2-17-1176 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 4.oktoobril 2018 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1176 Tsiviilasi Esteur Invest OÜ kaebus kohtutäitu

) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita asjana.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

§ 477

lg 7 kohaselt hagita menetluses vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas kuulas kohus kirjalikult ära võlgniku ja kohtutäituri.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Menetlusosaliste vahel on käesolevas asjas vaidlus selle üle, et kohtutäituri menetluse põhitasu on käesolevas täiteasjas ülemäära suur. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (tl 40) nähtuvalt arvestas kohtutäitur 16.12.2016 KTS § 35 lg 2 alusel tasu 6976,78 eurot võlajäägilt 154 810,48 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Riigikohtu üldkogu tunnistas

1. jaanuari
2. a osaotsusega kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest, lükkas selles osas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi arvates otsuse kuulutamisest. Riigikogu võttis
3. mail 2018 vastu advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Sellega muudeti muu hulgas ka KTS § 35 lg-d 2 ja
4. Seadus jõustus osaliselt
5. juunil
6. Riigikohtu üldkogu 25.01.2018 osaotsuse p 1 jõustus
7. juulil
8. Riigikohtu üldkogu 21.septembri 2018.a. otsuses tsiviilasjas nr 2-15-17249 esitatud seisukoha kohaselt, „on Riigikohtu üldkogu samas asjas
9. jaanuaril 2018 tehtud osaotsuse p-s 58 leidnud, et kohtutäituri seaduses ei ole alust tasu vähendamiseks. Samas osaotsuses on üldkogu tunnistanud KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja edasiulatuvalt kehtetuks, lükates otsuse jõustumise kuus kuud edasi arvates otsuse kuulutamisest…
10. juunil 2018 jõustusid ka kohtutäituri seaduse muudatused, millega kehtestati muu hulgas uued kohtutäituri tasu määrad. Rakendussätteid seadusandja ei kehtestanud. Kuna kohtutäitur lähtus praeguses asjas tasu määramisel sätetest, mis on praeguseks ajaks tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks, ning nende asemel on seadusandja kehtestanud teistsugused tasumäärad, tuleb kohtutäituri vaidlustatud otsus tühistada ja kohtutäitur peab avaldaja kaebuse uuesti lahendama. Avaldaja kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril lähtuda kehtivatest tasumääradest.“ Kohus leiab, et kuigi kohtutäitur on juba käesolevas asjas mõnevõrra vähendanud tasunõuet, on ta käesolevas asjas põhitasu suuruse määramisel, lähtunud põhiseadusega vastuolus olevatest tasumääradest. Uued kehtestatud tasumäärad on võlajäägi 154 810,48 eurot puhul oluliselt väiksemad varemkehtinutest. 3

§ 172

lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Seega puudub vajadus kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. Esteur Invest OÜ esindaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 euro asemel 50 eurot (tl 22), mistõttu on avaldajal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 35 eurot tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4