← Eesti

1-17-7302/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7302 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Maksim Kapustinskas süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 1, § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. mai 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Maksim Kapustinskas Prokurör Abiprokurör Margit Luga Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Süüdistatav Maksim Kapustinskas isikukood 36905250048; elukoht puudub; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 17.05.
  3. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. mai 2018 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  5. septembril 2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  6. septembrist
  7. Süüdistus
  8. M. Kapustinskast süüdistatakse KarS § 118 lg 1 järgi selles, et tema, 18.03.2016 kella 21.48 ajal, viibides Kohtla-Järvel Ahtme mnt nr 113 asuva Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse toas nr 12, lõi tekkinud konflikti käigus ühel korral noaga M.B. paremale poole rindkere piirkonda, millega tekitas viimasele paremasse rinnaõõnde tungiva haava, mis vigastas paremat kopsu ning mis ohustas vigastuse tekitamise hetkel kannatanu elu.
  9. Samuti süüdistatakse M. Kapustinskast KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et tema, viibides 17.05.2017 kella 15.20 paiku Kohtla-Järvel Estonia pst 30A asuva kaupluse OG Elektra juures, püüdis tekitada S.K. raskeid tervisekahjustusi, lüües korduvalt noaga kannatanut rindkere piirkonda paremale poole, põhjustades S.K. rindkeres torke-lõike haava pikkusega ca 4 cm. Oma tegevusega põhjustas M. Kapustinskas S.K. tervisekahjustuse, mis ei olnud eluohtlik ja kestis vähem kui neli kuud. Samas, arvestades M. Kapustinskase poolt valitud kuriteo toimepanemise vahendit ning teo toimepanemise tehiolusid, eriti lööke noaga kannatanu keha rindkere piirkonda, viitab eeltoodu sellele, et M. Kapustinskase tegevus oli suunatud kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele.
  10. Veel süüdistatakse M. Kapustinskast KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi mitme varguse episoodi toimepanemises AS-le OG Elektra kuuluva kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalist aadressil Estonia pst 30a, Kohtla-Järve. Kuna M. Kapustinskase süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ei vaidlustata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel edaspidises otsuses pikemalt peatuda. Maakohtu otsus
  11. Viru Maakohtu 31.05.2018 otsusega mõisteti M. Kapustinskas KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõlemas episoodis süüdi ja karistati vangistusega 6 aastat. M. Kapustinskas tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud. Episoodis, milles M. Kapustinskast süüdistati varguse toime panemises 03.04.2016 kauplusest Grossi Toidukaubad, mõisteti süüdistatav õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning M. Kapustinskasele mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 2 aasta võrra, mõistes M. Kapustinskasele karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust.
  12. Maakohus leidis, et M. Kapustinskas on toime pannud M.B. suhtes KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo, mis on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.
  13. Kahtlustatava 19.03.2016 ülekuulamisprotokollist nähtub, et M. Kapustinskas on ennast täielikult süüdi tunnistanud ja kahetseb toime pandut. Süüdistatav on andnud ütlusi, et pärast kannatanuga ühist alkoholitarvitamist aadressil Ahtme mnt 113, Kohtla-Järve, tekkis süüdistataval ja M.B. l konflikt, mille käigus lõi viimane süüdistatavat neli korda rusikaga näkku. Pärast seda haaras M. Kapustinskas kapisahtlist noa ja lõi sellega M.B. rinna piirkonda. Kui kahtlustatav oli M.B. noaga löönud, kutsus ta koheselt abi, joostes Maie-nimelise komandandi juurde, paludes kannatanule kiirabi kutsuda. Kinnipidamisel andis kahtlustatav ise noa välja. Süüdistatav väitis, ta et ta ei soovinud kannatanule raskeid tagajärgi tekitada.
