← Eesti

2-16-7333/22

2-16-7333 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-16-7333 Kohtuasi XX kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse
  2. aprilli
  3. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/710 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  4. augusti
  5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX), volitatud esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja advokaat Katrin Paulus Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279) Puudutatud isik Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Silja Kichno Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  6. Jätta Harju Maakohtu
  7. augusti
  8. a määrus muutmata.
  9. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
  10. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda. Kohtutäitur Elin Vilippusel ja Swedbank AS-il ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid kulusid. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 2-16-7333 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
  11. XX (avaldaja, võlgnik) esitas
  12. mail 2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur)
  13. aprilli
  14. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2016/
  15. Ühtlasi palus avaldaja menetluse teises kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni peatada. Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur avaldaja vastu Swedbank AS-i (sissenõudja) avalduse ja Tallinna notar Tarvo Puri
  16. märtsi
  17. a notariaalse dokumendi nr 1458 alusel täitemenetlust. Kohtutäitur arestis
  18. veebruaril 2016 avaldajale kuuluva Tartus KKK asuva korteriomandi (registriosa nr KKKKKKKK) ½ mõttelist osa ja Tallinnas TTT asuva korteriomandi (registriosa nr TTTTTTTT) ½ mõttelist osa ning lasi kanda kinnistusraamatusse kummagi korteriomandi kohta käsutamise keelumärke. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevus peale
  19. aprillil 2016 kaebuse, milles palus korteriomandite arestimisaktid tühistada. Kohtutäitur rahuldas
  20. aprilli
  21. a otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas aktid arestimisel määratud hinna osas, kuid muus osas jättis kaebuse rahuldamata. Avaldajale kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade arestimine ei olnud lubatud, kuna avaldaja ei ole solidaarvõlgnik. Korteriomandid kuulusid avaldaja ja YY ühisomandisse, kuid kinnistusraamatusse oli omanikuna kantud üksnes YY. Avaldaja kanti ½ mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse Harju Maakohtu
  22. augusti
  23. a otsuse alusel, millega jagati ühisomandis olnud korteriomandid kaasomandisse. Kummalegi korteriomandile seati enne seda hüpoteek YY ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud võla- ja asjaõiguslepingute alusel. Hüpoteegikannet ei ole muudetud. Seega koormab korteriomandeid algne hüpoteek, mitte ühishüpoteek. Korteriomanike muutumise korral ei saa tekkida seaduse alusel ühishüpoteeki ning avaldaja ei ole nõustunud hüpoteegi muutumisega ühishüpoteegiks. Kuna korteriomandit ei koorma ühishüpoteek, saab hüpoteegipidaja rahuldada oma nõude kogu korteriomandi arvel, mitte avaldajale kuuluva ½ mõttelise osa arvel.
  24. Harju Maakohus peatas
  25. mai
  26. a määrusega menetluse ja uuendas selle
  27. juuli 2017 määrusega, milles kohustas menetlusosalisi mh esitama viie päeva jooksul alates määruse kättesaamisest oma seisukohad ning teatama, kas nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt.
  28. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja on täitemenetluses võlgnik. Täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mitte YY sõlmitud laenuleping. Hüpoteek annab asjaõigusena hüpoteegipidajale õiguse nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist panditud kinnisasja arvel, olenemata sellest, kas kinnisasja omanik on võlgnik võlaõigusseaduse kohaselt. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Kuna nõue on rahuldamata, esitas hüpoteegipidaja täitmisavalduse oma nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegid seati algselt korteriomanditele, mitte nende mõttelistele osadele. Kinnisasja omaniku vahetus ja kinnisasja omandi jagamine mõttelisteks osadeks ei too kaasa hüpoteegi jagamist ega mõjuta hüpoteegi kehtivust ja selle ulatust kogu kinnisasja suhtes. Ka 2 2-16-7333 pärast korteriomandite jagamist mõttelisteks osadeks on hüpoteegipidajal endiselt õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist korteriomandi arvel.
