KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 10. september 2018 1-17-1456 Juhan

§ 4lg 2 p 3 kohaselt delikaatsed isikuandmed.

17. Ringkonnakohus märgib, et

§ 2

lg 2 kohaselt kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri seda, kas ja kui, siis millistel tingimustel on kannatanul praeguses olukorras õigus tutvuda süüdimõistetu ennetähtaegse menetluse materjalidega. Järelikult tuleb see küsimus lahendada isikuandmete kaitse seaduse alusel. Riigikohus on leidnud, et sellest, kui kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette isiku õigust kriminaalasja materjalidega tutvuda, ei saa järeldada, et tal ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2004. a määrus asjas nr 3-1-1-116-04, p 16). Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku 4

§ 4

lg 1), sh delikaatsete isikuandmetena

§ 4

lg 2 p 3 mõttes.

§ 10

lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine – mis

§ 5

kohaselt hõlmab ka nendele juurdepääsu võimaldamist – lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhtumid, mil isikuandmeid on lubatud töödelda andmesubjekti nõusolekuta, sätestab

§ 14

.

§ 14

lg 2 p 2 kohaselt on isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule lubatud andmesubjekti nõusolekuta mh üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada.

1. Käesolevas kriminaalasjas tunnistati Ü. J süüdi väga tõsistes kannatanute elu ja tervise vastu suunatud kuritegudes, sh kahe kannatanu, sh K.L. suhtes toime pandud mõrvakatses. Kannatanu esindaja
2. juuli
3. a taotluses väljendati selgelt kartust, et Ü.J. ennetähtaegne vangistusest vabastamine on seadnud ohtu kannatanu elu ja tervise. Neid asjaolusid arvestades, pidanuks maakohus K.L. esindaja menetlusdokumentidele juurdepääsu taotlust lahendades vältimatult kaaluma ka seda, kas täidetud on

§ 14lg 2 p-st 2 tulenevad eeldused, võimaldamaks kannatanule juurdepääs Ü.J.

karistuse kandmisest vabastamise menetluse materjalidele. Seejuures tuleb silmas pidada, et K.L. võimalik õigustatud huvi Ü.J. ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ei pruugi seisneda üksnes selles, et saada vajalikku teavet Tartu Maakohtu

1. juuli
2. a määruse vaidlustamiseks, mida maakohus pidas võimatuks. Kõnealuste menetlusdokumentidega tutvumine võib olla kannatanule tarvilik ka selleks, et hinnata võimalust ja vajadust võtta enda õiguste kaitseks tarvitusele mingeid muid abinõusid, nt taotleda Ü.J. suhtes lähenemiskeelu kohaldamist võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel
3. Maakohus pole vaidlustatud määruses

§ 14lg 2 p 2 kohaldamist kaalunud, rikkudes nii Kr

MS § 3051 lg-st 1 tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium ei pea õigeks asuda käimasolevas määruskaebemenetluses ise esmakordselt kaaluma varasemas menetluses – sh kannatanu esindaja määruskaebuses – käsitlemata

§ 14lg 2 p 2 kohaldamist.

Seepärast tuleb kannatanu esindaja taotlus Ü.J. ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetluse materjalide tutvustamiseks (e-toimiku kaudu nähtavaks tegemiseks) uueks lahendamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Taotluse uuel lahendamisel peab maakohus tagama nii K.L. kui ka Ü.J. ärakuulamise (kirjalikus või suulises vormis). III 21. Kannatanu esindaja kirjalikus seisukohas vangla arstliku komisjoni tegevuse õigusliku aluse puudumise ja Ü.J. parandamatult raske haiguse tõendamatuse kohta märgitu pole määruskaebemenetluse eset arvestades asjakohane. Isegi juhul, kui kannatanu esindaja nende argumentidega nõustuda, ei saaks see mõjutada praegu tehtava ringkonnakohtu määruse resolutiivosa. Seoses kannatanu esindaja väitega, et Ü.J. käitumine vabaduses viitab sellele, et ta ei põe parandamatult rasket haigust, märgib kolleegium järgmist. Juhul, kui kannatanul on tõendeid, mis osutavad võimalusele, et Ü. J on vangistuse kandmiseks piisaval määral paranenud, on tal võimalik esitada need tõendid maakohtule, kes on pädev omal algatusel otsustama Ü.J. vangistuse kandmata osa täitmisele pööramise KarS § 79 lg 3 alusel. IV 5