Kaupo Arro süüdistuses
Sander Veedi süüdistuses
Abiprokurör Kersti Reinuste Süüdistatavad KRISTJAN NAARITS – isikukood: 39211176018; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Kriminaalkorras karistatud, nimelt 20.03.2013.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 1, 2 alusel ning kohaldades
lg 1 rahalise karistusega 244 (kakssada nelikümmend neli) päevamäära, s.o 780,80 eurot (seitsesada kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend eurosenti) eurot.
lg 1 alusel määrati, et Kristjan Naaritsal on võimalik mõistetud karistust kanda ositi, tasudes 10 (kümne) kuu jooksul igakuiselt vähemalt 78,08 eurot (seitsekümmend kaheksa eurot ja kaheksa eurosenti). Väärteokorras 6 (kuus) kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana 24.03.2017.a, vabastatud 25.03.2017.a. kinni peetud KrMS § 217 alusel kahtlustatavana 05.05.2017.a, vabastatud 06.05.2017.a. kinni peetud 1 1-18-577 KrMS § 217 alusel kahtlustatavana 18.07.2017.a, vabastatud 18.07.2017.a. kinni peetud KrMS § 217 alusel kahtlustatavana 10.12.2017.a, vabastatud 11.12.2017.a. kinni peetud Alates 25.03.2017.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 25.03.2018.a. Alates 06.05.2017.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 06.05.2018.a. Alates 09.08.2017.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 09.08.2018.a. Alates 11.12.2017.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 10.12.2018.a. KAUPO ARRO – isikukood: 39110260212; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: xxxx ; elukoht: xxxx (hetkel kannab karistust xxxx ). Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 26.06.2017.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9, § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 alusel ning kohaldades
lg 1, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 vangistusega 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks arvati 17.02.2017.a. Väärteokorras 4 (neli) kehtivat karistust. SANDER VEEDI – isikukood: 39605316038; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx . Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 27.10.2015.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 9 ja § 202 lg 2 p 2 alusel ning kohaldades
lg 1 ja § 64 lg 1 vangistusega 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2015.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.10.2016.a kohtumäärusega vabastati Sander Veedi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. Vastavalt
lg 5 ja § 78 lg 2 määrati Sander Veedi katseaja pikkuseks 6 (kuus) kuud ning kohustati teda katseaja jooksul järgima
Tartu Maakohtu 31.01.2017.a kohtumäärusega pöörati Sander Veedile mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2017.a, vabanes karistuse kandmiselt 10.07.2017.a. Väärteokorras 12 (kaksteist) kehtivat karistust. 2 1-18-577 KrMS § 217 alusel kahtlustatavana 06.03.2018.a, vahistatud 07.03.2018.a. kinni peetud Alates 31.01.2018.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 31.01.2019.a. Kaitsjad Kristjan Naarits kaitsja Kadi Sitska. Kaupo Arro kaitsja Leelo Viil. Sander Veedi kaitsja Arri Tooming. Kannatanu esindaja Gennadi Kull. Juhindudes KrMS § 126, 175, 179, 180 lg 3, 237, 238, 310, 311, 313, 318, 319, VÕS 1043, 1045 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Kristjan Naarits
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada Kristjan Naarits
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistada Kristjan Naarits
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Kristjan Naarits’ale mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03.2017.a – 25.03.2017.a, 05.05.2017.a – 06.05.2017.a, 18.07.2017.a ja 10.12.2017.a – 11.12.2017.a., s.o 7 (seitse) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1720 mõistetud kuid kandmata karistusega, s.o rahalise karistuse 244 päevamäära, s.o 780,80 eurot ning liitkaristuseks moodustada 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust ja rahaline karistus 780,80 eurot.
lg 4 viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle
3 1-18-577 Vastavalt
lg 1 kohustada Kristjan Naarits’at täitma
lg 1 punktides 16 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kristjan Naarits katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada Kristjan Naarits’ale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 31.05.2018.a.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus Kristjan Naarits’l algab, kohtulahendi jõustumisest. Kristjan Naarits’a suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tunnistada Kaupo Arro
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. Tunnistada Kaupo Arro
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Kaupo Arro’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.06.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-5679 mõistetud raskeima karistusega, s.o 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust. Karistuse alguseks lugeda 17.02.2017.a, mil Kaupo Arro asus kandma Harju Maakohtu 26.06.2017.a kohtuotsusega mõistetud karistust. Kaupo Arro suhtes pole tõkendit kohaldatud. 4 1-18-577 Tunnistada Sander Veedi
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Tunnistada Sander Veedi
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. Tunnistada Sander Veedi
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Sander Veedi’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud.
lg 2 alusel suurendada karistust eelmise, s.o 27.10.2015.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega nr 1-15-6913 mõistetud karistuse (1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus arvata liitkaristusest maha, kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Sander Veedi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 06.03.2018.a. Sander Veedi suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Naarits’alt solidaarselt koos Kaupo Arro ja Sander Veedi’ga X1i kasuks tsiviilhagi summas 8000,00 eurot (kaheksa tuhat eurot). Summa tasuda X1i arvelduskontole. Ülejäänud osas, s.o summas 7000 eurot, kannatanu loobus kohtuliku uurimise käigus. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Kaupo Arro’lt X2 kasuks tsiviilhagi summas 1873,00 eurot (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm eurot). Summa tasuda X2 arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank pangas. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Kaupo Arro’lt X3e kasuks tsiviilhagi summas 1805,00 eurot (üks tuhat kaheksasada viis eurot). Summa tasuda X3e arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank pangas. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Sander Veedi’lt X4 kasuks tsiviilhagi summas 359,00 eurot (kolmsada viiskümmend üheksa eurot). Summa tasuda X4 arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank pangas. Asitõendid 5 1-18-577 CD ja DVD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Sõiduauto BMW r/n XXX XXX, mis on tagastatud 18.07.2017.a X5’ale – jätta peale kohtuotsuse jõustumist isikule X5’ale. Menetluskulud Kristjan Naarits’alt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 390,00 eurot (kolmsada üheksakümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 95,00 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaupo Arro’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 516,00 eurot (viissada kuusteist eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 43,00 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sander Veedi’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 840,00 eurot (kaheksasada nelikümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 132,50 eurot. 6 1-18-577 Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistatava Sander Veedi kaitsja Arri Toominga sõidukulud summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot) – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kannatanu X1i kaitsja Gennadi Kulli kaitsjatasu summas 468,00 eurot (nelisada kuuskümmend kaheksa eurot) – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 03.07.2017.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS Kristjan Naarits’at süüdistatakse selles, et tema 04.01.2017.a kella 22:15 paiku Tallinnas xxxx peatuse suunas sõites, s.o avalikus kohas, koos Sander Veedi ja Kaupo Arroga tungisid kallale neid avalikus kohas alkoholi tarvitamise pärast korrale kutsuma tulnud kannatanule X1ile. Nimelt lõi Kristjan Naarits kannatanut mitmel korral korduvalt rusikatega näopiirkonda ning Sander Veedi ühe korra rusikaga pea piirkonda. Edasi jätkas Kristjan Naarits kannatanu löömist rusikatega, mille järel Kaupo Arro, Sander Veedi ja Kristjan Naarits lõid korduvalt kannatanut rusikatega pea piirkonda ning Sander Veedi lõi kannatanut jalaga ja mitu korda põlvega keha piirkonda. Peale mida lõi Kristjan Naarits uuesti mitu korda kannatanut rusikatega pea piirkonda. X1ile põhjustati füüsilist valu ja tervisekahjustusi – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriisi nr 370118088 järgi pea pindmised hulgivigastused. Oma tegevusega ohustas Kristjan Naarits kõrvalisi isikuid ja häiris nende rahu ja turvatunnet, mida ilmestab trammi videokaamera salvestisest nähtuv, et kõrvalised isikud üritavad konflikti lõpetada ja süüdistatavaid kannatanust eemale tõmmata. Eelkirjeldatud käitumisega rikkus Kristjan Naarits korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutas 7 1-18-577 põhjendamatut vägivalda enda jaoks võõra isiku suhtes. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega Kristjan Naarits pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o
