KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-17776 Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi Arc

) § 48 lg 1 p 4 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus asus seisukohale, et Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtumääruse tühistamisega osas, millega rakendati hageja suhtes hagi tagamise abinõusid, on hageja saavutanud käesolevas asjas hagiga taotletud eesmärgi. Hagejal on võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamine ilma sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseta. Kui kohtutäitur täitemenetlust kohtulahendi esitamisel ei lõpeta, on võlgnikul võimalik õiguskaitsevahendina kasutada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamist

§ 217lg-s 1 sätestatud korras. Eeltoodut arvestades jättis kohus hagiavalduse Ts

MS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles hageja taotles sundtäitmise täiteasjas nr 194/2016/1420 lubamatuks tunnistamist osas, milles sundtäitmine toimub Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtumääruse alusel. 5. Lisaks taotles hageja, et kohus tuvastaks, et Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-16-6972 ei tulene võlgnikule kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud kohustusi seoses täitmiseks vajalike tingimuste ja selgituste puudumisega. Kuivõrd kohtulahendist täitedokument on tühistatud, ei saa sellest tuleneda kostja nõudeid hageja vastu. Samuti ei ole sellise täitedokumendi alusel võimalik täitemenetluse läbiviimine. Kui täitedokument on tühistatud, puudub võlgnikul seadusega kaitstud huvi esitada TsMS § 368 lõikes 2 nimetatud tuvastushagi. Seega esineb TsMS § 423 lõikes 2 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alus. 6.

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja taotleb maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse alusel läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtumäärus jõustus 22.11.2016. Hageja põhjendab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet sellega, et tal puudub kinnisasjade valdus, mille üleandmisele täitedokument hagejat kohustab. Hageja on avaldanud, et kinnisasjade valdust ei olnud tal enam 16.07.2016, millal hageja andis kinnisasjade valduse üle Catalana OÜ-le. Maakohus leidis, et asjaolud, millega hageja oma nõuet põhjendab, esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Seetõttu on tegemist asjaoludega, millega hageja ei saa

§ 221lg-st 2 tulenevalt oma nõuet põhjendada.

Hagejale ei ole seadusega tagatud õiguskaitse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, mille aluseks on asjaolud, mis esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohus jättis hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude osas, milles hageja taotles 19.07.2016 kohtumääruse alusel läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

1. Kuna kohus jättis hagi tervikuna läbi vaatamata, tühistas ta kohaldatud hagi tagamise abinõu. TsMS § 168 lg 2 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu summas 1250 eurot. Määruskaebus
2. 02.11.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 16.10.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata 3 4 hagiavalduse nõudes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1420 lubamatuks osas, milles täidedokumendiks on Harju Maakohtu 19.07.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-166972 ning palub saata tsiviilasja maakohtusse menetluse jätkamiseks.
3. Määruskaebuse kohaselt on maakohus tõlgendanud vääralt

§ 221

lg 2, kui leidis, et asjaolud, millega hageja oma nõuet põhjendab, esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist ja seetõttu on tegemist asjaoludega, millega hageja ei saa oma nõuet põhjendada. Kohus on jätnud tähelepanuta käesolevas vaidluses esinevad erandlikud asjaolud, mistõttu

§ 221lg 2 ei kohaldu.

Käesoleval juhul puudub kohtulahend

§ 221

lg 2 tähenduses.

