Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4005 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis V

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega, mida vähendati

§ 68alusel eelvangistuses viibitud aja 05.04.201706.04.2017, s.o.

2 päeva, võrra ning kandmisele kuulus 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui A. Pajula ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 järgi pandi A.

Pajulale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 50alusel võeti A.

Pajulalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 kuud. 1.1. 14.07.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb A. Pajulale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhoolduse täitmiseks esinevad segavad asjaolud, süüdimõistetu ei tule registreerimisele ning on registreerimiskohustuse täitmisel olnud alkoholijoobes. Tartu Maakohtu 28.08.2017 määrusega määrati A. Pajulale kohustus

§ 75lg 2 p 8 alusel läbida käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogramm eluviisitreening.

1.2. 30.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotleb A. Pajula karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 10.01.2018 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele A.

Pajulale mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 kuud 28 päeva vangistust. 1.

1. Karistuse kandmise aja algus 28.03.2018 ja lõpp 28.03.
3. Tartu Maakohtu 24.08.2018 määrusega jäeti A. Pajula ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Käesolevaks ajaks on A. Pajula temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused A. Pajula tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. A. Pajulal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Reaalselt täitmisele pööratud vangistust kannab A. Pajula esimest korda. Pärnu Maakohtu 02.05.2017 otsusega anti A. Pajulale võimalus kanda karistust vabaduses. Vaatamata sellele ei teinud A. Pajula oma käitumisest vajalikke järeldusi ning suhtus hoolimatult ja ükskõikselt talle mõistetud karistusse. Selle tulemusena esitas kriminaalhooldusametnik 14.07.2017 A. Pajula kohta erakorralise ettekande ja seda põhjusel, et A. Pajula ei täitnud talle kohtulahendiga pandud registreerimiskohustust ning rikkus ka alkoholi tarvitamise keeldu. A. Pajulale anti veelkord võimalus tõestada, et ta on suuteline läbima katseaja koos kõigi talle pandud kohustustega ja A. Pajulat kohustati sõltuvusest vabanemiseks läbima sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ka sellel korral ei muutnud A. Pajula väljakujunenud tegutsemismustreid. 30.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik A. Pajula suhtes taaskord erakorralise ettekande, kuna A. Pajula rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Arvestades A. Pajula varasemat elukäiku, ei ole maakohtu arvates mingit põhjust olla veendunud, et A. Pajula oleks karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral suuteline kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi korrektselt täitma. 2.
6. Süüdimõistetu puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Mõlemad kuriteod, mille eest A. Pajulat on karistatud, pani süüdimõistetu toime alkoholijoobe seisundis. Maakohus pidas küll positiivseks, et A. Pajula on väljendanud soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid samas ei ole maakohus veendunud, et A. Pajula oleks suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata enne vangistust läbitud sotsiaalprogrammile Eluviisitreening ning soovile vabaduses jätkata programmis Tervem ja kainem Eesti osalemist. 2.
7. A. Pajulale ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt puuduvad süüdimõistetul vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ja A. Pajulal ei ole vanglaametnikega suhtlemisel probleeme esinenud. 2.
8. Maakohus on seisukohal, et A. Pajula vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Vabanemise korral on A. Pajulal toetavad lähedased (vanemad, õde) ja kindel 2 elukoht oma vanemate juures XXXX linnas, Põltsamaa vallas, Jõgeva maakonnas. A. Pajulal puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, kuid süüdimõistetu on väljendanud soovi minna õppima infotehnoloogiat. Vanemad on nõus poega materiaalselt õpingute ajal toetama. Tartu Vangla andmetel seisuga 29.06.2018 A. Pajulal rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 176 eurot. Maakohus leiab, et A. Pajula tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja A. Pajula isik. Lisaks puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et A. Pajula on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 24.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Pajula kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada A. Pajula ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu vangistuses võõrdunud alkoholist ning selle pinnalt on tõenäolisem, et süüdimõistetu saab hakkama talle määratavate tingimustega, sh alkoholi mittetarvitamisega. Tartu Vangla antud iseloomustus on positiivne ning vangla toetab süüdimõistetu vabastamist. Ka prokuratuur on toetanud A. Pajula vabastamist. Määruskaebuses korratakse veel üle, et süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik lähedaste näol, tal ei ole vangistuses distsiplinaarkaristusi ning A. Pajula on võtnud endale eesmärgid, mis on saavutatavad. Elektroonilise valve nõuded distsiplineeriksid isikut.
10. Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 24.09.
11. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid võrreldes maakohtuga aluse teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruskaebuses korratakse veelkord üle A. Pajula suhtes esinevad positiivsed asjaolud, mida maakohus on juba arvestanud, mistõttu ei oma need maakohtu lõppjäreldusele uut kaalu.
13. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et olukorras, kus isikule on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, puudub ka käesoleval ajal alus arvata, et süüdimõistetu elektroonilise valve all viibimise aeg oleks edukas. Süüdimõistetu suhtes esitati 2 erakorralist ennekannet enne, kui karistus täitmisele pöörati. Ometi ei teinud A. Pajula sellest vajalikke järeldusi. Ei vangla iseloomustusest ega ka põhjendamata prokuratuuri seisukohast ei selgu, millised on need asjaolud, mille pinnalt saaks käesoleval ajal asuda seisukohale, et A. Pajula ennetähtaegne vabastamine oleks edukas ning elektrooniline valve saaks nõuetekohaselt täidetud. Vangistuses olles ei ole süüdimõistetul olnud võimalik alkoholi tarvitada, kuid selle pinnalt ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu oleks alkoholist võõrdunud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et puudub alus teda usaldada. Väidetavas soovis muutuda ei veena kohut ka vangla iseloomustuses väljatoodu, sest süüdimõistetu ei mõista oma toimepandud teo mõju ning leiab, et ei teinud kellelegi liiga ja sõitis mõned meetrid. 3 Maakohus on analüüsinud kõiki

§ 76lg-st 4 tulenevaid asjaolusid ning on põhjendatult leidnud, et A.

Pajula tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Ka varasemalt oli süüdimõistetul olemas lähedaste toetus ja kindel elukoht, kuid see ei aidanud ära hoida kuriteo toimepanemist. Määruskaebus jääb edutuks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse koostamisest ja esitamisest 1 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Pajulal hüvitada A. Pärteli kaitsjatasu 30 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 4