusest ja hageja selgitustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Kohus leiab, et mõlema poole ütlustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Ühisvara jagamist praeguses hagis hageja ei taotle. Poolte ühise alaealise lapse elukorralduses lepivad pooled ise kokku. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 2