  14. Samuti on süüdistatava poolt teo toime panemine tõendatud kannatanu M.B. ning tunnistajate A. R, M. K ja T. Õ. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli, isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti ja asitõendi vaatlusprotokolliga (maakohtu otsuse lk 5-6). 2
  15. Samuti leidis maakohus, et on tõendatud M. Kapustinskase poolt S.K. suhtes KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, mis on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.
  16. Süüdistatava enda ütluste järgi viibis ta 17.05.2017 Ahtme linnaosas Grossi poes ja oli tarvitanud alkoholi. Kuna ta oli palju joonud, ei mäleta ta kõiki asjaolusid. Ta mäletab, et käis poes ja lõi kedagi poe juures ühe korra noaga, mis oli tal alati kaasas. Seda, kuhu ta pärast juhtunut noa pani, ta ei mäleta. Pärast läks ta Ahtmesse, kus elab ühes majajäetud majas, ning jäi magama. Üles ärkas ta siis, kui kohale tulid politseinikud. Süüdistatava enda sõnul olid tal sel päeval seljas tumedad teksapüksid, kaks sviitrit ja kampsun, musta värvi nokkmüts ning kollast värvi suvejope. Süüdistatav ei tea, et ta oleks S. K noaga löönud. Viimane on tema tuttav, nad on koos alkoholi tarvitanud, samuti viibinud koos haiglas ravil. M. Kapustinskase enda ütlustest nähtub, et ta ei eita teise inimese loaga löömist ja mäletab, et see võis juhtuda Grossi toidupoe juures Ahtme linnaosas.
  17. Kannatanu S.K. ütluste kohaselt tarvitas ta 17.05.2017 kella 14.30 paiku koos N.L. ja veel kolmanda isikuga, keda ta ei tunne, alkoholi. Nende seltskonda, Grossi toidupoe juurde, tuli veel üks meesterahvas, kes solvas teda. Kannatanu vihastas, solvas meesterahvast vastu ja lahkus poe keskmise sissepääsu suunas. Sel hetkel jooksis kõnealune meesterahvas tema juurde ja lõi teda 2-3 korda millegiga rinna piirkonda. Ta ei tea, millega mees teda lõi, kuid tundis tugevat valu ja haavast hakkas verd jooksma. N.L. aitas kannatanu apteeki, kus palus apteekril kiirabi kutsuda. Kannatanu ütluste kohaselt oli teda noaga löönud mees 50-55 aastane, omas vasaku silma all tätoveeringut ning oli keskmise kehaehitusega ca 175-178 cm pikk. Kannatanu sõnul oli ründajal peas punane nokkmüts. S. K. oli purjus, mistõttu ei tunne ründajat ära.
  18. Tunnistaja N.L. ütlustest nähtub, et 17.05.2017 läks ta Grossi toidupoodi alkoholi ostma. 50 meetrit eemal nägi ta, et tema tuttav S.K. seisab toidupoe juures koos ühe meesterahvaga, kes kandis musta värvi jopet. Kui tunnistaja oli poe sissekäigu juures, nägi ta S.K. , kes hoidis käsi rinnal ja ütles, et teda löödi kolmel korral noaga. Kes teda lõi, S.K. ei öelnud. Tunnistaja aitas kannatanu apteeki, et kiirabi kutsuda.
  19. Seega ei ühti kannatanu ja tunnistaja N.L. ütlused selles osas, kas tunnistaja oli kannatanu kõrval, kui viimast löödi, nagu väidab kannatanu. Tunnistaja väidab, et nägi kannatanut koos teise meesterahvaga 50 meetrit eemal. Samuti ei kinnita N.L. kannatanu ütlusi ka selles osas, et eelnevalt tarvitasid kannatanu, tunnistaja ja kolmas meesterahvas alkoholi ning nende juurde tuli neljas meesterahvas, kes neid solvas, pärast seda lahkus kannatanu, kellele neljas meesterahvas järele jooksis ja teda noaga lõi. Maakohtu hinnangul olid kõik isikud purjus. Seega võib kannatanu ja tunnistaja ettekujutus reaalselt toimunust olla erinev alkoholijoobe tõttu.