Samuti Kristjan Naarits isikuna, kes on PPA Põhja Prefektuuri 14.03.2017.a ja 21.04.2017.a väärteo otsustega karistatud
lg 1 - § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja võttis uuesti ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 24.03.2017.a kella 21:00 paiku xxxx asuvas AS AS-ile kuuluvas kaupluses 2 pudelit viina Viru Valge kogumaksumusega 42,98 eurot, peitis pudelid jope sisse ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. 05.05.2017.a kella 14:02 paiku xxxx asuvas AS AS-ile kuuluvas kaupluses 2 pudelit viina Mernaja na Moloke kogumaksumusega 26,98 eurot, 3 pudelit karastusjooki Fanta kogumaksumusega 3,60 eurot (sisaldab pandipakendi maksumust), singi-juustu batooni maksumusega 1,49 eurot ja salaamipitsa maksumusega 0,80 eurot, pani kaubad endaga kaasasolnud seljakotti ning möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata kogusummas 32,87 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest Kristjan Naarits peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. 10.12.2017.a kella 19:45 paiku xxxx asuvas PP AS-ile kuuluvas kaupluses 1 paki sigarette Kent HD maksumusega 3,80 eurot, pani sigaretipaki pükste taskusse ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Seega oma tahtliku tegevusega Kristjan Naarits pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o
Samuti Kristjan Naarits juhtis tahtlikult 16.07.2017.a kella 10:45 ajal xxxx asuva maja juures, 18.07.2017.a kell 02:29 xxxx tänaval maja nr 13 juures ning 18.07.2017.a kell 04:31 xxxx asuva maja juures, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit BMW 320, reg nr XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Kristjan Naarits pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o
Kaupo Arro’t süüdistatakse selles, et tema 04.01.2017.a kella 22:15 paiku Tallinnas trammis xxxx peatuse suunas sõites, s.o avalikus kohas, koos Sander Veedi ja Kristjan Naaritsaga tungisid kallale neid avalikus kohas alkoholi tarvitamise pärast korrale kutsuma tulnud kannatanule X1ile. Nimelt lõi Kristjan Naarits kannatanut mitmel korral korduvalt rusikatega näopiirkonda ning Sander Veedi ühe korra rusikaga pea piirkonda. Edasi jätkas Kristjan Naarits kannatanu löömist rusikatega, mille järel Kaupo Arro, Sander Veedi ja Kristjan Naarits lõid korduvalt kannatanut rusikatega pea piirkonda ning Sander Veedi lõi kannatanut jalaga ja mitu korda põlvega keha piirkonda. Peale mida lõi Kristjan Naarits uuesti mitu korda kannatanut rusikatega pea piirkonda. 8 1-18-577 X1ile põhjustati füüsilist valu ja tervisekahjustusi – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriisi nr 370118088 järgi pea pindmised hulgivigastused. Oma tegevusega ohustas Kaupo Arro kõrvalisi isikuid ja häiris nende rahu ja turvatunnet, mida ilmestab trammi videokaamera salvestisest nähtuv, et kõrvalised isikud üritavad konflikti lõpetada ja süüdistatavaid kannatanust eemale tõmmata. Eelkirjeldatud käitumisega rikkus Kaupo Arro korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutas põhjendamatut vägivalda enda jaoks võõra isiku suhtes. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega Kaupo Arro pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o
Samuti süüdistatakse Kaupo Arro’t selles, et tema ajavahemikul 17.09.2015.a kuni 17.10.2015.a kell 09:00 tungis akna kaudu xxxx asuvasse ehitusjärgus korterisse ja varastas X2le kuuluvad järgmised esemed koguväärtusega 1873 eurot: valget värvi keraamiline köögivalamu Villeroy & Boch maksumusega 560 eurot; WC valamu maksumusega 50 eurot; segisti Ivena mudel Resista maksumusega 95 eurot; segisti koos dušši otsikuga maksumusega 60 eurot; elektrisaag Makita 1010w ja selle dokumendid maksumusega 199 eurot; 4 auguga gaaspliidi keraamiline plaat maksumusega 150 eurot; halli värvi tühi gaasiballoon maksumusega 25 eurot; elektriline ketassaag KS 66 Metabo maksumusega 295 eurot; pneumaatilise löögiga trell kombivasar UHE 2250 Multi Metabo maksumusega 239 eurot; valget kroomi värvi õhupuhasti maksumusega 200 eurot. Seega tekitades varalist kahju summas 1873 eurot. Samuti süüdistatakse Kaupo Arro’t selles, et tema isikuna, kes on varasemalt süstemaatilisi varguseid toime pannud ja selle eest süüdimõistetud Harju Maakohtu 09.05.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3284, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 14.02.2017.a kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal viibides xxxx asuvas korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kristiine X3ele kuuluvad ehted: kullast kaelakett koos südamekujulise ripatsiga, maksumusega 650 eurot; kullast kaelakett kolmnurkse ripatsiga, maksumusega 290 eurot; kullast rist maksumusega 100 eurot; kullast kaksikute tähtkujuga ripats maksumusega 100 eurot; kullast sõrmus, maksumusega 300 eurot; kaks kullast rippuvat kivikestega kõrvarõngast, maksumusega 200 eurot; kaks kullast ümmargust kõrvarõngast, maksumusega 165 eurot. Seega tekitades kahju summas 1805 eurot. Seega Kaupo Arro pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o
Sander Veedi’t süüdistatakse selles, et tema 04.01.2017.a kella 22:15 paiku Tallinnas trammis xxxx peatuse suunas sõites, s.o avalikus kohas, koos Kristjan Naaritsa ja Kaupo Arroga tungisid kallale neid avalikus kohas alkoholi tarvitamise pärast korrale kutsuma tulnud kannatanule X1ile. Nimelt lõi Kristjan Naarits kannatanut mitmel korral korduvalt rusikatega näopiirkonda ning Sander Veedi ühe korra rusikaga pea piirkonda. Edasi jätkas Kristjan Naarits kannatanu löömist rusikatega, mille järel Kaupo Arro, Sander Veedi ja Kristjan Naarits lõid korduvalt kannatanut rusikatega pea piirkonda ning Sander Veedi lõi kannatanut jalaga ja mitu korda põlvega keha piirkonda. Peale mida lõi Kristjan Naarits uuesti mitu korda kannatanut rusikatega pea piirkonda. X1ile põhjustati füüsilist valu ja tervisekahjustusi – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriisi nr 370118088 järgi pea pindmised hulgivigastused. Oma tegevusega ohustas Sander Veedi kõrvalisi isikuid ja häiris nende rahu ja turvatunnet, mida ilmestab trammi videokaamera salvestisest 9 1-18-577 nähtuv, et kõrvalised isikud üritavad konflikti lõpetada ja süüdistatavaid kannatanust eemale tõmmata. Eelkirjeldatud käitumisega rikkus Sander Veedi korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutas põhjendamatut vägivalda enda jaoks võõra isiku suhtes. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega Sander Veedi pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o
Samuti süüdistatakse Sander Veedi’t selles, et tema, varem varguseid toimepannud isikuna, 02.09.2017.a ajavahemikul kella 16:15 – 16:30 xxxx asuvas V keskuses koos X6ga varastasid keskuse välisukse juures asuvast tamburist X4le kuuluva jalgratta Scott väärtusega 359 eurot. Sel moel Sander Veedi, varem varguse toimepannud isikuna, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, s.o pani toime
Samuti tema, 09.02.2018.a kella 15:30 paiku Tallinnas, xxxx maja lähedal koos X6ga tungisid kallale X7le, lõid teda rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda põhjustades füüsilist valu ning tervisekahjustused: haava alahuule limaskestal ning punetuse kõhu piirkonnas. Sel moel Sander Veedi teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega pani toime
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Kristjan Naarits märkis, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi. Ei nõustu kannatanu X1i poolt esitatud tsiviilhagiga, mis on liialt suur. Süüdistatav selgitas, et teod olid toime pandud alkoholijoobes, enam ei joo. Kahetseb. Süüdistatav Kaupo Arro märkis, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi.
Ei soovi varasematele ütlustele midagi lisada. Kannatanu X1i hagiga ei nõustu, kannatanute X2 ja X3e hagiga nõustub. Kahetseb. Süüdistatav Sander Veedi märkis, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi, kahetseb. Kannatanu X1i poolt esitatud tsiviilhagi on liialt suur, õiglane summa oleks 7000 eurot. Kannatanu X4 hagiga on nõus. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatav Kristjan Naarits tunnistab enda süüd talle esitatud süüdistustes. Prokurör palus süüdi mõista Kristjan Naarits
järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 p 1 alusel karistuseks vangistust 1 aasta.
§ § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 sätteid arvesse võttes vähendada antud karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel mõista koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg 7 päeva karistuse hulka ning koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Ülejäänud 1 aasta vangistust jätta
lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, määrates Kristjan Naaritsa suhtes 2 aasta pikkune katseaeg ning allutada Naarits katseaja jooksul
toodud käitumiskontrolli nõuetele.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 10 1-18-577 20.03.2013.a otsusega, rahaline karistus jätta täitmisele iseseisvalt
Samuti välja mõista X1ile tekitatud mittevaraline kahju solidaarselt Kristjan Naaritsalt ja teistelt süüdistatavatelt, õiglases suuruses kohtu äranägemisel ning menetluskulud. Kaupo Arro tunnistab oma süüd varguste toimepanemises,
Prokurör asus seisukohale, et Kaupo Arrole esitatud süüdistused on leidnud täielikult tõendamist. Prokurör palus süüdi mõista Kaupo Arro
lg 1 p 1 alusel ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.
lg 2 p 8 ja 9 alusel karistuseks vangistus 8 kuud.
MS § 238 lg 2 sätteid arvesse võttes vähendada antud karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks lugeda 10 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus eelmise Harju Maakohtu 26.06.2017.a otsusega, lugedes kergem karistus 10 kuud vangistust kaetuks raskeimaga. Karistuse kandmise aeg lugeda 17.02.2017.a. Samuti välja mõista X1ile tekitatud mittevaraline kahju solidaarselt Kaupo Arrolt ja teistelt süüdistatavatelt, tsiviilhagid X2 ja X3e kasuks ning menetluskulud. Sander Veedi tunnistas oma süüd kõikides talle etteheidetavate kuriteo episoodide toimepanemises, puudub vaidlus süüdistuse tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Sander Veedi kuriteod on oma olemuselt muutunud ajas raskemaks, varavastaste süütegude toimepanemisele on lisandunud isikuvastased. Sander Veedi kuritegude toimepanemise intervall näitab, et vabaduses paneb isik toime uusi kuritegusid. Prokurör palus süüdi mõista Sander Veedi
lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 9 kuud.
lg 1 järgi vangistus 3 kuud.
lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 5 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks lugeda 10 kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise ajaks lugeda Sander Veedi kinni pidamise päeva 06.03.2018.a. Samuti välja mõista kannatanute X4 ja X1i tsiviilhagid ning menetluskulud. Kannatanu esindaja Gennadi Kull selgitas et löömise tagajärjel on kannatanu ühest silmast pime. Palus mõista süüdistatavatelt solidaarselt välja tsiviilhagi summas 8000 eurot. Kannatanu X1 märkis, et vähendab esitatud tsiviilhagi 8000 eurole. Kannatanu X7 märkis, et ei soovi midagi juurde lisada. Kristjan Naaritsa kaitsja Kadi Sitska leidis, et Kristjan Naarits on oma eluviise muutnud, tal on elukaaslane, kindel elu- ja töökoht. Isik ei vääri vanglasse saatmist, pigem peab ta kriminaalhooldajale oma käitumisega näitama enda muutumist. Kaupo Arro kaitsja Leelo Viil leidis, et videosalvestuselt ei nähtu Kaupo Arro poolt kannatanu X1i löömist. Seega
Tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ei ole tuvastatud seoseid löömise ja kannatanul tekkinud vigastuse vahel. Varguste osas tuleks kohaldada kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Sundraha ei saa välja mõista, kuna süüdistatav ei ole süüdi, et tema asju koos ei menetletud. Sander Veedi kaitsja Arri Tooming leidis, et Sander Veedi tunnistab oma süüd. Karistuse mõistmisel peab arvestama, et Sander Veedil on olemas kindel elukoht, ta kahetseb ning on nõus hüvitama kannatanutele tekitatud kahju. Raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on muuhulgas süüteo avastamisele kaasaitamine, süü tunnistamine. Kaitsja palus Sander Veedile mõista vangistus, mis asendada üldkasuliku tööga. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED 11 1-18-577 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Kristjan Naarits süü
lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 4231 järgi, Kaupo Arro süü
lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning Sander Veedi süü
lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud episoodis: Asitõendi 08.08.2017.a vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 16-38a, III kd lk 1740); Kannatanu X1i 16.05.2017.a ja 23.05.2017.a ütlused (I kd lk 39-42, lk 43-45, III kd lk 4144. lk 45-47); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 17.05.2017.a vastus päringule (I kd lk 56-65, III kd lk 59-68); Tunnistaja X9 02.06.2017.a ütlused koos väljavõttega videosalvestisest (I kd lk 81-82, III kd lk 84-85); Tunnistaja X10 14.06.2017.a ütlused (I kd lk 83-84, III kd lk 86-87); Tunnistaja X11 20.06.2017.a ütlused (I kd lk 85-86, III kd lk 88-89); Kristjan Naaritsa 09.08.2017.a ütlused (I kd lk 87-88, III kd lk 90-91); Sander Veedi 16.09.2017.a ütlused (I kd lk 95-96, III kd lk 98-99); Kaupo Arro 24.10.2017.a ütlused (I kd lk 98-100, III kd lk 101-103).
lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud episoodid: 10.09.2015.a – 17.10.2015.a episood (Arro): Kannatanu X2 21.10.2015.a ütlused (I kd lk 220-226); Kannatanu X2 07.08.2017.a ütlused (I kd lk 234-236); Tunnistaja X8 06.02.2017.a ütlused koos protokolli lisadega (I kd lk 238-243); 02.02.2017.a nõudekiri ja 10.02.2017.a vastus e-kirjana (I kd lk 245-246); Kaupo Arro 07.06.2017.a ütlused (I kd lk 251-255, lk 256-257); Tunnistaja X12 ütlused (I kd lk 270-272); LL 02.08.2017.a vastus päringule (I kd lk 274-279). 14.02.2017.a episood (Arro): Kannatanu X3 10.03.2017.a ülekuulamise protokoll (II kd lk 37-40); 16.03.2017.a nõudekiri ettevõttesse X17 ja vastus päringule (II kd lk 42-48); Tunnistaja X9 10.04.2017.a ülekuulamise protokoll (II kd lk 49-51); Kahtlustatava Kaupo Arro 23.05.2017.a ülekuulamise protokoll (II kd lk 52-54); Tunnistaja X13 01.12.2017.a ülekuulamise protokoll (II kd lk 55-57); Tunnistaja X9 15.01.2018.a ülekuulamise protokoll (II kd lk 58-59); Kannatanu X3e 15.01.2018.a ülekuulamise protokoll (II kd lk 60-61). 24.03.2017.a episood (Naarits): AS AS-i 24.03.2017.a avaldus (I kd lk 148); Tunnistaja X14 24.03.2017.a ütlused (I kd lk 150); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 157-158); Kristjan Naaritsa 25.03.2017.a ütlused (I kd lk 159). 12 1-18-577 05.05.2017.a episood (Naarits): AS AS-i 05.05.2017.a avaldus (I kd lk 169); Tunnistaja X15 05.05.2017.a ütlused (I kd lk 171); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 179-180); Kristjan Naaritsa 06.05.2017.a ütlused (I kd lk 181); Asitõendi 30.05.2017.a vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd lk 185-189). 10.12.2017.a episood (Naarits): PP AS-i 10.12.2017.a avaldus (II kd lk 2); Tunnistaja X16 10.12.2017.a ütlused (II kd lk 3); Tunnistaja X18i 10.12.2017.a ütlused (II kd lk 4); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd lk 7); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 13-14); Kristjan Naaritsa 11.12.2017.a ütlused (II kd lk 15-18); Asitõendi 12.12.2017.a vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd lk 22-25). 02.09.2017.a episood (Veedi): X4 kuriteoteade ja kannatanuna ütlused (V kd lk 1-2, 7-10); Tunnistaja X19 ütlused (V kd lk 11-14); Asitõendi vaatlusprotokoll (V kd lk 20-31); Sander Veedi ütlused (V kd lk 32-34); Viru Maakohtu 27.10.2015.a otsus (IV kd lk 200-208).
järgi kvalifitseeritud episoodid: 16.07.2017.a ja 18.07.2017.a episoodid (Naarits): Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 192-193); Väärteomenetluse nr 2317,17,006216 lõpetamise määrus (I kd lk 197-198); Väärteoprotokoll nr 2317,17,006216 (I kd lk 199); Tunnistaja X20 16.07.2017.a ütlused (I kd lk 200); Tunnistaja X21u 18.07.2017.a ütlused (I kd lk 203-204); Väärteoprotokoll nr 2316,17,004982 ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I kd lk 205, lk 210); Tunnistaja X22 18.07.2017.a ütlused (I kd lk 206); Kristjan Naaritsa 18.07.2017.a ütlused (I kd lk 207-209).
