Obsah (4)

§ 74§ 424§ 75§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8374 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidl

§ 74lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.T.

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. augusti 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 19.12.2016 otsusega karistati K.T.

§ 424

järgi 10 kuu vangistusega.

§ 74lg 1 alusel määrati, et K.T.

mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.T. 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXXX.

§ 73lg 4, § 65 lg 2, § 64 lg 2 alusel pöörati iseseisvalt täitmisele K.T.

Tartu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-14-9569 14.11.2014 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.12.

2. 21.12.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles K.T. lisakohustuse määramist – alluda ettenähtud ravile, kui süüdimõistetu on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Tartu Maakohtu 28.12.2017 määrusega kohustati K.T. u

§ 75

lg 2 p 5 alusel pöörduma 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest oma alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbima vastav ravi.

1. 10.04.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles K.T. mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu 18.04.2018 määrusega tühistati vangistuse tingimuslik kohaldamine ja pöörati täitmisele K.T. Tartu Maakohtu 19.12.2016 otsusega karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. Nimetatud määruse peale esitas määruskaebuse K.T. . Tartu Maakohtu 30.04.2018 määrusega enesekontrolli menetluse korras tühistas maakohus oma 18.04.2018 määruse, millega saadeti K.T. karistust kandma. Maakohus leidis, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik.
2. 26.07.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles K.T. mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kriminaalhoolduse jätkamine ei ole enam võimalik. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 02.08.2018 määrusega tühistati vangistuse tingimuslik kohaldamine ja pöörati täitmisele K.T. mõistetud karistus 10 kuud vangistust. 5.
4. Katseajal on K. T kohta esitatud kohtule juba kolmas erakorraline ettekanne. Kõigis ettekannetes on kirjeldatud alkoholi tarvitamisest sõltuvaid eluviise, mis mõjutasid käitumiskontrolli ajal kontrollnõuete täitmist. Tekkis registreerimiskohustuse rikkumisi ja tähtaegadest mittekinnipidamist. Kriminaalhooldusele määratud süüdimõistetu tarvitab alkoholi vaatamata kohtu määratud keelule. Ta ei pöördunud alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule. 5.
5. K.T. palus karistust mitte täitmisele pöörata. Ta tarvitas palderjani xanaxi asemel. Xanax on Alparazolami koosseisus. Seda ravimit enam võtta ei taha ja arst soovitas kergemat ravimit, palderjani. On tarvitanud palderjani tilku ja tablette. Tabletid ei mõju ja tilgad rahustavad. K.T. esitas kohtule perearsti tõendi, mille andmetel on psühhiaater määranud K.T. aastaid raviks Alparazolami ja Zopitini diagnoositud haiguse depressiooniga ärevuse raviks. K.T. väidab, et ta kunagi ei vaata enne ravimite tarvitamist nende kasutamise juhendit. K.T. korraldab praegu oma elu abiellumiseks Raido Russakuga, kes kannab karistust vanglas. R. Russak on esitanud hagi kohtusse abielu lahutamiseks ja seejärel soovivad nad abielluda. 5.
6. Maakohus leiab, et eriti tõsiselt tuleb suhtuda sellesse, et K.T. on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mille tagajärjel on toimunud ka registreerimiskohustuste rikkumised. Seejuures on kõik rikkumised olnud tahtlikud – K.T. oli teadlik endale seatud alkoholi tarvitamise keelust, samuti sellest, millised tagajärjed selle kohustuse rikkumisega kaasneda võivad, kuid ikkagi tegi ta teadliku otsuse alkoholi tarbida. K. T jäi Tartu Maakohtu 28.12.2017 määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel määratud kontrollkohustus täitmata.

Ta ei asunud oma eluviise muutma ega tegelema alkoholiprobleemiga. Alles pärast erakorralise ettekande kohtule esitamist ja kohtu poolt karistuse täitmisele pööramist läks ta A-Kliinikusse. Määruskaebuses kohtule antud lubadusi mitte tarvitada alkoholi, alluda alkoholsõltuvusest vabanemise ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis, ei ole K.T. täitnud. Põhjused, miks ta seda teinud ei ole, on paljasõnalised. 5.