  20. Tunnistaja V.T. , kes töötab müüjana Grossi toidupoes, andis ütlusi, et nägi 17.05.2017 kell 15.30 poe ees rüselemas kahte asotsiaali. Üks neist oli pikemat kasvu tumedapäine mees, keda V.T. teab nägupidi, kuna viimane kerjab sealkandis tihti. V.T. teab, et viidatud meesterahvas elab endistele kinnipeetavatele mõeldud rehabilitatsioonikeskuses. Hiljem kuulis, et meest, kes riidles pikemat kasvu asotsiaaliga, löödi noaga. Tunnistaja noaga löömist ei näinud. Tunnistaja V.T. ga viidi läbi äratundmiseks esitamine, mille käigus ta tundis fotodelt ära M. Kapustinskase. Tunnistaja selgitas, et tegemist on mehega, keda ta näeb tihti kaupluses ja kes riidles 17.05.2017 kell 15.30 paiku teise asotsiaaliga.
  21. Kannatanu avaldas, et meesterahvaga, kes lõi teda noaga, toimus tal eelnevalt sõnaline konflikt, mida kinnitab ka tunnistaja V.T. . M. Kapustinskas ise ei eita, et ta lõi kaupluse juures inimest noaga, kui ta ei mäleta, mis asjaoludel. Eeltoodu annab maakohtule aluse jõuda seisukohal, et 17.05.2017 Grossi toidukaupluse juures lõi kannatanut noaga just M. Kapustinskas.
  22. Maakohtu hinnangul on M. Kapustinskase süü KarS § 118 lg 1 järgi kvalifitseeritavate 3 kuritegude järgi keskmine. Tegemist oli kahe esimese astme isikuvastase kuriteoga, kus oli kaks kannatanut. Mõlemas episoodis kasutas süüdistatav nuga, mis on süüd suurendavaks asjaoluks, kuna noa kasutamine on võrreldes rusikalöögiga potentsiaalselt ohtlikum. Maakohus võtab arvesse ka kannatanu M.B. käitumist – ühine alkoholitarvitamine soodustab seadusevastaste tegude toimepanemist ja suurendab muuhulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemise riski, kuna mõlema poole käitumine võib olla häiriv ja koguni provokatiivne. Muuhulgas arvestas maakohus ka M. Kapustinskase isikut, keda on isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Arvestades isiku elukäiku ja korduvat esimese astme isikuvastaste kuritegude toimepanemist, ei saa kohtu poolt mõistetav karistus olla sanktsiooni alammääras. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et on põhjendatud M. Kapustinskast karistada vangistusega 6 aastat. Apellatsioon
  23. Maakohtu otsuse peale esitas 3 samasisulist kaebust süüdistatav M. Kapustinskas. Ta vaidlustab kuritegusid KarS § 118 lg 1 järgi ning leiab, et ta tuleb neis õigeks mõista. Varguste toimepanemist ta oma kaebustes ei vaidlusta.
  24. Esimene kuritegu on toime pandud 18.03.
  25. Pärast pussitamist M. Kapustinskas suhtles M.B. ga edasi. Ta elas pärast seda veel 1 aasta ja 4 kuud ning siis suri haiguse tõttu. M. Kapustinskas ei saa aru, miks sai tema karistada, kui M.B. suri loomulikku surma. Samuti avaldas M.B. kirjalikult, et ta on ise toimunus süüdi.
  26. 17.05.2017 süüdistuses toodud tegu, s.o S.K. pussitamist, M. Kapustinskas ei mäleta. Seetõttu ei saa ta ka aru, miks teda üleüldse pussitamise eest kohtu alla anti. S.K. kuriteoavaldust ei kirjutanud, mistõttu ei ole ka kuritegu. Fotodel on teksad ja kampsun verest puhtad. Nokamütsi, mis M. Kapustinskasel oli, ei leitud. Tunnistajad ei näinud, et M. Kapustinskas lõi S.K. t. Süüdistatav oli S.K. ga sõber ja nad ei tülitsenud. M. Kapustinskas palub end õigeks mõista.