lg 1 järgi kvalifitseeritud episood: Kannatanu X7 ütlused (IV kd lk 4-7, lk 33- 38); Väljavõte kannatanu ja X24 vahelisest fb vestlusest (IV kd lk 9-24); Isiku läbivaatuse protokoll (IV kd lk 25- 32); Kannatanu X23’i ütlused (IV kd lk 39-43); Koopia SKA otsusest (IV kd lk 48); Äratundmiseks esitamise protokoll (IV kd lk 49-52); Äratundmiseks esitamise protokoll (IV kd lk 53-56); Äratundmiseks esitamise protokoll (IV kd lk 57-60); 13 1-18-577 Väljavõte X24 telefonist saadud kannatanu ja X6ga vahetatud SMS-sõnumitest (IV kd lk 65-68); Asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd lk 75-80); Asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd lk 81 – 84); Tunnistaja X25’i ütlused (IV kd lk 86-87); Tunnistaja X26 ütlused (IV kd lk 89-90); X6ütlused (IV kd lk 95-98); Sander Veedi ütlused (IV kd lk 134-136); X24’e ütlused (IV kd lk 166-168). Süüdistatavat Kristjan Naaritsat iseloomustavad muud tõendid: Karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsus nr 1-13-1720 (II kd lk 9-12a, lk 28-29); Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,17,002167 (I kd lk 163-164); Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,17,002197 (I kd lk 165-166). Süüdistatavat Kaupo Arrot iseloomustavad muud tõendid: Karistusregistri väljatrükk, kohtuotsused nr 1-17-5679 ja 1-16-3284 (I kd lk 134-137, lk 138-142, lk 143-145) Süüdistatavat Sander Veedit iseloomustavad muud tõendid: Karistusregistri väljatrükk, kohtuotsus ja -määrused nr 1-15-6913 (III kd lk 118-127, lk 128-131, lk 132-135, lk 151-154). Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas Kaupo Arrole esitatud süüdistust
Kaupo Arro on pannud toime
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema tungis ajavahemikul 17.09.2015.a kuni 17.10.2015.a kella 09:00 ajal akna kaudu xxxx asuvasse korterisse ning varastas X2le kuuluvad esemed koguväärtusega 1873 eurot. Kaupo Arro on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt märkas ta et korteri aken oli avatud ning koos Kristjaniga otsustasid korterisse minna. Korteris olles võtsid seal olevad tööriistad, mille viisid hiljem pandimajja. Saadud raha kulutasid kahepeale ära. Käisid korteris kahel korral. Kaupo Arro poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Kaupo Arro süü 17.09.2015.a kuni 17.10.2015.a episoodides on tõendamist leidnud ka lisaks kannatanu X2 ütlustega, mille kohaselt käidi tema korteris akna kaudu sees ning varastati erinevaid asju kokku vääruses 1873 eurot; tunnistaja X8 ütlustega, mille kohaselt 15.10.2015.a helistas talle Kaupo Arro ja palus abi Lasnamäele saamisel. 16.10.2015.a läks ta Kaupo Arrot peale võtma ning tal olid kaasas erinevad asjad (kraanikausid), ütles et kuuluvad ta emale. Koos mindi Lasnamäele ning Kaupo viis asjad poodi nimega K. Hiljem kuulis oma sõbralt, et Kaupol kaasas olnud esemed olid varastatud; tunnistaja X12 ütlustega, mille kohaselt ta nägi kuidas K müüs maha erinevaid esemeid; päringu vastusega, mille kohaselt Kaupo Arro viis poodi K müüki muuhulgas gaasipliidi ning LL vastusega, mille kohaselt viis Kaupo Arro neile erinevaid esemeid panti, s.h ka Metabo akutrelli. 14 1-18-577 Samuti süüdistatakse Kaupo Arrot selles, et tema 14.02.2017.a viibides xxxx korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X3ele kuuluvad ehted koguväärtuses 1805 eurot. Kaupo Arro on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt oma süüd isik ei tunnista, kahtlustab varguses X13t. Kohus leiab, et Kaupo Arro süü on leidnud tõendamist teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega eelkõige kannatanu X3e ütlustega, mille kohaselt varastati tema korterist ehteid kokku väärtusega 1805 eurot. Kahtlustab varguses Kaupo Arrot; tunnistaja X9 ütlustega, mille kohaselt oli ta koos Kaupo Arroga oma sõbra korteris, pidi korraks ära käima ning sellel ajal oli Kaupo korteris üksi. Hiljem avastas oma ema ehete kadumise, X13 ütles talle, et Kaupo palus tal ehted viia kuldehete kokkuostu. Samuti nähtub, et X13 on tal külas viibinud, kuid mitte ehete kadumise ajal; tunnistaja X13 ütlustega, mille kohaselt viis ta Kaupo Arro palvel kuldehteid kesklinnas asuvasse kokkuostu ning X17i päringu vastusega, mille kohaselt viis X13 14.02.2017.a kulda nende kokkuostu. Kaupo Arro süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kaupo Arro pani kavatsetult toime varavastased kuriteod, n.o
Subjektiivsest küljest eeldab varguse koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Kaupo Arro pani
199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd tema teadlikult ja tahtlikult otsustas varastada temale mitte kuuluvaid esemeid. Kaupo Arro kavatsetust ilmestab ka asjaolu, et kannatanu X3elt varastatud asjade osas üritas ta ennast süüst vabastada, kusjuures palus tunnistaja X13l enda eest varastatud esemed viia kullakokkuostu. Samas ise vaatas tunnistaja X9 arvutist erinevate pandimajade kodulehtesid. Samuti ilmestab kavatsetust asjaolu, et ta nägi et korteri aken on avatud ning lihtsalt otsustas sinna siseneda ja erinevaid asju varastada ning seda kahel korral. Kaupo Arro seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kaupo Arro otsustas minna poodi ja varastada erinevaid asju, tekitades sellega kannatanutele varalist kahju. Kaupo Arro pidi teadma, et varastades asju, mis ei kuulu temale, paneb ta toime varavastase süüteo, mis on kriminaalkorras karistatav. Kohus on seisukohal, et Kaupo Arro olles eelnevalt karistatud varavastase süüteo toimepanemise eest, teadis väga hästi, millise teo ta toime paneb. Kohus selgitab, et süstemaatilisust Kaupo Arro tegevuses näitab asjaolu, et ta varastab tooteid enda tarbeks, kuivõrd tal ei ole tööd, viib asjad pandimaja (müüb maha) ning kulutab raha enda tarbeks. Käesolevas kriminaalasjas sooritas ta kõik varguse episoodid väljakujunenud harjumusest, nimelt ta leidis kerge tee, kuidas varastada, korteri aken oli avatud (lihtne siseneda), olles korteris üks, palus tuttaval enda eest viia varastatud esemed müüki. Kohus asub seisukohale, et Kaupo Arrole esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas Kristjan Naaritsale esitatud süüdistust
Kristjan Naarits on pannud toime
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et 24.03.2017.a AS AS’ile kuuluvas kaupluses üritas varastada 2 pudelit viina. Kristjan Naarits on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt varastas ta viina enda jaoks, kahetseb. Kristjan Naaritsa poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning 15 1-18-577 Kristjan Naaritsa süü 24.03.2017.a episoodis on tõendamist leidnud ka lisaks tunnistaja X14 ütlustega, mille kohaselt nägi ta kuidas isik varastas kauplusest 2 pudelit viina peites need jope alla. Isik peeti kinni; isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti 24.03.2017.a kahtlustatavana kinni Kristjan Naarits ning AS AS avaldusega, mille kohaselt üritati varastada poest 2 pudelit viina. Samuti süüdistatakse Kristjan Naaritsat selles, et tema 05.05.2017.a AS AS’ile kuuluvas kaupluses üritas varastada muuhulgas 2 pudelit viina, 3 pudelit karastusjooki, singi-juustu batooni ja salaamipitsa. Kristjan Naarits on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt varastas ta erinevaid asju, pani need enda seljakoti, möödus kassadest, peeti kinni, kahetseb. Kristjan Naaritsa poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Kristjan Naaritsa süü 05.05.2017.a episoodis on tõendamist leidnud ka lisaks tunnistaja X15 ütlustega, mille kohaselt nägi ta kuidas noormees võttis kauplusest kaupa ning pani need oma seljakotti, möödus kassadest kauba eest tasumata. Pidas noormehe peeti kinni; isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti 05.05.2017.a kahtlustatavana kinni Kristjan Naarits; AS AS avaldusega, mille kohaselt üritati varastada poest erinevaid esemeid, s.h viina ning asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millest nähtuvalt võtab Kristjan Naarits riiulilt 2 pudelit viina, läheb nendega teise riiuli täna ning sealt väljudes tal pudeleid enam käes ei ole. Kristjan Naaritsat süüdistatakse ka selles, et tema 10.12.2017.a üritas varastada