1-16-3138/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3138 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2018 määrus Vyacheslav Perekhodtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Vyacheslav Perekhodtsev (ik 34412060231), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. 05.2016 otsusega tunnistati V. Perekhodtsev süüdi KarS § 1451 lg 3, KarS § 178 lg 11 ja KarS § 182 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati 1/3 võrra. Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 otsusega tühistati maakohtu otsus mõistetud karistuste osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti V. Perekhodtsevile KarS § 1451 lg 3 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3-ndiku võrra. V. Perekhodtsevile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistusaeg algas 03.11.2015 ja lõpeb 03.11.
7. Tartu Vangla esitas 18.07.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Perekhodtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
8. Tartu Maakohtu 31.08.2018 määrusega jäeti V. Perekhodtsev karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused V. Perekhodtsevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid puuduvad materiaalsed alused.
9. V. Perekhodtsev on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Seega kannab V. Perekhodtsev käesoleval ajal esmakordselt karistusena vangistust. V. Perekhodtsev on süüdi mõistetud raskete seksuaalsete enesemääramise vastaste süütegude, s.o alaealistelt seksi ostmine, toimepanemise eest, samuti lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise ning alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise toimepanemise eest. Maakohus peab oluliseks, et V. Perekhodtsev on süüdi mõistetud kokku neljateistkümnes alaealiste vastu suunatud (sh seksuaalse iseloomuga) kuriteoepisoodis ja ta pani kuritegusid toime pika ajaperioodi jooksul, s.o ajavahemikul juunist 2013 kuni novembrini
10. Samuti on oluline, et raskeid alaealiste vastu suunatud kuritegusid pani V. Perekhodtsev toime erinevate kannatanute suhtes ja korduvalt. Maakohus, hinnates Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 otsuses toodut, leiab, et V. Perekhodtsevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid tuleb pidada rasketeks. Lisaks peab maakohus oluliseks, et V. Perekhodtsev pani kuritegusid toime ajal, kui ta oli kõrges vanuses (69-71-aastane).
11. V. Perekhodtsev on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Süüdimõistetu alustas riigikeele õpinguid, kuid katkestas need seoses omandamisraskustega (kõrge vanus). V. Perekhodtsevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
12. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on V. Perekhodtsevi tütar nõus isa tema karistuse kandmiselt vabanemise korral enda juurde (XXXX) elama võtma seniks, kuni isale leitakse uus elamispind. V. Perekhodtsevi registrijärgne elukoht, kus ta enne vangistust elas (ja ka kuritegusid toime pani), asub aadressil XXX, Tallinn. Nimetatud aadressil asuv korter on käesolevalt välja üüritud. V. Perekhodtsevi selgituste kohaselt kuulub aadressil XXXX, Tallinnas asuv korter firmale, mitte talle. V. Perekhodtsevil ja tema tütrel on ühine ettevõte OÜ Y, mis tegeleb toitlustusteenuse pakkumisega hoolekandeasutustele. V. Perekhodtsevi tütar on nõus isa materiaalselt toetama. Vabanemise korral on V. Perekhodtsevil tagatud kindel sissetulek vanaduspensioni näol. Tartu Vangla andmetel V. Perekhodtsevil rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 1500 eurot.
13. Politsei – ja Piirivalveameti 05.07.2018 otsusega tunnistati V. Perekhodtsevi pikaajaline elamisluba kehtetuks. Lisaks on V. Perekhodtsevi suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. V. Perekhodtsev esitas kohtule 15.07.2018 kaebuse Politsei – ja Piirivalveameti otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 27.08.2018 määrusega võeti V. Perekhodtsevi kaebus menetlusse.
14. Maakohus on seisukohal, et V. Perekhodtsevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et V. Perekhodtsevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda kuritegude toimepanemise asjaolud. Nimelt, võttes arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole senini ärakantud karistus kohtu arvates täitnud karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Perekhodtsev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 2
16. Kaebuse esitaja leiab, et õiguspärane käitumine vangistuse kandmise ajal on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Ennetähtaegne vabastamine sõltub re-sotsialiseerumise võimaluse edukusest ja suuresti tuleks ennekõike mõista individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist (VangS § 16). Kaebuse esitajale määratud sotsiaalprogrammid, mis tulenevad individuaalsest täitmiskavast, on läbitud. V. Perekhodtsevil puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral võtab V. Perekhodtsevi tütar ta enda juurde, samuti on V. Perekhodtsevil võimalik tütrelt toetust saada.
17. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole oma otsustust ammendavalt, veenvalt ja vastuoludeta põhjendanud. Ei tohiks piisata ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused.