  27. Ringkonnakohtu 06.08.2018 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele õigus ringkonnakohtule kuni 17.08.2018 esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni kohta, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
  28. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni ja kriminaalasja kõigi materjalidega ning arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendused M. Kapustinskase süüdi tunnistamise ja karistamise kohta on kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Sellest tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastusena apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
  29. Kuna M. Kapustinskase poolt Tartu Ringkonnakohtule, Tartu Halduskohtule ja Riigikohtule adresseeritud kaebused on kõik ühe sisuga, siis ringkonnakohus käsitleb neid ühe apellatsioonina.
  30. Tegemist on lühimenetlusega, mis tähendab, et juhinduda tuleb kriminaaltoimiku materjalidest.
  31. Nii nähtub toimikust, et maakohtus on M. Kapustinskas tunnistanud oma süüd M.B. suhtes toimepandus, kuid episoodi S.K. suhtes ei mäleta üldse. Ütlusi ta anda ei soovinud. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud M.B. suhtes toimepandus, kuid S.K. suhtes ei ole tõendatud, et seda tegi M. Kapustinskas ning selles episoodis on tegemist KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteoga (
  32. kd lk 89 pöördel).
  33. Kuigi maakohtus M.B. suhtes toimepandut ei vaidlustatud, taotleb M. Kapustinskas nüüd enda 4 selles süüdistuses õigeksmõistmist, kuna M.B. ga ta suhtles ka edaspidi ning M.B. suri palju aega hiljem loomulikku surma.
  34. Ringkonnakohus märgib, et M. Kapustinskast ei olegi süüdistatud M.B. le selliste kehavigastuste tekitamises, mille tagajärjel ta oleks hiljem surnud. Süüdistus on 18.03.2016 ühel korral noaga kannatanule rindkeresse löömises, mis vigastas paremat kopsu ja ohustas kannatanu elu vigastuse tekitamise hetkel. Kuna ta sai kohest arstiabi, siis jäi eluohtlik tagajärg saabumata. Toimikust nähtuvalt M.B. suri 21.07.2016 (
  35. kd lk 86).
  36. M. Kapustinskase süü M.B. le 18.03.2016 ühel korral noaga rindkeresse löömises, mis vigastas paremat kopsu, on tõendatud järgmiste tõenditega.
  37. Kannatanu M.B. on andnud ütlusi, et M. Kapustinskas lõi teda 18.03.2016 vastastikuse tüli käigus noaga rindkeresse. Algul ta valu ei tundnud, kuid siis nägi, et rinnahaavast tuleb verd ning palus toakaaslast Aleksandrit, et see kutsuks komandandi. Hiljem tuli kiirabi ja ta viidi haiglasse. Kannatanul M. Kapustinskase vastu pretensioone ei ole ja ta ei taha kriminaalmenetlust (
  38. kd lk 37).
  39. Tunnistaja A. R on andnud ütlusi, et ta nägi, et M.B. riided rinna piirkonnas on verised ning haavast tuli verd. M.B. palvel läks ta komandanti kutsuma. Hiljem tuli kiirabi (
  40. kd lk 6).
  41. Tunnistaja M. K on andnud ütlusi, et 18.03.2016 õhtul ta oli Ahtme Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses oma kabinetis, kui sinna tuli M. Kapustinskas ja ütles, et tema naabril M.B. l jookseb verd ning palus kutsuda kiirabi. Samuti M. Kapustinskas ütles talle, et oli M.B. noaga löönud (
  42. kd lk 22).
  43. Tunnistaja T. Õ. on andnud ütlusi, et 18.03.2016 õhtul ta oli politseinikuna väljakutsel Ahtmes, kus üks isik oli teist noaga rindu löönud. Kohapeal selgus, et lööjaks oli M. Kapustinskas, kelle nad viisid politseijaoskonda (
  44. kd lk 30).