PP 1 paki sigarette Kent. Kristjan Naarits on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kogemata pani kassas olles sigaretid pükste taskusse ning möödus kassast nende eest tasumata. Kristjan Naaritsa poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Kristjan Naaritsa süü 10.12.2017.a episoodis on tõendamist leidnud ka lisaks tunnistaja X16 ütlustega, mille kohaselt ta nägi kuidas meesterahvas võttis sigaretipaki ja pani selle endale tasku ning möödus kassast nende eest tasumata; tunnistaja X18i ütlustega, millest nähtuvalt pidas ta kinni isiku, kes oli jätnud tasumata sigarettide eest, kontrolli käigus leiti sigaretid isiku pükste taskust; kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti 10.12.2017.a kahtlustatavana kinni Kristjan Naarits; PP AS avaldusega, mille kohaselt üritati varastada poest sigaretipakk Kent ning asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millest nähtuvalt võtab Kristjan Naarits ühe suitsupaki, liigub teise kassa juurde, kuid suitsupaki enam käes ei ole. Kohus asub seisukohale, et Kristjan Naarits on kohtus end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud, kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid on omavahel riimuvad ja kooskõlas ning Kristjan Naaritsa süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kristjan Naarits pani kavatsetult toime varavastaste kuritegude katsed, n.o
Subjektiivsest küljest eeldab varguse koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Kristjan Naarits pani
199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd tema teadlikult ja tahtlikult otsustas varastada temale mitte kuuluvaid esemeid. Ütluste kohaselt varastas ta enda tarbeks. Kristjan Naaritsa kavatsetust ilmestab ka asjaolu, et ta läks poodi valis välja talle vajavad esemed ning seejärel kadus korraks kaamerate vaateväljast ning taas tulles vaatevälja oli ta asjad juba ära peitnud (jope põue, seljakotti või pükste 16 1-18-577 taskusse). Samasugune Kristjan Naaritsa muster nähtub ka kiirmenetluse otsustest (I kd lk 163166), mille kohaselt isik paneb varastatud esemed kas taskusse või jope põue. Kristjan Naarits seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kristjan Naarits otsustas minna poodi ja varastada erinevaid asju, tekitades sellega kannatanutele varalist kahju. Kristjan Naarits pidi teadma, et varastades asju, mille eest ta ei ole tasunud paneb ta toime varavastase süüteo, mis on kriminaalkorras karistatav. Vargused jäid Kristjan Naaritsa poolt lõpule viimata, kuna turvatöötajad märkasid tema tegevust ja pidasid ta kinni. Kohus on seisukohal, et Kristjan Naarits olles eelnevalt korduvalt karistatud väärteokorras varguste katse eest, teadis väga hästi, millise teo ta toime paneb. Kohus selgitab, et süstemaatilisust Kristjan Naarits tegevuses näitab asjaolu, et ta varastab tooteid enda tarbeks, kuivõrd tal ei ole tööd. Käesolevas kriminaalasjas sooritas ta kõik varguse episoodid väljakujunenud harjumusest, nimelt läks poodi, leidis endale vajalikud asjad, peitis need ära ning lahkus kauplustest nende toodete eest tasumata. Kohus asub seisukohale, et Kristjan Naaritsale esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas Sander Veedile esitatud süüdistust
Sander Veedi on pannud toime
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 02.09.2017.a xxxx koos X6ga varastasid keskuse välisukse juures asuvast tamburist X4le kuuluva jalgratta Scott väärtusega 359 eurot. Sander Veedi on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt otsustas ta koos sõbraga varastada Viimsist jalgratta, kuna oli olemas kindel inimene kes selle ära ostaks. Ostja oli öelnud, et soovib osta 26 tollist ratast. Leidis ratta, võttis selle. Sander Veedi poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Sander Veedi süü 02.09.2017.a episoodis on tõendamist leidnud ka lisaks X4 kuriteoteate ja kannatanuna antud ütlustega, mille kohaselt varastati temalt Viimsist jalgrattas, väärtusega 359 eurot; tunnistaja X19 ütlustega, mille kohaselt tundis ta facebookis avaldatud lingil ära jalgrattavargusega seostatud isiku X6; asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on nähtav Sander Veedi poolt jalgratta väljaviimine ning Viru Maakohtu 27.10.2015.a otsusega, millest nähtuvalt on Sander Veedi pannud varasemalt toime varguseid. Sander Veedi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Sander Veedi pani kavatsetult toime varavastased kuriteod, n.o
Subjektiivsest küljest eeldab varguse koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Sander Veedi pani
199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd tema teadlikult ja tahtlikult otsustas varastada temale mitte kuuluvaid esemeid. Sander Veedi kavatsetust ilmestab ka asjaolu, et ta otsustas koos sõbraga minna Viimsisse (kuna seal elavad rikkad) ning varastada jalgratta, kusjuures tal oli varastatavale esemele juba ostja olemas. Sander Veedi seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Sander Veedi otsustas minna Viimsisse ja varastada jalgratta, tekitades sellega kannatanule varalist kahju. Sander Veedi pidi teadma, et varastades jalgratta, mis ei kuulu temale paneb ta toime varavastase 17 1-18-577 süüteo, mis on kriminaalkorras karistatav. Kohus on seisukohal, et Sander Veedi olles eelnevalt karistatud varavastase süüteo toimepanemise eest, teadis väga hästi, millise teo ta toime paneb. Kohus asub seisukohale, et Sander Veedile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas Kristjan Naaritsale esitatud süüdistust
1 alusel, mis seisnes selles, et Kristjan Naarits 16.07.2017.a ja 18.07.2017.a kell 02:29 ja 04:31 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kristjan Naarits on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt on ta teadlik et mootorsõidukit ei tohi ilma juhtimisõiguseta juhtida. Kristjan Naaritsa poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Kristjan Naaritsa süü 16.07.2017.a ja 18.07.2017.a episoodides on tõendamist leidnud ka lisaks väärteomenetluse nr 2317,17,006216 lõpetamise määrusega, mille kohaselt lõpetati väärteomenetlus kuriteo tunnuste ilmnemisega; väärteoprotokolliga nr 2317,17,006216, mille kohaselt juhis Kristjan Naarits 16.07.2017.a kell 10:45 mootorsõidukit juhtimisõiguseta; tunnistajate X20 ja X21u ütlustega, mille kohaselt juhtis Kristjan Naarits 16.07.2017.a kell 10:45 ja 18.07.2017.a kell 04:31 mootorsõidukit omamata seejuures juhtimisõigust; väärteoprotokolliga nr 2316,17,004982 ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt juhtis Kristjan Naarits 18.07.2017.a kell 02:29 mootorsõidukit juhtimisõiguseta ning Kristjan Naarits eemaldati mootorsõiduki juhtimiselt 18.07.2017.a kell 04:31; tunnistaja X22 ütlustega, mille kohaselt 18.07.2017.a kell 02:29 juhtis Kristjan Naarits mootorsõidukit juhtimisõiguseta ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti Kristjan Naarits kinni 18.07.2017.a kell 04:31, kuna ta tabati juhtimas mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Kristjan Naaritsa süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kristjan Naarits pani kavatsetult toime liiklusalased kuriteod, n.o
Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik peab võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning ta sellele vaatamata sõidab korduvalt. Kohus leiab, et Kristjan Naarits pani
järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd tema teadlikult ja tahtlikult otsustas juhtida mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Enda ütluste kohaselt, on ta Soomes edukalt läbinud autokooli ning sooritanud eksami, aga Eesti ARK-i eksam on tegemata. Kristjan Naarits kavatsetust ilmestab ka asjaolu, et ta peatati politsei poolt kinni 16.07.2017.a ning talle koostati protokoll, et ta juhis mootorsõidukit juhtimisõiguseta ning ometi otsustas ta uuesti samasuguse teo toime panna kõigest 2 päeva hiljem, s.o 18.07.2017.a. Kusjuures 18.07.2017.a pani ta toime 2 osategu kõigest 2 tunnise vahega, s.o kell 02:29 ja 04:31. Kristjan Naarits seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et Kristjan Naarits teadis väga hästi, millise teo ta toime paneb. Kohus selgitab, et süstemaatilisust Kristjan Naarits tegevuses näitab asjaolu, et ta 16.07.2017.a ja 18.07.2017.a juhtis kolmel korral mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Kusjuures 2 osategu pani ta toime samal ööl, s.o 18.07.2017.a kahe tunni jooksul. Kohus asub seisukohale, et Kristjan Naaritsale esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 18 1-18-577 Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas Sander Veedile esitatud süüdistust
