KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10999 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 87

lg 4 alusel määratud mõjutuvahendi muutmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.M. (M; isikukood 50106172718) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. augusti 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 210 (kakssada kümme) eurot, sealhulgas käibemaks 35 (kolmkümmend viis) eurot, vandeadvokaat Karl Saavole süüdimõistetu R.M. le määratud korras kaitse teostamise eest.
4. Jätta menetluskulud summas 210 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 18.12.2017 otsusega karistati R.M.

§ 404

lg 1 järgi ning

§ 87

lg 1 p 2 ja

§ 87lg 2 alusel vabastati R.M.

kokkuleppes kajastatud karistusest (6 kuud vangistust, millest ära kandmata on 5 kuud 28 päeva vangistust), kohaldades R.M. suhtes 1-ks aastaks alaealise mõjutusvahendit – allutamist käitumiskontrollile.

§ 87

lg 1 p 1 ja

§ 87lg 2 alusel oli R.M.

kohustatud 1-aastase käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga xxxx, ning

§ 75lg 2 punktides 2, 21 ja 4 sätestatud kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 03.01.

2. 05.04.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles määrata R.M. le

§ 75

lg 2 p 5 järgi lisakohustus ning kohustada teda pöörduma psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ning vajadusel, mille otsustab spetsialist, läbima ravi. 3. Tartu Maakohtu 23.04.2018 määrusega kohustati R.M. i

§ 75

lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluda ravile. Kohtumäärus jõustus 09.05.

2. 19.06.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb R.M. mõjutusvahendi liigi muutmist, kuna R.M. ei täida kriminaalhooldusnõudeid. Erakorralises ettekandes taotletakse

§ 87lg 1 p 9 alusel R.M.

kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Maakohtu määrus 5. Tartu Maakohtu 29.08.2018 määrusega muudeti

§ 87lg 8 alusel R.M.

le Tartu Maakohtu 18.12.2017 otsusega kohaldatud mõjutusvahendi liiki.

§ 87lg 8 ja § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldati R.M.

suhtes mõjutusvahendina paigutamist kinnisesse lasteasutusse, s.o Maarjamaa Hariduskolleegiumisse, kuni 2018/2019 õppeaasta lõpuni või R.M. täisealiseks saamiseni. 5.1. Erakorralise ettekande kohaselt R.M. ei täida talle Tartu Maakohtu 18.12.2017 otsusega määratud järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel määratud kohustust jätkata õpinguid ja omandada üldharidus;

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele. 5.