  45. Süüdistatav M. Kapustinskas on andnud ütlusi, et 18.03.2016 õhtul tuli tema tuppa M.B. , kellega nad jõid mitu pudelit viina ära. Neil tekkis tüli ja selle käigus ta lõi ühe korra noaga M.B. rinna piirkonda. Seejärel jooksis ta komandandi juurde, ütles talle, et lõi M.B. noaga ja palus kiirabi kutsuda. Politseile andis ta noa välja. Ta ei soovinud noaga lüües raskeid tagajärgi põhjustada ning kahetseb oma tegu (
  46. kd lk 43).
  47. Ekspertiisiaktist nähtub, et M.B. l oli haav paremal pool rindkere eespinnal, mille haavakanal tungis paremasse rinnaõõnde, vigastades paremat kopsu. See vigastus võis tekkida noalöögist ja ohustas elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse (
  48. kd lk 5357).
  49. Ringkonnakohus leiab, et punktides 26-31 toodud tõendid täielikult kinnitavad M. Kapustinskase süüd M.B. le 18.03.2016 ühel korral noaga rindkeresse löömises, mis vigastas paremat kopsu. Tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 järgi ning pole alust M. Kapustinskast selles süüdistuses õigeks mõista.
  50. M. Kapustinskase süü S.K. 17.05.2017 mitmel korral noaga rindkeresse löömises, mis põhjustas rindkeres paremal pool torke-lõike haava pikkusega umbes 4 cm, on tõendatud järgmiste tõenditega.
  51. Kannatanu S.K. on andnud ütlusi, et 17.05.2017 oli ta Ahtmes Grossi poe juures ja tarvitas koos kahe mehega alkoholi. Nende juurde tuli veel üks mees ja ütles midagi solvavat ning tema ütles solvajale midagi vastu. Siis ta läks poe peaukse juurde ning solvaja tuli talle järele ning midagi ütlemata lõi teda mitu korda mingi asjaga rinna piirkonda. Ta ei näinud, millega löödi, kuid tundis rinnus ägedat valu ja verd jooksis. N.L. aitas teda apteeki, mis asub Grossi poega samas majas ning talle kutsuti kiirabi, kes viis ta haiglasse. Teda löönud mehel oli vasaku silma all mingi tätoveering, mees oli keskmist kasvu, tal oli peas punane nokamüts, mis seljas oli, ei 5 mäleta. Ta kahtleb, kas suudaks lööjat ära tunda (
  52. kd lk 150).
  53. Tunnistaja N.L. on andnud ütlusi, et nägi 17.05.2017 Ahtmes Grossi poe juures S.K. t, kes ütles, et teda oli 3 korda noaga löödud. Kes ja miks lõi, seda ta ei öelnud. Tunnistaja nägi, et S.K. hoidis käsi rinna peal ja käte alt tilkus verd. Ta aitas S.K. l minna apteeki ja sealt kutsuti talle kiirabi. Eelnevalt ta nägi, et S.K. juures oli keegi mustas jopes mees, kuid hiljem teda enam polnud (
  54. kd lk 186).
  55. Tunnistaja V.T. on andnud ütlusi, et töötab kaupluses müüjana ja nägi 17.05.2017 poe ukse ees kahe mehe vahelist rüselust. Ühte neist teab ta nägupidi, kuna ta pidevalt kerjab raha. Ta elab Ahtme varjupaigas. Siis kuulis ta kiirabisireeni, väljus poest ja keegi ütles talle, et see mees, keda ta nägupidi teab, oli teist meest noaga löönud (
  56. kd lk 190).
  57. Tunnistaja V.T. on fotode järgi eelnimetatud mehena ära tundnud M. Kapustinskase (
  58. kd lk 191-195).
