← Eesti

3-18-1625/4

Obsah (7)§ 121§ 37§ 38§ 39§ 32§ 43§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2018. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-1625 Haldusasi Y. R. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet

§ 121lg 4, § 203 lg 1 § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Y. R. on Ukraina kodanik, kes sisenes Schengeni viisaruumi 19.05.2018 biomeetrilise passi alusel. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 13.08.2018 Tuukri 1b ehitusobjekti töötajaid ning leidsid, et kaebaja teostas fassaaditöid, ilma et tema töötamine oleks PPA-s registreeritud. PPA lõpetas 13.08.2018 otsusega nr 0954/2018 ennetähtaegselt kaebaja viisaruumis viibimisaja, leides, et reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Kaebajale tehti 13.08.2018 ka lahkumisettekirjutus nr 1043881144 ja kohaldati samas sissesõidukeeldu üheks aastaks.
  2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.08.2018 Y. R. kaebus PPA 13.08.2018 lahkumisettekirjutuse nr 1043881144 tühistamiseks täies ulatuses ning PPA kohustamiseks anda uus haldusakt, millega vähendatakse sissesõidukeelu ajalist piirangut või asendatakse sissesõidukeeld trahviga.
  3. Kohus jättis kaebuse 29.08.2018 määrusega käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal selgitada kaebuse nõudeid, st kohtule pidi olema arusaadav, kas kaebaja nõustub kohtu tõlgendusega kaebuse nõuetest, ning esitada esindaja esindusõigust tõendav volikiri ja õigusteaduslikku magistrikraadi tõendav diplom. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, alates 29.08.2018 määruse kättetoimetamisest. Määrus sisaldas hoiatust, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult. 29.08.2018 määrus toimetati kaebaja esindajale kätte samal päeval. Võimalusel tuli kaebajal esitada kohtule ka vaidlustatud haldusakt ja muud kaebuses viidatud lisad. 3-18-1625
  4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 alusel: kaebus ei vasta

§ 37

–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist.

  1. Kohus jättis kaebuse käiguta 29.08.2018 määrusega, andes kaebajale 15 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Määrus toimetati kaebaja esindajale kätte samal päeval, seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 13.09.
  2. Kaebaja pole puudusi kõrvaldanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kaebajat on hoiatatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult.
  3. Kohus jättis kaebuse käiguta kahel põhjusel: 1) kaebajal tuli selgitada kaebuse nõudeid vastavalt 29.08.2018 määruse punktile 4; 2) kaebajal tuli esitada dokumendid, mis oleks võimaldanud kontrollida M. P. esindusõigust (volikiri) ja haridusnõuetele vastavust (diplom). 6.
  4. Kaebaja nõudis 13.08.2018 ettekirjutuse tühistamist täies ulatuses ning PPA kohustamist anda haldusakt, millega vähendatakse sissesõidukeelu kestust või asendatakse see rahatrahviga.

§ 38

lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt sama seaduse §-le

  1. Kohus selgitas, et kaebaja esitatud nõudeid ei olnud võimalik sellisel kujul menetleda. Kaebusest nähtus ennekõike soov vaidlustada sissesõidukeelu kestust (üks aasta). Lahkumiskohustuse osas kaebaja etteheiteid ei teinud. Kui lahkumiskohustus on täidetud, pole selle ületühistamine ka võimalik – haldusakt on selles osas ammendunud. Kohus ei näinud samas, et tuvastamiskaebuse esitamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik, s.o preventiivsel või rehabiliteerival eesmärgil. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigust, kuna puudus kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega. Kaebaja suhtes on kohaldatud küll sissesõidukeeldu, kuid sissesõidukeelu kehtivusaja muutmisest ei ole PPA keeldunud. Seega puudus otsustus või tegevusetus, mis kaebaja õigusi oleks rikkunud. Kaebajal tuli selgitada tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamist. Igal juhul pidi kohtule olema arusaadav, kas kaebaja nõustub kohtu käsitlusega kaebuse nõuetest. 6.
  2. Kohtul ei olnud esitatud materjalide põhjal võimalik kindlaks teha esindaja esindusõigust: kaebusele ei olnud lisatud volikirja, nagu nõuab

§ 39lg 1 p 5.

Samuti ei olnud võimalik kindlaks teha, kas esindaja vastab

§ 32

lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele.

§ 121

lg 1 p 5 kohaselt on esindusõiguse puudumine kaebuse tagastamise imperatiivseks aluseks. Kuna kohtul ei olnud võimalik kindlaks teha, kas M. P. oli õigust esitada kaebust Y. R. eest, on tegemist puudusega, mis takistab asja menetlemist. 7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Jälgida tuleb siiski

§ 46

lg-s 1 sätestatud tähtaegu ning vajadusel esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 8. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada vastav taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.