1. Maakohus leiab, et materjalide pinnalt on tuvastatud, et R.M. ei täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust jätkata õpinguid üldhariduse omandamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on R.M. alates septembrist 2016 koolikohustust täitnud vahelduva eduga. R.M. on proovinud vahetada kooli (asunud õppima Tartu Kivilinna Gümnaasiumist Võrumaale Misso Kooli), kuid õigusrikkumise sooritamise tõttu, katkestas õpingud Misso Koolis esimese nädala jooksul. Seejärel soovis R.M. vahetada kooli Tartus, kuid see ei õnnestunud. Süüdimõistetu soostus alates 14.11.2016 jätkama õpinguid Tartu Kivilinna Gümnaasiumis. 2017 sügisest jätkusid probleemid R.M. koolikohustuse täitmisega. Koolikohustuse täitmise rikkumisega seoses määrati R.M. le Tartu Maakohtu 23.04.2018 määrusega kohustuseks pöörduda psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluda ravile. Vaatamata erakorralisele ettekandele ja kohtu määratud lisakohustusele ei asunud R.M. koolikohustust täitma. R.M. ei selgitanud põhjuseid, miks ta koolis ei käi. Koolis mittekäimise tõttu R.M. käesoleval aastal
2. klassi ei lõpetanud. Mõjuvaid põhjuseid kohustuse rikkumiseks tuvastatud ei ole. 5.
3. Maakohtule esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et R.M. on kolmel korral, s.o 25.05.2018, 04.06.2018 ja 13.06.2018 rikkunud registreerimiskohustust. Rikkumisi on R.M. põhjendanud sisse magamise, unustamise, aga ka asjaoluga, et veetis sõpradega aega. Sellest tulenevalt puuduvad igasugused mõjuvad põhjused registreerimiskohustuse rikkumiseks. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et kohtuistungite vahelisel ajal oli R.M. suuteline registreerimiskohustust korrektselt täitma (kuigi vahetult enne esimest kohtuistungit ei olnud R.M. enam kriminaalhooldusametnikule ega ka kohtule isegi mitte kättesaadav). 5.
4. Maakohtule esitatud materjalide kohaselt on tuvastatud, et R.M. on korduvalt rikkunud kohtulahendiga määratud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootikume. 05.06.2018 uriinitest andis positiivse tulemuse ainetele kanep (THC) ja amfetamiin. R.M. on tunnistanud rikkumist. 10.07.2018 kohtuistungil kinnitas R.M. valmisolekut talle kohtulahendiga pandud 2 kohustusi täita. Sellele vaatamata on 20.07.2018 kriminaalhooldusametniku kirja kohaselt politsei fikseerinud 11.07.2018 R.M. poolt kanepi tarvitamise. R.M. tunnistas kanepi tarvitamist. Lisaks on 24.08.2018 kohtule edastatud erakorralise ettekande lisa, millest nähtuvalt on R.M. taaskord rikkunud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid. 21.08.2018 tehti R.M. le registreerimiskohustuse täitmise käigus uriinitest, mis andis positiivse tulemuse ainele kanep. R.M. tunnistas narkootilise aine kanep tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt on R.M. vaatamata kohtule antud lubadustele jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Seetõttu puudub igasugune põhjus olla veendunud, et R.M. oleks suuteline edasiselt oma tegutsemisviisi muutma ja lõpetama narkootiliste ainete tarvitamise. 5.
5. Tartu Maakohtu 23.04.2018 määrusega kohustati R.M. i pöörduma psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma ravile. 10.07.2018 toimunud kohtuistungil ei osanud R.M. kohtule selgitada, miks ta psühhiaatri või psühholoogi poole pöördunud ei ole. R.M. selgitas, et ta lihtsalt ei taha arsti juurde minna. 28.08.2018 toimunud kohtuistungil kinnitas R.M. , et käis augustis arsti vastuvõtul, kus temalt võeti mitmeid analüüse ja 06.09.2018 on tal broneeritud aeg psühhiaatri vastuvõtule. Kuigi maakohus pidas positiivseks, et R.M. on käesolevaks ajaks võtnud ette konkreetseid samme selleks, et psühhiaatri vastuvõtule jõuda, peab arvestama, et R.M. l on kulunud väga kaua aega psühhiaatri vastuvõtule minemise ettevõtmiseks (isegi kahe isungi vahelisel ajal ei olnud R.M. suuteline psühhiaatri juurde aega saama, vajadusel teise linna selleks minema). Oluline on seegi, et käesolevaks ajaks on R.M. käinud üksnes analüüse andmas ja kohtumist psühhiaatriga toimunud ei ole. Seega ei ole psühhiaater saanud kontrollida ja hinnata R.M. seisundit ja ravivajadust. Kohtumine psühhiaatriga on planeeritud alles 06.09.
6. Siinkohal pidas maakohus oluliseks ka seda, et R.M. enda selgitusi (ei ole tunnistanud, et tal on narkootikumidega seoses probleeme) ja passiivsust (psühhiaatri juurde minemiseks kulunud aeg) arvestades ei ole maakohus veendunud, et R.M. on täiel määral teadvustanud temal esinevat probleemi, mis on tingitud narkootikumide tarvitamisest. Ka 28.08.2018 istungil R.M. üksnes arvas, et narkootikumide tõttu võiks talle ravi kohaldada. Narkootiliste ainetega seotud probleemi kui sellist R.M. tunnistanud ei ole. Arvestades R.M. selgitusi ei olnud maakohus seega veendunud, et R.M. l siiski on olemas piisav soov ja motivatsioon probleemiga tegelemiseks. Probleemist arusaamiseks on R.M. l samuti vaja kõrvalist abi. 5.
7. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole ka R.M. vanemad suutnud tagada piisavat järelevalvet, tuge ja vajalikku abi oma alaealisele pojale. Tulemuslikuks ei ole osutunud ka koostöö spetsialistidega, sh lastekaitsespetsialisti, kooli tugispetsialistide, politseiametnike ja kriminaalhooldajatega. R.M. on alaealine, kelle suureks probleemiks on narkootiliste ainete tarvitamine. Vajalikku abi ei ole R.M. senini saanud. Käesoleval ajal ei käi R.M. koolis ega tegele mitte millegagi ja seda juba pikemat aega. R.M. ja tema perekonnaga on tegeletud, kuid muud abinõud ei ole mingisugust mõju avaldanud. Maakohus leiab, et R.M. kinnisesse lasteasutusse paigutamine on vältimatult vajalik. Seda põhjusel, et lõpetada R.M. ennast kahjustav käitumine (narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamine) ja tagada tema poolt koolikohustuse täitmine. Määruskaebus
8. Tartu Maakohtu 29.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.M. kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja mitte kohaldada R.M. suhtes mõjutusvahendina paigutamist kinnisesse lasteasutusse. 3 6.
9. R.M. on asunud täitma talle Tartu Maakohtu 18.12.2017 otsusega määratud kohustusi ja ei ole põhjendatud tema suhtes kohaldada rangeimat mõjutusvahendit, s.o paigutamist kinnisesse lasteasutusse. 6.
10. Kaitsja leiab, et R.M. suhtes rangema mõjutusvahendi kohaldamine ei ole süüdimõistetu viimase aja käitumist arvestades põhjendatud. Eelnevalt oli maakohus 10.07.2018 istungil asja arutamise edasi lükanud, et anda R.M. le võimalus tõestada oma suhtumise ja käitumise muutmist. 28.08.2018 toimunud istungi ajaks oli R.M. tegelikult täitnud kohustuse jätkata õppimist üldhariduse omandamiseks. Kohtuistungil leidis kinnitust, et R.M. esitas dokumendid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumisse
11. klassis õppima asumiseks. Kriminaalhooldusametnik Heli Veski kinnitas kohtuistungil, et ta kontrollis seda fakti ja see vastab tõele. Õppetöö algas
12. augustil ja sellest alates on R.M. käinud koolis vastavalt kehtivale õppekorrale 3 korda nädalas. 6.
13. Kohtuistungi ajaks oli R.M. käinud psühhiaatriakliinikus analüüse andmas ning psühhiaater Taavi Halliku juurde oli broneeritud vastuvõtuaeg 06.09.
14. Ka selle informatsiooni õigsust kinnitas kriminaalhooldusametnik Heli Veski, kelle ütlused on kohtuistungi protokollis fikseeritud. R.M. isa M.M. teatas kaitsjale enne käesooleva määruskaebuse vormistamist, et R.M. käis
15. septembril psühhiaater Taavi Halliku vastuvõtul. Poeg täidab psühhiaatri ettekirjutusi, järgmine visiit arsti juurde toimub 25.10.
16. Samuti teatas M.M., et R.M. on võetud tööle X OÜ-sse abitöölisena osalise tööajaga. 6.
17. Ilmselt kõige negatiivsemaks asjaoluks antud kriminaalasjas on R.M. poolt katseaja kestel korduvalt tuvastatud narkootilise aine tarvitamine. Siiski võib tõdeda, et praeguseks ajaks on R.M. koostöös psühhiaatriga asunud narkoprobleemiga tegelema. Kaitsja nõustub maakohtu määruse väitega, et R.M. kulutas väga kaua aega psühhiaatri vastuvõtule mineku ettevõtmiseks ja näitas sellega üles suurt passiivsust. Siiski oli viimase kohtuistungi ajaks teada, et R.M. on psühhiaatriakliinikusse pöördunud. Seetõttu on kahju, et maakohus loobus oma varasemast seisukohast anda süüdimõistetule võimalus näidata ennast positiivsest küljest ja tegi otsustuse tema paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse. Kaitsja leiab, et ilmselt ei ole kinnises lasteasutuses
18. klassi õppetase parem kui Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ja narkoprobleemi lahendamine on võimalik ka Tartu psühhiaatrite kaasabil. Registreerimiskohustuse viimane rikkumine oli R.M. l 13.06.2018, hiljem ta seda kohustust rikkunud ei ole. Seega on olemas kõik eeldused, et erinevalt katseaja esimesest poolest kulgeb katseaja teine pool nõuetekohaselt ja täidab R.M. suhtes oma ülesande. Alaealise süüdimõistetu arengule ei tuleks kasuks, kui eemaldada ta praegu õppimiselt Tartu õppeasutuses, katkestada elukohajärgne psühhiaatriline abi ja lõpetada töölkäimine OÜ-s X. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine täidaks üksnes karistuslikku funktsiooni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdimõistetu, tema kaitsja ja seaduslik esindaja esitatud määruskaebuse juurde. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu seaduslik esindaja ja süüdimõistetu R.M. kinnitasid, et süüdimõistetu on muutunud. Ta käib registreerimas, koolis ja ei tarvita narkootikume. R.M. toob välja, et ta ei ole veel tööle läinud, käib 3 päeva koolis ning psühholoogi juurde ei ole reaalselt veel jõudnud, kuna vastuvõtuaeg lükkus edasi.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb 4 edutuks. Ka ringkonnakohtu istungil ei toonud menetlusosalised välja midagi uut, mis annaks aluse võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks.
