Obsah (8)

§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174§ 138

2-17-111011 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 22. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-111011

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool 2 2-17-111011 ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
2. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 01.10.2016 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu (tl 24-25), millega hageja andis kostja kasutusse ühetoalise korteri aadressil XXX. Kostja kohustus tasuma üüri 350 krooni kuus iga jooksva kuu
3. kuupäevaks.
4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt on tasutud üür viimase üürikuu eest või mitte ning kas kostja poolt tasutud tagatisraha summas 350 eurot oli hagejal õigus arvestada väidetavalt kostja poolt korterile tekitatud kahju katteks või tuli nimetatud summa arvestada viimase üürikuu üüri katteks nagu kostja soovis.
5. Üürilepingu p. 2.1.
6. kohaselt tasub üürnik üürileandjale hiljemalt 01.10.2016 tagatisraha summas 350 eurot, mille arvelt kustutab üürileandja kõik võimalikud nõuded üürniku vastu, sh arvestatakse maha viimase kuu kommunaalmaksed ja võimalikud korterile tekitatud kahjud. Peale mahaarvamisi allesjäänud summa kantakse 30 päeva jooksul alates üürilepingu lõppemisest üürniku arvele.
7. Kohus on seisukohal, et tagatisraha ei ole mõeldud viimase kuu üüri tasaarvestamiseks. Tagatisrahaga võivad pooled üüri tasaarvestada, kui mõlemad lepingu pooled sellega nõustuvad. Käesoleval juhul ei ole hageja nõustunud, et tagatisraha loetakse kostja poolt tasumisele kuuluva viimase üürikuu katteks. Kohus on seisukohal, et tagatisraha tasumine ei vabasta üürniku kohustusest tasuda üüri ka viimase üürikuu eest, tagatisraha tasumise mõte on tagada tagatise olemasolu võimaliku üürilepingu rikkumiste ja korterile tekitatud kahjustuste puhuks. Samuti on Riigikohus märkinud 27.04.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-29-10 p 15, et üürilepingu sõlmimisel üürileandjale tagatisraha maksmine ei tähenda, et üürnikul oleks õigus tagatisraha võrra vähem üüri maksta. Tagatisraha eesmärgiks on tagada üürileandja üürilepingust tulenevaid nõudeid üürniku vastu. Seega ei olnud hageja kohustatud arvestama tasutud tagatisraha viimase kuu üüri katteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud
8. aasta aprillikuu eest üüri summas 315 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt üürilepingu p 2.5 maksab üürnik kõigilt tasumata summadelt viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest kuni summade tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised 05.07.2017 seisuga 135,45 eurot. Kostja ei ole viivisearvestusele ega -määrale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles üüri tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega.
10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 315 eurot ja viivised 135,45 eurot. Menetluskulud 3 2-17-111011
11. Kooskõlas

§ 162lg-e 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

18.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

19. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 26-27). Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv summas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4