← Eesti

2-17-13153/12

Obsah (4)§ 103§ 97§ 106§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2018, Tallinnas, Tsiviilasja number 2-17-13153 Tsi

§ 103

lg 1 järgi oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda kostjatelt elatise maksmist arvestades nende rasket tervislikku ja varalist seisundit ja seda, et lapse isa on terve ja töövõimeline isik. Kostjate vastuses märgitud aadressist xxx ei tea kostjad midagi, see on ekslikult juristi poolt kirjutatud. Kostjad taotlevad menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega, jätab hagi rahuldamata. Harju Maakohtu 29.04.2014 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-13-55307 luges kohus tuvastatuks hageja põlvnemise K. T.st ja mõistis välja K. T.lt igakuise elatise alates 22.11.2013 summas 290 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni, s. o kuni 19.10.2030. Kohus määras 2 otsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et K. T. peab väljamõistetud elatise tasuma hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kalendrikuu eest ette kuu 25. kuupäevaks. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 esimese lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kostjad kvalifitseeruvad viidatud sättest tulenevalt kohustuse kandjateks hageja vanavanematena.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Hageja sündis 19.10.2012, seega on hageja alaealine laps.

§ 106

lg 1, mis sätestab, et kui isik on

§ 102

alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Hageja isa K. T. elatise mittemaksmise tõttu saab hageja elatisabi riigilt. Kohtul puudub esitatud asjaoludest tulenevalt alus lugeda hageja isa

§ 102järgi ülalpidamise andmisest vabastatuks.

19.10.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 on Riigikohus sedastanud, et eelkõige peavad alaealist last ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada, p 15).

§ 106

lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamisest vabastatud (p 16).

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teosele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest

§ 102

lg 2 järgi ja vanavanematel ei saa tekkida

§ 106

lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid (p 16). Samas on Riigikohus leidnud, et vanavanematel võib lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida siiski

§ 106lg 2 alusel.

Asenduskohustus tekib

§ 106

lg 2 esimese lause järgi, kui isikult (käesoleval juhul hageja isalt) ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada (p 17). Hageja isalt on elatis välja mõistetud ning kohtuotsus on kohtutäituri juures täitmisel.

§ 106

lg 2 laieneb vastavalt Riigikohtu selgitusele (3-2-1-75-11 p 18) ka juhule, kui vanemalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt ülalpidamist saada. Kohus asub seisukohale, et kohtutäitur ei ole tuvastanud kostjalt lapsele väljamõistetud ülalpidamise saamise võimalusi, hageja seadusliku esindaja seletuse järgi ei ole kohtutäitur tuvastanud kostja asukohta; andmed kostja võimalike kontaktide kohta sai hageja seaduslik esindaja kohtuistungil kostjalt I. Laps elab koos emaga, kostjad on tema vanavanemad. Vanavanematel tekib kohustus lapselast ülal pidada vastavalt oma varalisele seisundile. Mõlema kostja ainsaks sissetulekuks on pension, mille suurus oli kostjal I alates 01.04.2017 379,49 eurot kuus (t l 25) ning kostjal II alates 19.08.2017 403,81 eurot kuus (t l39). Kostjate pangakontode väljavõtetest (tl 26-28, 40-45) nähtuvalt on Sotsiaalkindlustusamet kostjale I kandnud kontole pensionit 05.06.2017 378,47 eurot, 05.07.2017 378,47 eurot, 04.08.2017 366,86 eurot, 05.09.2017 350,80 eurot, 05.10.2017 350,79 eurot ja 03.11.2017 350,79 eurot. Kostja I kontojääk 14.11.2017 oli 390,54 eurot. Kostja II pangakonto väljavõttest nähtuvad kostja sissetulekud 13.04.2017 559,45 eurot, 15.05.2017 387,96 eurot, 15.06.2017 245,04 eurot, 01.07.2017 400 eurot, 15.08.2017 87,41 eurot, 15.09.2017 651,42 eurot; 27.05.2017 töövõimetushüvitis Haigekassalt 62,53 eurot, 30.05.2017 madalapalgalise toetus 2016.a eest Rahandusministeeriumilt 206,52 eurot ja 01.06.2017 50,00 eurot. Alates 23.08.2017 nähtub kontolt kostjale II makstud pension: 23.08.2017 169,34 eurot, 05.09.2017 403,81 eurot. Kostja II kontojääk 30.09.2017 oli 325,22 eurot. Kostjate kontode väljavõtetest nähtub raha kulutamine igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Tehtud kulutustest ei saa järeldada nagu oleks kostjatel võimalik kulutada oma rahalisi vahendeid muule, kui enda igapäevaeluks vajalikule. Kostja nimele registreeritud sõiduk Mitsubishi registreerimismärgiga xxx (t l 29-30) esmane registreerimine toimus 31.01.2001, registreerimine Eestis 07.06.

  1. Seega on tegemist 3 kasutatud sõidukiga. Kostja poolt esitatud auto24.ee väljatrüki (t l 31) kohaselt on sõiduki müügihind 999-1200 eurot. Seega ei muuda sõiduki omamine kostjaid majanduslikult kindlustatuteks määral, mis võimaldaks neilt kui vanavanematelt elatise välja mõista. Hagi esitamise ajal kuulus kostjatele vastavalt kinnistusraamatu kandele korteriomand KohtlaJärvel, T. x-. Kostjatele kuulunud kinnistu mõttelise osa reaalosaks oleva eluruumi 2 üldpind on 50,6 m
  2. Käesoleval ajal kuulub nimetatud korteriomand kostjate tütrele. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt kinkisid kostjad korteriomandi tütrele, et nende poeg K. T. ei saaks sellele pretendeerida. Tütar elab eraldi, kuid aitab kostjaid (tegi korteris remondi), kostjad elavad korteris edasi. Kinnistusraamatusse on kantud kostjate isiklik kasutusõigus kostjate kasuks ühiselt tasuta ja tähtajatult. Kohtu arvates on selline tehing vanemate ja neid abistava tütre vahel tavapärane. 2-toaline 50,6 m2 –suurune korter ei ole kahele pensionieas inimesele elamiseks ülearu suur. Hagi rahuldamine kahjustaks kostjate enese tavalist ülalpidamist. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma varanduslikust seisundist tulenevalt võimelised hageja ülalpidamises osalema. Hageja seadusliku esindaja (ema) seletusest saab järeldada, et kohtutäitur, kes peab täitma Harju Maakohtu 29.04.2014 otsust, ei ole ilmselgelt teinud piisavaid jõupingutusi hageja isa leidmiseks ja tema suhtes kohtuotsuse täitmiseks. Nii andis kostja I kohtuistungil hageja seaduslikule esindajale hageja isa kohta teda tuvastada võimaldavad andmed (telefoninumbri ja teabe, et isik võib töötada Pärnus – saada töötasu või saata toetust). Käesoleval juhul ei võimaldaks hageja isa kohta kohtu poolt tõendite kogumine lahendada vaidlust hageja kasuks tulenevalt hagi rahuldamata jätmise põhjusest – kostjate võimetusest hagejale ülalpidamist andma, mistõttu kohus kohtutäiturilt tõendeid ise ei kogunud. TsMS § 129 lg 2 alusel on hagihind 2610 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 on menetluskulude kandjaks hageja. Kostjatel menetluskulud puuduvad nende poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt (kohtuistungi protokolli lk 2). Seega kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Puuduvad menetluskulud, mida saaks hagejalt kostjate kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.