21. Ringkonnakohus samuti ei leia, et käesoleval ajal peaks andma R.M. le veel ühe võimaluse. Süüdimõistetu ilmselgelt ei ole aru saanud talle mõistetud karistusest, määratud kohustustest ega kohalduvatest nõuetest. Samuti ei ole kohus veendunud, et jättes erakorralise ettekande rahuldamata täidaks R.M. talle määratud kohustusi ja järgiks nõudeid. Kaitsja on nii maakohtus istungil kui ka ringkonnakohtus välja toonud, et süüdimõistetu käitumisviis on aeglane ja veniv, siis siinjuures ei tohi unustada, et lisaks sellele, et tuleb arvestada süüdimõistetu isikuga, ei saa ka unustada, et karistuse eesmärgid vajavad täitmist. Luues olukorra, kus süüdimõistetule tullakse pidevalt vastu ning süüdimõistetu viib olukorra alati maksimaalse karistuse ranguse kaalumiseni, kuid peab siis vajalikuks tegutsema hakata ning talle tullakse taaskord vastu, kaotab karistus oma eesmärgi ning efektiivsuse. Süüdimõistetule on jäänud karistamatuse tunne. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta kohustuste ja nõuete rikkumisi lõpuks käesoleval ajal tegutsema hakkamine, n-ö väidetav taaskordne koolivahetus kui ka psühhiaatri poole pöördumine. Arvestades süüdimõistetu koolide vahetamise statistikat ei ole ringkonnakohus veendunud, et esimese takistuse ilmnemisel süüdimõistetu ei sooviks taaskord loobuda ja kooli vahetada. Samuti on kummastav, et süüdimõistetul oli aega alates 09.05.2018 täita maakohtu 23.04.2018 määrusega pandud kohustust pöörduda psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtule, kuid huvi selle vastu tekkis alles siis, kui kinnisesse lasteasutusse paigutamine muutus reaalseks. Seega ei ole kohus veendunud süüdimõistetu järjepidevuses ega ka tema soovis muutuda. Ka käesoleva ajani ei ole reaalset psühholoogi/psühhiaatri poole pöördumist toimunud. Eraldi vajab rõhutamist, et kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande 19.06.2018, maakohus andis R.M. le võimaluse näidata, et ta on muutunud 10.07.2018 istungil, kuid 24.08.2018 on kriminaalhooldusametnik esitanud erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt on R.M. tunnistanud 18.08.2018 kanepi tarvitamist. Tulenevalt eelnevast kogumis ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud süüdimõistetule veel täiendavate võimaluste andmine. Seda tulenevalt nii süüdimõistetust endast kui ka karistuse eesmärkidest lähtuvalt. Asjaolu, et süüdimõistetu saaks edasi käia Tartus koolis, tal on siin arst ja töökoht, ei too kaasa maakohtu otsuse muutumist. Reaalset tööle asumist ega arstile vastuvõtul käimist käesoleval ajal toimunud ei ole. Psühholoogist/psühhiaatrilist abi on võimalik R.M. l saada ka Maarjamaa Hariduskolleegiumis, mida kinnitas ka kriminaalhooldusametnik.
22. Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kaitsjal kulus määruskaebuse koostamiseks 2 pooltundi, kohtuistungil osalemiseks 2 pooltundi, maakohtu määruse ja istungiprotokolliga tutvumiseks 2 pooltundi, kaitsealusega konsultatsiooniks 1 pooltund ning kohtuistungi ettevalmistamiseks 1 pooltund. Kokku 8 pooltundi, mille eest kaitsja taotleb tasu 240 eurot, sh käibemaks 40 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistung toimus 1 pooltunni, seega on põhjendatud tasutaotlus kohtuistungil osalemise osas rahuldada üksnes 1 pooltunni ulatuses. Muudes osas leiab ringkonnakohus, et tasutaotlus on märgitud aja osas põhjendatud. Tulenevalt justiitsministri 26.07.2016 vastu võetud määrusest nr 16 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused (edaspidi Kord) § 7 lg-st 1 tuleneb, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 150 euro. Korra § 7 lg 2 kohaselt tasu arvestamisel määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest kohaldatakse lõikes 1 nimetatud tasumäära, kuid 5 ei kohaldata tasu maksimummäära. Seega, arvestades, et kaitsjal kulus kohtuistungil osalemiseks 1 pooltund, siis on põhjendatud rahuldada kogu kaitsjatasu taotlus kokku 7 pooltunni ulatuses, s.o summas 210 eurot, sh käibemaks 35 eurot. Käibemaksu tuleb arvestada tulenevalt korra § 1 lg-st
23. KrMS § 180 lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus alaealise puhul menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Seega jäävad tekkinud menetluskulud summas 210 eurot riigi kanda.
24. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
25. augusti 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 6