) § 189 alusel.
189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega peab
kohaldamise eelduseks olema kehtiv leping, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine, taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine ning nõude esitaja andis lepingu täitmisena midagi üle.
, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
Seega tuleb esmalt tuvastada kas on täidetud taganemise formaalne eeldus.
lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Õiguskirjanduse kohaselt seadus taganemisavalduse vorminõuet ette ei näe, st taganemisavaldus võib olla tehtud ka suuliselt. Seadus ei ole ette näinud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see tahab lepingut ühepoolselt lõpetada (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 188 lg 1 komm, lk 926). Vaidlust ei ole selles, et hageja tagastas 29.09.2016 gaasiboileri kostjale ja soovis tasutud 330 euro tagastamist. Seega avaldas hageja selgelt 29.09.2016 kostjale tahet lepingust taganemiseks. Kohtule esitatud 12.10.2016 avaldusega on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole kirjaliku avaldusega, milles palub ostuhind tagastada (tl 8). Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne 3 eeldus. 16. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused. Lepingust taganemise eelduseks on
lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine.
lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või leping üles öelda.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja väitel taganes ta lepingust, kuna puudu on eestikeelne kasutusjuhend ning gaasiboiler on kasutatud. Kostja leiab, et seadme elektroonika on rikutud oskamatu paigaldamise tõttu. 17. Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune gaasiboiler vastab lepingutingimustele või mitte. Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib
.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2). 18. Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvad tarbijale müüki käsitlevad sätted. Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale gaasiboileri oma majandus- ja kutsetegevuses.
lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kohus leiab, et kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et gaasiboileri elektroonikaplokk ei funktsioneeri (tl 88 pöördel). Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et pakendi avamisel selgus, et ei ole garantiitalongi, ei ole seadme passi, puudusid paigaldus- ja kasutusjuhend ning kinnitused ja boileris oli vesi sees. Hageja boilerit ei ole paigaldanud (tl 88 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et gaasiboiler oli puudustega. Sellest tulenevalt oli lepingutingimustele mittevastavus olemas gaasiboileri üleandmise ajal hagejale. Ekspertiisi käesoleval juhul võimalik määrata ei olnud kostja vastuolulise käitumise tõttu. Kohus leiab, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kuna hageja teavitas kostjat, et soovib vahetada boiler uue vastu või tahab saada raha tagasi. Kostja boilerit uue vastu ei vahetanud. 19. Müüja vastutusest vabanemise alused tõendamist leidnud ei ole. Kostja poolt kohtule esitatud gaasiseadme eestikeelne kasutusjuhend ei tõenda asjaolu, et see anti hagejale koos seadmega üle (tl 32-37). Kohus jätab kostja poolt esitatud gaasiseadme omaniku vastutuse ja gaasiseadme paigaldusnõuete kohta esitatud selgitused arvestamata, kuna nimetatud tõenditel ei ole asjas tähtsust (tl 39-41). Nimetatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja tekitas seadmele rikke. Kohtule esitatud ja 10.01.2017 koostatud kontrollakti kohaselt gaasiarmatuuri elektriline osa ei tööta (tl 60). Kohus jätab tõendi arvestamata, kuna nimetatud aktilt ei nähtu gaasiboileri seerianumber, seega ei ole tõendatud, et kontrollaktiga kontrolliti vaidlusalust gaasiveesoojendit. Sellest tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et gaasiveesoojendil olev puudus tekkis hageja enda tegevuse tagajärjel. Seega lõpetas hageja 29.09.2016 taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hagejal on seetõttu õigus tasutud 330 eurot kostjalt
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ Gaasiekspert kanda. 21. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.