1. Maakohus leiab, et mõjuvad põhjused kontrollkohustuse, alkoholi tarvitamise keelu täitmata jätmiseks puuduvad. Rikkumine on seotud alkoholist põhjustatud eluviisiga. K.T. on palderjani tarvitamisel valinud alkoholisisaldusega ravimi, vedelal kujul palderjanitinktuuri, mis sisaldab alkoholi. Kontrollkohustuse täitmist kontrolliva kontrollreidi kohta on vormistatud protokoll, mille on K.T. allkirjastanud. Kriminaalhooldusametniku seletuse ja dokumendi 2 andmetest järeldub, et kontrollimisele allus K.T. vabatahtlikult. Tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus annab alust järeldada alkoholi tarvitamist oluliselt suuremal määral kui ravi otstarbel. Perearsti tõend ei kinnita, et ravimitena on vältimatult vajalik tarvitada alkoholi sisaldavat ravimit. K.T. on ise valinud alkoholi sisaldava ravimi, millega põhjendab alkoholi tarvitamist. Alkoholi sisaldava ravimi kasutamine ajal, kui toimub alkoholsõltuvusest vabanemise ravi, kinnitab, et K.T. ei allu ravile ega ole lõpetanud alkoholi tarvitamist. Ta rikub endiselt tema katseajaks määratud kontrollkohustusi: tarvitab alkoholi ja ei allu ravile. Süüdimõistetu seletused on ennastõigustavad ja sellest järeldub, et ta ei soovi muuta oma eluviise. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole süüdimõistetu eluviisidest tulenevalt võimalik. Määruskaebus
2. Tartu Maakohtu 02.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K.T. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse kohaselt ei ole süüdimõistetu vangi saatmine otstarbekas, kuna ta ei ole tahtlikult rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. K.T. toob välja, et ta on käinud registreerimas ning ei ole tarvitanud alkoholi. Süüdimõistetu toob välja, et tal oli alkoholiga probleem ning ta hakkas sellega tegelema 27.04.2018, kui sai ravi. Alkoholi ei tarvitanud ning alkoholinähtusid põhjustasid palderjani tilgad. Kui ta oleks teadnud, et tilgad sisaldavad alkoholi, siis ei ole ta neid tarvitanud ega oleks kriminaalhooldusametnikule ukse peale vastu läinud. Lisaks on süüdimõistetul 8-aastane laps, kes peaks süüdimõistetu vangi minemisel minema lastekodusse ja sinna jääks ka süüdimõistetu elukaaslase laps. Samuti on K.T. elukaaslase vanaisa hooldaja. Edaspidi lubab süüdimõistetu mitte tarvitada palderjani tilku vaid tablette. Vajadusel võib karmistada kriminaalhooldust või pikendada kriminaalhoolduse aega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. T karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustusi, jättes täitmata kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning läbida kohtu määratud ravi tähtaegselt. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaksid rikkumisi. Süüdimõistetu väited palderjanitilkade koostisosade mitteteadmise osas on ennastõigustavad ja eluliselt mitteusutavad. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusaluse õigustest ja kohustustest, seega on ta teadlik, milliseid nõudeid tuleb tal täita ning mida toob endaga kaasa nõuete või kohustuste rikkumine. Veelgi enam, kriminaalhooldaja on K.T. korduvalt määranud hoiatusi. Süüdimõistetul endal tuleb näidata üles kriminaalhoolduse vastu huvi, kuid praegusel ajal on tegemist üksnes õigustavate väidetega, mis ei ole millegagi tõendatud. Lisaks on kohtu poolt määratud tähtajad kohustuslikud, mitte süüdimõistetule enda poolt valitud suvalisel ajal täitmiseks. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid süüdimõistetu suhtes üles näidatud usaldus ei ole ennast õigustanud. Süüdimõistetu lubadused muutuda ei ole seni olnud edukad ning käesolevaks ajaks puudub kohtul igasugune alus uskuda lubaduste paikapidavust. Lubaduste mitte paikapidavust näitavad ka korduvad erakorralised ettekanded. Maakohus on põhjendatult leidnud, et katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. Süüdimõistetu on oma käitumisega korduvalt näidanud, et tema käitumine ei ole muutuv. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi 3 mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid K.T. u nõudeid ja kohustusi järgima. Ka ei ole laps, elukaaslase olemasolu ning hooldajaks olemiseks asjaolud, mille alusel tuleks jätta käesoleval ajal karistus täitmisele pööramata. Nimetatud isikute heaolu tagab vajadusel kohalik omavalitsus.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
6. augusti 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4