  59. Süüdistatav M. Kapustinskas on andnud ütlusi, et ta võis 17.05.2017 Ahtmes Grossi poe juures noaga lüüa S.K. , kuid täpsemalt ta sündmusest rohkem ei mäleta kui seda, et ta mingit meest noaga ühe korra lõi, sest see ütles talle midagi halvasti. S.K. t ta tunneb ja varem pole neil konflikte olnud. M. Kapustinskas kirjeldas, et tal olid tumedad teksad jalas, seljas mitu sviitrit ja kampsun ning kollane suvejope, peas musta värvi nokamüts. Kuhu nuga jäi, seda ta ei tea (
  60. kd lk 223).
  61. M. Kapustinskas on oma eeltoodud ütlusi ka olustikuga seostanud (
  62. kd lk 226-230).
  63. S.K. kehavigastusi tõendavad kiirabikaart ja patsiendikaart, millest nähtuvalt tal oli lahtine rindkerehaav umbes 4 cm ja õhkrind ehk pneumotooraks (
  64. kd lk 164 ja 169-170).
  65. Ekspertiisiakti kohaselt S.K. l olnud vigastus ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat (
  66. kd lk 173176).
  67. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud tõenditest tulenevalt kannatanu ei tea, kes teda lõi ja süüdistatav ei tea, keda ta lõi. Tunnistaja V.T. on noaga lööjana ära tundnud M. Kapustinskase. Kannatanu S.K. on öelnud, et tema lööjal oli vasaku silma all mingi tätoveering. Toimikus olevatelt fotodelt on näha, et M. Kapustinskase parema silma all on mingi märk, mida võib ka tätoveeringuks pidada (
  68. kd lk 88 ja 216-217). Kui teist isikut otse enda ees näha, siis võib tema vasaku ja parema silma segi ajada (peegelpilt). Fakt on see, et M. Kapustinskase parema silma all on mingi märk, mida ka kannatanu nägi. Seega ta kinnitab tunnistaja V.T. poolt tuvastatud isiku ühte iseloomulikku tunnust.
  69. Ringkonnakohus leiab, et punktides 34-41 toodud tõendid kinnitavad M. Kapustinskase süüd S.K. 17.05.2017 mitmel korral noaga rindkeresse löömises, mis põhjustas rindkeres paremal pool torke-lõike haava pikkusega umbes 4 cm.
  70. Küsimus on selles, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, sest kaitsja poolt maakohtus antud arvamuse kohaselt tuleks see kvalifitseerida KarS § 121 järgi.
  71. Maakohus on seda väidet käsitlenud (maakohtu otsuse lk 13-16) ja leidnud, et kuigi tekitati tervisekahjustus, mis ei kesta üle 4 kuu ja ei ole eluohtlik, tuleb arvestada, et M. Kapustinskase poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend (nuga) ja teo toimepanemise tehiolud (löögid rindkere piirkonda paremale poole) viitavad sellele, et tegevus oli suunatud kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Arvestada tuleb seda, et rindkeres asuvad kopsud kui elutähtis organ. Antud juhul kannatanu elu oli ohustatud, sest kiirabi- ja patsiendikaartidest nähtuvalt tal esines verejooks, mis oli vaja meditsiinilise sekkumisega peatada. Lisaks oli vaja tema haav kirurgiliselt korrastada ning ta vajas edasiselt vastavat ravi (
  72. kd lk 170). Maakohus leidis, et M. Kapustinskas oma elukogemuse põhjal pidi pidama võimalikuks, et noaga 6 rindkeresse löömine võib kaasa tuua eluohtliku tervisekahjustuse, sest ta oli ka varem isikuvastaseid kuritegusid toime pannud.
  73. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega ja leiab, et pole alust S.K. suhtes toimepandud tegu ümber kvalifitseerida ega selles õigeks mõista.
  74. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt M. Kapustinskas on süüdiv, ta oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest, on võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Ta on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust (
  75. kd lk 124-126).
  76. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise kohta (maakohtu otsuse lk 17-18) ja leiab, et pole alust mõistetud karistust kergendada.
  77. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 31.05.2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas 7 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.