Sander Veedi on pannud toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 09.02.2018.a tungis koos X6ga kallale X7le, lõid teda rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda, põhjustades füüsilist valu ning tervisekahjustused. Sander Veedi on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt ta lõi X7it jalaga parema õla piirkonda ning tõukas teda. Sander Veedi poolt eeluurimisel antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Sander Veedi süü 09.02.2018.a episoodis on tõendamist leidnud ka lisaks kannatanu X7 ütlustega, mille kohaselt Sander lõi teda jalaga kõhu piirkonda; tunnistaja X26 ütlustega, mille kohaselt X6 ja Sander tungisid X7ile kallale. X6 lõi X7it kui too põlvitas; X6ütlustega, mille kohaselt Sander lõi X7it jalaga; X24’e ütlustega, millest nähtuvalt Sander lõi X7it 2-3 korda rusikaga näkku ning jalaga kuhugi rindkere piirkonda; isiku läbivaatuse protokolliga, milles on fikseeritud X7 nähtavad vigastused, s.h haav alahuule limaskestal ning punetus kõhupiirkonnas; äratundmiseks esitamise protokollid, millest nähtuvalt tunneb kannatanu teda esimesena rünnanud isikus ära X6, Sander Veedis ära isiku kellega koos X24 kokkusaamisele tuli ning X24s ära isiku, kellega Tallinnas kokku saadi ning asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub vägivalla kasutamine kannatanu X7 suhtes. Sander Veedi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Sander Veedi pani kavatsetult toime isikuvastase kuriteo, s.o
Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Sander Veedi pani
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd tema teadlikult ja tahtlikult otsustas kannatanut lüüa peale seda kui X6oli kannatanut juba löönud ning kannatanu oli nõustunud kõigi korraldustega (andnud telefoni neile, palunud andeks). Sander Veedi kasutas ära oma füüsilist üleolekut kannatanu suhtes. Sander Veedi kavatsetust ilmestab ka asjaolu, et enda sõnade kohaselt soovis ta anda kannatanule õppetundi, kuna viimane oli küsinud tema sõbra tüdrukult seksi. Samas ei kinnita sellist Sander Veedi poolset väidet, ei X24 oma ütlustes ega ka väljavõte kannatanu ja X24 vahelisest fb vestlusest, millest vastupidi nähtub mõlema isiku soov omavahel edasi suhelda. Sander Veedi seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et Sander Veedi teadis väga hästi, millise teo ta toime paneb. Kohus selgitab, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Kannatanu on oma ütlustes selgitanud, et löökide tagajärjel tundis ta füüsilist valu ning tal tuli suhu veri. Samuti nähtub kannatanu läbivaatuse protokollist, et isikul on haav limaskestal ning punetus kõhupiirkonnas. Riigikohtu seisukohast tulenevalt kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult sellisel juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega seotud ebameeldivat aistingut. Kuivõrd kannatanu X7 on öelnud, et ta tundsid süüdistatav tegevuse tagajärjel valu, on kohtu hinnangul koosseis täidetud. Kohus asub seisukohale, et Sander Veedile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 19 1-18-577 Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas Kristjan Naaritsale, Kaupo Arrole ja Sander Veedile esitatud süüdistust
Kristjan Naarits, Kaupo Arro ja Sander Veedi on pannud toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et nemad avalikus kohas tungisid kallale kannatanule X1ile, lüües viimast rusikatega näo- ja pea piirkonda, samuti keha piirkonda, põhjustades füüsilist valu ning tervisekahjustused. Kristjan Naarits ja Sander Veedi on ennast kohtus nimetatud episoodis süüdi tunnistanud ning kahetsenud. Kaupo Arro ennast süüdi ei tunnista. Kristjan Naarits on kohtueelses menetluse selgitanud, et ta lõi tundmatut meesterahvast esimesena rusikatega ja siis ka jalgadega. Sander Veedi on kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitanud, et kaklus toimus Kristjan Naaritsa ja Kaupo Arro vahel. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate süü on leidnud täielikult tõendamist asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt foto nr 10 lükkab Kaupo Arro kannatanut. Foto nr 11 Kristjan Naarits lööb kannatanut. Foto nr 15, nr 25 Kristjan Naarits lööb kannatanut, ründab rusikatega. Foto nr 28 Sander Veedi lööb kannatanut rusikaga peapiirkonda. Foto nr 32 Sander Veedi, Kaupo Arro ja Kristjan Naarits kolmekesi löövad korduvalt kannatanut rusikatega. Foto nr 37 Kristjan Naarits lööb kannatanut korduvalt põlvega näo ja peapiirkonda. Foto nr 40 Sander Veedi teeb kannatanu suunas jalaga löögiliigutuse, siis lööb mitu korda põlvega. Foto nr 43 Kristjan Naarits lööb kannatanut korduvalt rusikatega; kannatanu X1i ütlustega, mille kohaselt löödi teda tundmatu noormehe poolt rusikaga näkku. Peale löögi tungiti talle kallale ning peksti sedasi et tal lendasid prillid eest. Sai korduvaid lööke vastu nägu ja keha, tundis valu, silmast tuli verd; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega päringule, mille kohaselt saabus kannatanu PERH EMO-sse 04.01.2017.a. Isikul tuvastati diagnoosina pea pindmised hulgivigastused. Kaebuseks vasaku silma ümbruses hematoom. Samuti viibis kannatanu EMO-s 13.01.2017.a, kuna sai rusikaga löögi näkku, vasak silm paistes, hematoom; tunnistaja X9 ütlustega, mille kohaselt ta otseselt kaklust ei näinud, nägi kähmlust Kristjani ja Kaupo ning tundmatu mehe vahel; tunnistaja X10 ütlustega, mille kohaselt Kristjan Naarits lõi tundmatut meest rusikaga näkku, nägi tundmatu mehe peksmist ning tunnistaja X11 ütlustega, millest nähtuvalt olid peksjateks Kristjan Naarits, Kaupo Arro ja Sander Veed. Kõige rohkem peksti meest näkku. Kristjan Naaritsa, Kaupo Arro ja Sander Veedi süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kristjan Naarits, Kaupo Arro ja Sander Veedi pani kavatsetult toime avaliku korra rikkumise vastase kuriteo vägivallaga, s.o
Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste isikute õigusrahu. Kohus leiab, et Kristjan Naaritsa, Kaupo Arro ja Sander Veedi panid
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd nad olid teadlikud, et nad asuvad trammis nr 4 (avalik koht), kus on lisaks neile ka teised isikud. Nad otsustasid kasutada kannatanu suhtes vägivalda, pekstes teda nii jalgade kui ka rusikatega näo-, keha ja peapiirkonda. Videosalvestuselt ja tunnistaja X9 ütlustest nähtub, et trammis toimuv häiris kõrvalisi asjasse mitte puutuvaid isikuid. Kristjan Naarits, Kaupo Arro ja Sander Veedi seadsid endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadsid, et see saabub, või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et Kristjan Naarits, Kaupo Arro ja Sander Veedi teadsid väga hästi, millise teo nad toime panevad. 20 1-18-577 Kaitsja Leelo Viil on selgitanud, et tunnistajad on ülekuulatud alles augustis, kuigi sündmus leidis aset jaanuaris. Kohus nendib, et sündmuse toimumise ja ülekuulamiste vahel on tõesti arvestatav periood, samas on kõik tunnistajad andnud omavahel riimuvaid ütlusi ning selgitanud et kannatanut ründasid kõik kolm süüdistatavat. Samamoodi on kolme süüdistatava poolne tegevus nähtuv ka videosalvestuselt, s.t kõik süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda. Kohus olles tutvunud kriminaalasjas esitatud tõenditega asub seisukohale, et kriminaalasjas ei esine kõrvaldamata kahtlusi Kristjan Naaritsa, Kaupo Arro ja Sander Veedi süüküsimuses. Kristjan Naarits, Kaupo Arro ja Sander Veedi esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, nad on süüvõimelised ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb
§-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1).