  29. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kuna võlgnik sai sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja kaasomandiosa omanikuks, kehtib täitedokument ka tema suhtes. Korteriomandite jagamisel kaasomandiosadeks tekkis sissenõudja kasuks kummalegi korteriomandile ühishüpoteek, mistõttu saab hüpoteegipidaja nõuda oma nõude rahuldamist ka iga kaasomandi osa arvel. Esimese astme kohtu määrus
  30. Harju Maakohus jättis
  31. augusti
  32. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli hüpoteegipidajal õigus pöörata sissenõue avaldaja kaasomandi osale sõltumata sellest, et ta ei ole võtnud koos YY-ga hüpoteegipidaja ees ühist lepingulist kohustust, ning sellest tulenevalt oli kohtutäituril õigus arestida avaldajale kuuluvad korteriomandite mõttelised osad. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 54 lg 2 esimese lause kohaselt jäävad kinnisasja jagamisel kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Selle sätte eesmärk on kaitsta kinnisasja koormavate kolmandate isikute õigusi, et need õigused säiliksid esialgsel kujul. Kuigi nii AÕS § 54 peab kinnisasja jagamise all esmaselt silmas kinnisasja jagamist reaalosadeks või sellest osa eraldamist, tuleb hüpoteegipidaja huvides neid sätteid kohaldada ka siis, kui ainuomandis olnud kinnisasjast saab kaasomandis olev kinnisasi. Kinnisasja jagamisel tekib algse hüpoteegi asemel ühishüpoteek AÕS § 359 jj tähenduses (vt ka Riigikohtu
  33. mai
  34. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑38‑17, p 21). Seega, korteriomandite kaasomandisse jagamisega muutusid korteriomandeid koormavad hüpoteegid kaasomanike mõttelisi osi koormavateks ühishüpoteekideks. Kuna AÕS § 360 lg 1 järgi ühishüpoteegipidajal eraldi realiseerimisnõue iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja või selle mõttelise osa omaniku vastu, oli sissenõudjal õigus taotleda sissenõude pööramist avaldaja kaasomandiosale ning ta ei pidanud taotlema sissenõude pööramist kogu korteriomandile ega nõudma hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist avaldajalt ja YY-lt ühiselt. Avaldaja vastu alustati hüpoteekide realiseerimisele suunatud täitemenetlust. Võlgnikule kuuluvatele korteriomandite mõttelistele osadele on sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid. Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Sellise realiseerimise õigus tuleneb kohese sundtäitmise kokkuleppest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 mõttes. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses. Sellises täitemenetluses on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võlgnikuks üksnes tinglikult, kuna puudub isiklik täitedokument tema suhtes ja tema osas ei saa pöörata sissenõuet muule kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale (vt nt Riigikohtu 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 16; 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 17). 3 2-16-7333 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  35. Avaldaja esitas
  36. augustil 2017 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, sest ei andnud avaldajale võimalust teatada enda ärakuulamise soovist. Maakohus uuendas
  37. juuli
  38. a määrusega kohtuasja menetluse ja palus menetlusosalistel teatada viie päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, kas nad soovivad isiklikku suulist ärakuulamist. Avaldaja esidaja sai kohtumääruse kätte
  39. juulil
  40. Seega oli tal õigus teatada kohtule ärakuulamise soovist hiljemalt
  41. augustil 2017, mida ta ka kavatses teha, kuid maakohus tegi asjas määruse enne selle tähtaja möödumist (
  42. augustil 2017). Avaldaja ei teatanud kohtule menetlustähtaja lühendamise soovist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 tähenduses. Seega ei saanud kohus menetlustähtaega lühendada ja rikkus avaldaja õigust olla ära kuulatud.