§ 221

lg 2 eesmärk on takistada olukorda, kus jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Riigikohus on leidnud, et erandlikult on sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagis täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul võimalik tugineda ka täitedokumendiga seotud kohtumenetluse käigus tekkinud alusele, mida ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha (vt RKTKo nr 3-2-1-11-15, p 11). Kui tegemist on hagi tagamise raames tehtava kohtulahendiga, ei ole kostjal enne määruse tegemist võimalik esitada seisukohti ja tõendeid ning kohus ei hinda tõendeid ka määruskaebuse esitamisel. Seega ei saanud kohus hagi tagamise menetluse iseloomu arvestades võtta seisukohta kinnistute valduse puudumisest ning selle üleminekust Catalana OÜ-le ega nimetatud tõendeid hinnata. Seega ei oleks hageja saanud hagi tagamise menetluse raames objektiivsetel põhjustel oma vastuväiteid maksma panna, mistõttu tuleb neid hinnata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Valduse üleminek Catalana OÜ-le ei ole varasemalt jõustunud kohtulahendiga tuvastatud. Vaidlusalusel juhul ei ole täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, kuivõrd väidetavaks võlgnikuks oleval hagejal puudub kinnisasjade valdus, mida oleks võimalik üle anda. Vastus määruskaebusele 10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik 11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 12. Tulenevalt TsMS § 659 ja TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata nõudes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1420 lubamatuks osas, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-6972. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 659 lg 1, 657 lg 1 p 1).

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja suhtes algatati muuhulgas Harju Maakohtu 19.07.2016 hagi tagamise 4 5 määruse tsiviilasjas nr 2-16-6972 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/

1. Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6972 kohustati hagejat tagastama kinnisasjade nr 26189801 ja 26189901 valdus kostjale; kohustati hagejat ja tema palgatud OÜ Articard turvamehi lahkuma nimetatud kinnisasjadelt, andes kostjale üle ümbervahetatud lukkude võtmed; keelati hagejal kohtumenetluse kestel rikkuda kostja valdust kinnistutele ja keelati hagejal üle anda kolmandatele isikutele õigusi, mille tagajärjel võidakse rikkuda kostja õigust kinnistuid vallata. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-6972 jõustus 22.11.
3. Käesolevas hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et kinnistute valdus on 03.05.2016 sõlmitud üürilepingu alusel antud 16.07.2016 (s.o enne hagi tagamise määruse tegemist) üle OÜ-le Catalana. Kuna hagejal puudub kinnisasjade valdus, siis on hageja hinnangul tal võimatu täita kohustust tagastada kinnisasjade valdus kostjale. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et asjaolud, millega hageja oma nõuet põhjendab, esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist, mistõttu on tegemist asjaoludega, millega hageja ei saa oma nõuet põhjendada (

§ 221lg 2).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendada asjaoluga, et ta andis 16.07.2016 kinnisasjade valduse üle OÜ-le Catalana. Hageja väidetud asjaolu esines enne Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 216-6972 jõustumist, mistõttu ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis sellele tugineda (

§ 221lg 2).

Ebaõige on hageja seisukoht, et hagi tagamise määrus ei ole kohtulahend

§ 221

lg 2 tähenduses.

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas.

§ 221lg 2 ei tee erandit hagi tagamise määruse suhtes.

1. Riigikohus on leidnud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt Riigikohtu 15.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et tal ei olnud võimalik kinnisasjade valduse puudumisele tuginevat vastuväidet tõhusalt maksma panna. Hageja esitas Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse peale tsiviilasjas nr 2-16-6972 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.09.2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale oli võimalik esitada määruskaebus Riigikohtule, kuid hageja ei kasutanud seda võimalust. Kuna hageja ei kasutanud võimalust vaidlustada ringkonnakohtu määrust, siis ei saa pidada põhjendatuks hageja väidet, et tal ei olnud võimalik kinnisasjade valduse puudumisele tuginevat vastuväidet hagi tagamise menetluses maksma panna. Asjaolu, et hagi tagamise menetluses ei hinnata tõendeid, ei tähenda, et hageja vastuväide oleks igal juhul jäänud arvestamata.
2. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus õigustatult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vaidlustatud osas läbi vaatamata. 5 6
3. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Kostja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 825 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusteenust kokku 5 tunni ja 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Sealjuures on kulunud määruskaebusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse vastuse koostamisele 5 tundi.
4. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebuse ja selle vastuse mahtu, peab kolleegium määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist turuhinda. Kuna kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis tuleb kulud välja mõista käibemaksuta. Seega tuleb hagejalt kostja menetluskulude katteks välja mõista 375 eurot (3 x 125). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6