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kristjan Naaritsat on varasemalt karistatud kriminaalkorras (1 kehtiv kriminaalkaristus) ja 6 kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati teda 20.03.2013.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 1, 2 alusel ning kohaldades
lg 1 rahalise karistusega 244 päevamäära, s.o 780,80 eurot.
lg 1 alusel määrati, et Kristjan Naaritsal on võimalik mõistetud karistust kanda ositi. Kristjan Naarits on algusest peale tunnistanud oma süüd ning kahetsenud. Kohtu hinnangul saab kahetsuse lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus nõustub prokuröriga, et karistust raskendavaks asjaoluks
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava 21 1-18-577 kuriteo puhul on süüteo toimepanemine grupi poolt, teiste kuritegude puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna Kristjan Naaritsat on varasemalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Kristjan Naaritsat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Samas peab kohus arvestama asjaoluga, et Kristjan Naaritsale heidetakse ette viie teise astme kuriteo toimepanemist. Kusjuures
järgi kvalifitseeritud kuriteo 2 osategu pani ta toime 18.07.2017.a kahe tunni jooksul. Kohtu hinnangul Kristjan Naaritsa süü on keskmine.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 263 lg 1 p 1 2,5 aastat ning
Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et Kristjan Naaritsat on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et Kristjan Naarits pani kuriteod toime järjepidevalt ning teadlikult ja tahtlikult. Samas arvestab kohus asjaoluga, et kohtule teadaolevalt ei ole Kristjan Naarits peale kuritegude toimepanemist pannud toime uusi kuritegusid, ei ole muutunud uuesti agressiivseks ega midagi varastanud. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine grupi poolt, teiste kuritegude puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et Kristjan Naaritsat ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Kristjan Naarits ei oma töökohta ning temalt kuulub välja mõistmisele ka kannatanu esitatud tsiviilhagi. Samuti on rahalise karistuse määramisel oluline asjaolu, et Kristjan Naarits ei ole tänase päeva seisuga tasunud talle 20.03.2013.a kohtuotsusega pandud rahalist karistust. Seega ei ole põhjendatud isikule määrata rahalist karistust. Lisaks välistab rahalise karistuse mõistmise ka asjaolu, et Kristjan Naaritsalt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Kristjan Naarits tuleb mõista
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning karistuseks vangistus 1 aasta. Kristjan Naarits
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud. Kristjan Naarits
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Kristjan Naaritsale mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03.2017.a – 25.03.2017.a, 05.05.2017.a – 06.05.2017.a, 18.07.2017.a ja 10.12.2017.a – 11.12.2017.a., s.o 7 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 23 päeva.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 113-1720 mõistetud kuid kandmata karistusega, s.o rahalise karistuse 244 päevamäära, s.o 780,80 22 1-18-577 eurot ning liitkaristuseks moodustada 11 kuud ja 23 päeva vangistust ja rahaline karistus 780,80 eurot.
lg 4 viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle
Kohus selgitab, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on mõeldud eelkõige nende isikute karistamiseks, kelle puhul on alust arvata, et reaalne vangistus ei ole proportsionaalne teosüüga ning esineb veel lootus, et katseaeg on piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatavat on eelnevat karistatud kuritegude toimepanemise eest, peale käesoleva kuriteo episoodide pole ta uusi kuritegusid toimepannud, seega ei ole alust eeldada, et ta tulevikus jätkaks kuritegude toimepanemist ning et karistusest tingimuslikult vabastamine ei ole talle piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Kaupo Arrot on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (2 kehtivat kriminaalkaristust) ja 4 kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati teda 26.06.2017.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9, § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 alusel ning kohaldades
lg 1, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 vangistusega 2 aastat ja 5 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks arvati 17.02.2017.a. Kaupo Arro on algusest peale tunnistanud oma süüd ning kahetsenud, s.o
lg 2 p 8, 9 episoodides.
Kohtu hinnangul saab kahetsuse lugeda karistust kergendavaks asjaoluks (
Kohus nõustub prokuröriga, et karistust raskendavaks asjaoluks
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on süüteo toimepanemine grupi poolt, teiste kuritegude puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna Kaupo Arrot on varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Kaupo Arrot edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Samas peab kohus arvestama asjaoluga, et Kaupo Arrole heidetakse ette kolme teise astme kuriteo toimepanemist. Kohtu hinnangul Kaupo Arro süü on keskmine.
lg 2 p 8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt
Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et Kaupo Arrole on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et Kaupo Arro pani kuriteod toime järjepidevalt ning teadlikult ja tahtlikult. Samas arvestab kohus asjaoluga, et käesoleva kuriteo episoodid on Kaupo Arro pannud toime enne Harju Maakohtu 26.06.2017.a kohtuotsust ning uusi kuritegusid ta peale kohtuotsust pole toime pannud. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus (
lg 2 p 8, 9).
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine grupi poolt, teiste kuritegude puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 23 1-18-577 Kohus on seisukohal, et Kaupo Arrot ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Kaupo Arro ei oma töökohta ning temalt kuulub välja mõistmisele ka kannatanute esitatud tsiviilhagid. Samuti on rahalise karistuse määramisel oluline asjaolu, et Kaupo Arro kannab seisuga 17.02.2017.a talle Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust. Seega ei ole põhjendatud isikule määrata rahalist karistust. Lisaks välistab rahalise karistuse mõistmise ka asjaolu, et Kaupo Arrolt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Kaupo Arro tuleb mõista
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud. Kaupo Arro
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta ja 3 kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Kaupo Arro’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.06.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-5679 mõistetud raskeima karistusega, s.o 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Karistuse alguseks lugeda 17.02.2017.a, mil Kaupo Arro asus kandma Harju Maakohtu 26.06.2017.a kohtuotsusega mõistetud karistust. Kuivõrd Kaupo Arrole süüks pandavad kuriteo on toime pandud enne 26.06.2017.a kohtuotsust leiab kohus et süüdistatav ei ole süüdi et tema kriminaalasju ei lahendatud ühes menetluses ning selle alusel on mõistlik ja põhjendatud lugeda käesoleva otsusega mõistetud karistus täielikult kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Sander Veedit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (5 kehtivat kriminaalkaristust) ja 12 kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati teda 27.10.2015.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 9 ja § 202 lg 2 p 2 alusel ning kohaldades
Karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2015.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.10.2016.a kohtumäärusega vabastati Sander Veedi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. Vastavalt
lg 5 ja § 78 lg 2 määrati Sander Veedi katseaja pikkuseks 6 kuud ning kohustati teda katseaja jooksul järgima
Tartu Maakohtu 31.01.2017.a kohtumäärusega pöörati Sander Veedile mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2017.a, vabanes karistuse kandmiselt 10.07.2017.a. Sander Veedi on algusest peale tunnistanud oma süüd ning kahetsenud. Kohtu hinnangul saab kahetsuse lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus nõustub prokuröriga, et karistust raskendavaks asjaoluks
lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on süüteo toimepanemine grupi poolt, teiste kuritegude puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna Sander Veedit on varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Sander Veedit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Samas peab kohus arvestama asjaoluga, et Sander Veedi heidetakse ette kolme teise astme kuriteo toimepanemist. Kusjuures 04.01.2017.a episoodi pani Sander Veedi toime peale vangistusest tingimisi vabastamist. Sander Veedi vabastati 25.10.2016.a kohtumääruse alusel, katseajaga 6 kuud.
lg 2 p 4, 7 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt
lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 2,5 aastat ning
Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel 24 1-18-577 karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et Sander Veedile on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et Sander Veedi paneb kuritegusid toime järjepidevalt, vabaduses olles ei suuda ta hoiduda kuritegude toimepanemisest (katseajal 04.01.2017.a episood) ning Sander Veedi poolt toime pandud kuriteod on oma olemuselt muutunud ajas raskemaks, varavastaste süütegude toimepanemisele on lisandunud isikuvastased kuriteod. Kohus arvestab, et Sander Veedi pani kuriteod toime teadlikult ja tahtlikult. Näiteks jalgratta varguse pani isik toime grupis, Viimsist (kuna seal elavad rikkad) ning neil oli olemas jalgrattale ostja. Samuti kannatanu X7 peksmise osas on kohus leidnud, et mingeid õigustusi antud teole ei olnud (eespool kummutanud süüdistatava väited ahistamisest). Karistust kergendav asjaolu on kahetsus.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine grupi poolt, teiste kuritegude puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et Sander Veedit ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Sander Veedi oma töökohta ning temalt kuulub välja mõistmisele ka kannatanute esitatud tsiviilhagi. Lisaks välistab rahalise karistuse mõistmise ka asjaolu, et Sander Veedilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud ning asjaolu et isik pani toime uue kuriteo olles tingimisi karistuse kandmiselt vabastatud. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Sander Veedi tuleb mõista
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 9 kuud. Sander Veedi
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 5 kuud. Sander Veedi
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta ja 3 kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Sander Veedi’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud.