  43. Kohtutäitur ei esitanud määruskaebusele sisulisi vastuväiteid ja jättis kaebuse põhjendatuse kohtu otsustada.
  44. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest isegi juhul, kui kohus oleks rikkunud menetlusõiguse normi, ei ole see toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  45. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
  46. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et kohus tegi asjas lõpplahendi enne, kui menetluse uuendamise määruse avaldajale kättetoimetamisest möödus määruses nimetatud tähtaeg. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et avaldaja sai Harju Maakohtu
  47. juuli
  48. a määruse kätte
  49. juulil
  50. Seega möödunuks viiepäevane tähtaeg
  51. juulil 2017, mis oli laupäev, mistõttu pikenes tähtaeg järgmise tööpäevani, s.o
  52. juulini
  53. Maakohus tegi aga hagita asjas lõpplahendi varem, s.o
  54. juulil
  56. Siiski ei ole maakohus seda tehes rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis annaks alust maakohtu
  57. juuli
  58. a määrust tühistada. Avaldaja heidab maakohtule ette seda, et maakohus jättis ta ilma võimalusest olla kohtumenetluses isiklikult ära kuulatud. Hagita menetluses tuleb menetlusosaline TsMS § 477 lg 4 järgi tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata mh telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. 4 2-16-7333 Eelnevat arvestades peab kohus menetlusosalise isiklikult ära kuulama üksnes juhul, kui menetlusosaline seda taotleb, seejuures kohus võib lugeda ärakuulamiseks piisavaks ka isiku kirjaliku seisukoha. Praegusel juhul esitasid avaldaja nimel
  59. mail 2016 kohtule kaks advokaati põhjaliku ja argumenteeritud kaebuse kohtutäituri otsuse peale (I kd, tl 2–6). Nimetatud avalduses oli avaldajal võimalik avaldada kohtule soovi olla kohtumenetluses isiklikult ära kuulatud, kuid avaldaja ei ole selles menetlusdokumendis kohtule sellist taotlust esitanud. Menetlusosalised peavad menetluses esitama TsMS § 329 lg 1 I lause järgi oma taotlused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Tagamaks menetlusosalistele ärakuulamise võimalust, kohustas siiski maakohus
  60. juuli
  61. a määrusega menetlusosalisi (sh avaldajat) teatama, kas nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt ning selgitas, et kui nad seda ei soovi, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. Kuna kohtutäitur ja sissenõudja vastasid kohtule ega soovinud isiklikku ärakuulamist, ning avaldaja ei olnud avalduses märkinud, et ta soovib enda ärakuulamist, ja avalduse põhjal sai maakohus piisavalt avaldaja seisukohti hinnata, ei rikkunud maakohus asja lahendades avaldaja õigust olla kohtumenetluses ärakuulatud.
  62. Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul eluliselt usutav määruskaebuse väide, et avaldaja oleks esitanud taotluse enda isiklikult ärakuulamiseks, kui maakohus ei oleks
  63. augustil 2017 kohtuasjas lõpplahendit teinud. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et avaldaja esindaja sai maakohtu
  64. augusti
  65. a määruse kätte alles
  66. augustil 2017 kell 15.
  67. Kuigi nädalavahetuse võrra pikenenud tähtaeg lõppenuks samal päeva kell 23.59, ei ole kolleegiumi hinnangul eluliselt usutav, et avaldaja soovis jätta lihtsalt vormistatava ja talle olulise taotluse esitamise viimasele minutile. Seda arvestades võib avaldaja olla esitanud määruskaebuse tagantjärgi otsitud põhjusel. Menetlusosaline on TsMS § 200 järgi kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
  68. Samuti ei ole avaldaja toonud määruskaebuses esile, kuidas mõjutas tema isiklikult ära kuulamata jätmine hagita asja lõpplahendust. Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et ta jäi ilma võimalusest olla isiklikult ära kuulatud, kuid ei too esile, millised asjaolud jäid maakohtu seetõttu välja selgitamata ja kuidas see mõjutas maakohtu määruse lõppjäreldust. Arvestades praeguse hagita asja eripära, kus avaldaja vaidlustas kohtutäituri otsuse talle kuuluvate korteriomandi ½ mõtteliste osade arestimiseks, ei oleks kolleegiumi hinnangul saanud avaldaja isiklik ärakuulamine anda kohtule rohkem asja lahendamiseks vajalikku teavet, kui oli esitatud avalduses.
  69. Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Asja materjalidest nähtub, et teistel menetlusosalistel ei ole tekkinud määruskaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu ei mõista kolleegium avaldajalt teiste menetlusosaliste kasuks välja menetluskulude hüvitist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.