18. Prokurör toetab V. Perekhodtsevi ennetähtaegset vabastamist, kui tema suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg-t
19. Maakohus oleks võinud võtta prokuröri seisukohta arvesse ning põhjendada, miks antud arvamusega ei nõustuta, sest üldjuhul arvestatakse prokuröri arvamusega. Eeskujulik käitumine kinnipidamiskohas ning prokuröri ja vangla toetus peaks olema määrava tähtsusega.
20. V. Perekhodtsevit on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning ta kannab esimest reaalset vanglakaristust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 9 %. V. Perekhodtsevil puuduvad rahalised nõuded ning tema vabanemisfondis on 1500 eurot. V. Perekohodtsevil on alates 2000 aastast toimiv firma OÜ Y, mis pakub toitlustusteenust hoolekandeasutustele. Seega on ta saavutanud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid enne vangistuse täielikku ärakandmist. V. Perekhodtsevi karistuse üld – ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema re-sotsialiseerumine ei tohiks olla probleemiks. Samuti on V. Perekhodtsev nõus täiendavate käitumiskontrolli ja lisakohustustega, kui kohus peab seda vajalikuks. Ennetähtaegne vabastamine on loodud selleks, et kinnipidamiskohas hästi käituvad isikud saaksid näidata, et nad suudavad vabaduses õiguskuulekalt elada. V. Perekhodtsev suutis ligi 70 aastat õiguskuulekalt elada ning suudab seda ka edaspidi. V. Perekhodtsev ei puutu kokku ei alkoholi ega narkootikumidega, kuna ei tarvita neid. Kaebuse esitajal on olemas kindel elu – ja töökoht ning kindel sissetulek. Karistusaja lõpuni on jäänud 1 aasta ja 1 kuu, määruskaebemenetluse hetkeks ilmselt veelgi vähem. Kuna tegemist on V. Perekhodtsevi esimese kriminaalkaristusega, võiks tal olla võimalik ühiskonda re-sotsialiseeruda esimesel võimalusel. Samuti on V. Perekohodtsevil kinnipidamiskohas probleeme tervisega. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Perekhodtsevit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus on leidnud, et peamine põhjus, miks V. Perekhodtsev tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on seotud õiguskorra kaitsmise huvide ja karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega (vt käesoleva määruse p 8). Ringkonnakohus ei tuvastanud küll maakohtu otsustuses taolisi kaalutlusvigu, mille tulemusena võis V. Perekhodtsev jääda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuid sellest hoolimata peab kriminaalkolleegium vajalikuks maakohtu seisukohti 3 mõningal määral täiendada, ning tuua välja, missugustel konkreetsetel asjaoludel tuleb süüdimõistetu jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
23. Nimelt tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad isiku ennetähtaegse vabastamise. Sellisel juhul peavad aga kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-1217, p 21).
24. On õige, et V. Perekhodtsev kannab esimest korda kriminaalkaristust. Samuti on V. Perekhodtsev kinnipidamiskohas oma aega sisustanud aktsepteeritavate tegevustega – isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta. Hoolimata eeltoodud positiivsetest aspektidest, peamine põhjus, miks V. Perekhodtsev tuleb aga karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludest lähtuv keskmisest olulisel määral suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Hoolimata sellest, et V. Perekhodtsevit karistati esmakordselt kriminaalkorras hilises eas, pani ta alaealiste vastu suunatud kuritegusid toime mitme aasta vältel, mistõttu ei saa ka öelda, et tegemist oli juhuslikku laadi kuritegude toimepanemisega. Toodud süüteod hõlmasid alaealistelt raha ja muude hüvede eest seksi ostmist, alaealistele alkohoolsete jookide pakkumist ning lapsporno omamist. Kuigi süüdimõistetu on võrdlemisi eakas, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et V. Perekhodtsev on kinnipidamiskohas võõrdunud oma seksuaalse käitumisega seotud suunitlustest, s.o alaealiste vastu suunatud huvist. Tüdrukud, kellega V. Perekhodtsev seksuaalvahekorda astus, olid pärit probleemsetest perekondadest, mis viitab sellele, et süüdimõistetu teadis, kuidas neid enda jaoks vajalikus suunas mõjutada, s.o pakkus neile raha, viis neid kohvikusse, ostis neile asju. Seega ei ole välistatud, et vabanemise korral võib süüdimõistetu taas seda liiki kuritegusid toimepanema asuda.
25. Tuginedes eeltoodule ei ole ringkonnakohus veendunud, arvestades V. Perekhodtsevi poolt toime pandud raskeid kuritegusid, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik tagada viimase õiguskuulekust. V. Perekhodtsevit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei vähenda tema osas tehtavat uue kuriteo prognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. Seetõttu on alust arvata, et vabaduses võib V. Perekhodtsev jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, seda eriti olukorras, kus süüdimõistetu läheduses viibivad lapseealised tüdrukud. Seega leiab ringkonnakohus, et V. Perekhodtsev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 31.08.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4