lg 2 alusel suurendada karistust eelmise, s.o 27.10.2015.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega nr 1-156913 mõistetud karistuse (1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus arvata liitkaristusest maha, kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 10 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Sander Veedi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 06.03.2018.a. Kuivõrd Sander Veedit on eelnevalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, ei ole isik ilmselgelt eelnevatest karistustest teinud endale mingeid püsivaid järeldusi ning teda saab karistada ainult reaalse vangistusega. Kohtu hinnangul ei kanna karistuse asendamine ÜKT’ga karistuse eripreventiivseid eesmärke, kuivõrd Sander Veedi on suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ainult vangistuses olles. Sander Veedi näol on tegemist isikuga, kes korduvalt ja süstemaatiliselt rikub õiguskorda, mis kajastub tema karistusregistri väljavõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sander Veedi vabadstati tingimis enne tähtaega katseajaga 6 kuuks, muuhulgas kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhtelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Isik pani katsejal toime 04.01.2017.a episoodi, s.o
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, olles samal ajal purjus (16.09.2017.a ülekuulamise protokoll) ning Kaupo Arro ja Kristjan Naarits olid kriminaalkorras karistatud isikuteks. Samuti 31.01.2017.a kohtumäärusega pöörati Sander Veedile mõistetud karistus täitmisele, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. Määratud karistuse asendamine ÜKT’ga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, 25 1-18-577 kuivõrd Sander Veedi ei suuda vabaduses olles ilmselgelt hoiduda kuritegude toimepanemisest. Neil motiividel ei ole õigustatud isiku ootus, et uue kuriteo toimepanemisel võiks kaasneda eelmise karistusega sarnane või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Eelnevad karistused ei ole mõjutanud Sander Veedit elama seaduskuulekat elu, seega ei ole need karistused kandnud oma eripreventiivset eesmärki. Sama oluline on ka asjaolu, et Sander Veedil on ilmselgelt probleeme alkoholiga, isik mõistab, et ta sooritab kuritegusid enamasti alkoholijoobes, samas pole ta astunud ühtegi tõsist sammu, et lõpetada alkoholi tarbimine, seega puudub kohtul veendumus, et Sander Veedi seda ka teeb. Alkoholi probleemi ilmestab ka see, et Sander Veedi olles tingimis vangistusest vabastatud, kohustusega järgida kontrollnõudeid (s.h mitte tarvitada alkoholi), seda ikkagi tegi. Kohus leiab, et mõistetud karistuse asendamine ÜKT’ga ei ole õigustatud, kuna ilmselgelt ei suuda selline karistus ära hoida Sander Veedi poolt kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub siseveendumus, et asendades Sander Veedile mõistetud vangistuse ÜKT’ga suudab ta hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. TSIVIILHAGI VÕI AVALIK-ÕIGUSLIK NÕUDEAVALDUS Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 26 1-18-577 Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.1996.a otsus nr 3-2-1-111-96 sätestab, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatavad Kristjan Naarits, Kaupo Arro ja Sander Veedi põhjustasid oma õigusvastase tegevusega kannatanule moraalset kahju. Nimelt kuriteo tagajärjel sai kahjustada kannatanu silm ning silma nägemisvõime halvenes oluliselt. Tervisekahjustust tõendab ka kriminaalasja materjalides olev haigusloo väljavõtte, mille kohaselt isiku vasak silm valutab, on paistes, hematoom. Kaitsja Viili väited, et kannatanu sattus haiglasse ka pärast kuriteo toimumist (11.07.2017.a, 07.01.2017.a ja 22.07.2017.a), kust ta samuti olid saanud löögi pähe ning sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada põhjusliku seost kannatanu vigastuste ja kuriteo vahel, on kohtu hinnangul asjakohatu. Esiteks kaitsja toetub tõenditele, mis on kriminaalasja toimikus köide 1 lk 66-80, samas pole antud tõendeid kohus avaldanud ning kaitsja ei ole nende avaldamist ka taotlenud. KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib maakohtu kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Süüdistusaktis ei ole prokurör märkinud tõendite loetellu nimetatud tõendeid, ka ei ole prokurör avakõnes viidanud neile tõenditele ega palunud neid ka avaldada ega uurida. Kuivõrd kriminaalasja lahendamine toimus lühimenetluses, menetlusosalised ei ole palunud avaldada nimetatud tõendeid, ei ole kohtul võimalik nendega arvestada ning tõdeda, et kannatanu võis tervisekahjustuse saada ka peale kuritegu. Antud seisukohta on sedastanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 14.12.2016.a otsuses kriminaalasjas nr 1-16-7020. Kuivõrd kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtub, et kannatanul sai silm kahjustada just nimelt kuriteo tagajärjel, leiab kohus et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 15000 eurot ning 26.04.2018.a toiminud kohtuistungil vähendanud tsiviilhagi summani 8000 eurot. Arvestada tuleb sellega, et pea on elutähtis piirkond ning süüdistatavad korduvalt lõid kannatanut pähe, kannatanu on selgitanud et ta näeb jätkuvalt õudusunenägusid peksmisest. Lisaks on vaja märkida, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kannatanu ei teinud süüdistatavate suhtes agressiivseid liigutusi. Seega kohus leiab, et põhjendatud moraalse kahju hüvitis kannatanule on 8000 eurot, ülejäänud osas summas 7000 eurot tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kannatanu selles osas tsiviilhagist loobus. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena CD ja DVD plaadid salvestustega ning sõiduauto BMW r/n XXX XXX. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist teavet sisaldavad CD ja DVD plaadid tuleb peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist jätta toimiku materjalide juurde. Kuivõrd sõiduauto 27 1-18-577 BMW r/n XXX XXX on tagastatud selle seaduslikule omanikule X5’ale 18.07.2017.a tuleb mootorsõiduk jätta peale jõustumist isikule X5ale. MENETLUSKULUD KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks, m.h menetluskulud. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: Kristjan Naarits’alt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 390,00 eurot (kolmsada üheksakümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Arvestades asjaolu, et süüdistatav Kristjan Naaritsa varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust ning tsiviilhagi hüvitamise kohustust kogumis ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval Kristjan Naaritsal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus märgib, et süüdistatava näol on tegemist noore mehega, kes on võimeline tegema tööd ja samas hea tahtmise korral suuteline tasuma ka temalt väljamõistetud menetluskulud. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Kristjan Naaritsal oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Kaupo Arro’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 516,00 eurot (viissada kuusteist eurot). Arvestades asjaolu, et süüdistatav Kaupo Arro varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust ning tsiviilhagi hüvitamise kohustust kogumis ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval Kaupo Arrol tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus märgib, et süüdistatava näol on tegemist noore mehega, kes on võimeline tegema tööd ja samas hea tahtmise korral suuteline tasuma ka temalt väljamõistetud menetluskulud. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Kaupo Arrol oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Lisaks peab kohus vajalikus märkida, et kuivõrd Kaupo Arro panid kuriteo toime enne 26.06.2017.a kohtuotsust, millega mõisteti temalt välja sundraha, siis ei ole käesoleva otsusega alust sundraha topelt väljamõistmiseks. Süüdistatav Kaupo Arro ei vastuta, et tema kriminaalasju ei menetletud ühes menetluses. Sander Veedi’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 840,00 eurot (kaheksasada nelikümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Arvestades asjaolu, et süüdistatav Sander Veedi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust ning tsiviilhagi hüvitamise 28 1-18-577 kohustust kogumis ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval Sander Veedil tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Sander Veedil oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Kohus märgib, et süüdistatava näol on tegemist noore mehega, kes on võimeline tegema tööd ja samas hea tahtmise korral suuteline tasuma ka temalt väljamõistetud menetluskulud. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Sander Veedil oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. Sander Veedi kaitsja Arri Toominga sõidukulud tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd süüdistatavale ei saa panna kohustust tasuda kaitsja sõidukulud, kui isik on vahi all ning vangla otsustab teda iseseisvalt teise vanglasse transportida. Samuti tuleb riigi kanda jätta kannatanu X1i kaitsja Gennadi Kulli kaitsjatasu summas 468,00 eurot (nelisada kuuskümmend kaheksa eurot), kuivõrd süüdistatavate maksekohustust arvestades, mõjutaks kannatanu kaitsjatasu väljamõistmine, isikute majandusliku olukorda halvemuse poole. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.