← Eesti

2-17-101920/44

Obsah (10)§ 436§ 230§ 445§ 442§ 238§ 122§ 163§ 164§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi XXX hagihind 06. juunil 2018.a, Tallinnas

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on 2 võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 28.02.2018.a kohtumääruses (I köide t/l 177) kui ka 08.05.2018.a kohtuistungil (II köide t/l 58).

  1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus (I köide t/l 83, 84) ning et hageja XXX elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist tagasiulatuvalt alates 01.11.2016.a ning kas kostjal on kohustus tasuda elatist XXXile.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  3. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
  4. Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
  9. Kuivõrd hagejad on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea nad enda vajadusi tõendama.
  10. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 01.11.2016.a kokku summas 5 560 (2 x 2 780 eurot). Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu, kuivõrd tasub igakuiselt tütre ülalpidamiseks 100 eurot ning poeg viibib enamuse ajast kostja juures.
  11. Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  12. Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-35-16 punktis 19 leidnud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu
  13. detsembri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p-d 11 ja 12).
  15. Käesolevas tsiviilasjas 08.05.2018.a toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et viimase sissetulek on 1 000 eurot (neto) ning see on kostja ainuke tuluallikas (II köide t/l 58 pöördel). Kostjale kuulub kokku 4 kinnisasja, millisest 2 on ühisomandis hagejate emaga (II köide t/l 65). Muud vara kostjale ei kuulu (II köide t/l 64, 66).
  16. Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja on tasunud elatist 3 25.06.2017.a summas 200 eurot selgitusega „Elatis XXXle Veebruari eest 2017 a“, 16.07.2017.a summas 100 eurot selgitusega „Lapsele TOITMISEKS“, 09.08.2017.a summas 70 eurot selgitusega „Lapsele TOITMISEKS“, 15.10.2017.a summas 100 eurot selgitusega „ELATIS XXX Martsi eest“, 11.11.2017.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Aprilli ja Mai eest“, 29.03.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Aprill-Mai 2018a“, 10.03.2018.a summas 200 eurot „ELATIS XXX Novembri ja Detsembri eest 2017a“, 09.02.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Septembri ja Oktoobri eest 2017a“, 12.12.2017.a summas 100 eurot selgitusega ELATIS XXX Juuni eest 2017a“, 11.01.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Juuli ja Augusti eest 2017a“, 14.03.2018.a summas 200 eurot selgitusega „ELATIS XXX Jaanuari ja Feebruari eest 2018a“, 16.03.2018.a summas 100 eurot selgitusega „ELATIS XXX Märtsi eest 2018a“ (I köide t/l 148-152, II köide t/l 48-54).
  17. Ka nähtub kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, et viimane on teostanud hagejale XXXile ülekanded 04.12.2016.a summas 200 eurot selgitusega „AЛИМЕНТЫ“, 02.01.2017.a summas 190 eurot selgitusega „AЛИМЕНТЫ“, 27.01.2017.a summas 200 eurot selgitusega „ALIMENDID“, 27.02.2017.a summas 200 eurot selgitusega „ALIMENDID“ (I köide t/l 142-145).
  18. Lisaks on kostja esitanud kohtule graafiku, millisest nähtub XXXi isa juures elamine (I köide t/l 140-141, II köide t/l 4-5). Samuti on nii hagejad kui ka kostja esitanud kohtule toidu- ja riidepoodide, apteekide jms kviitungeid (I köide t/l 157-158, 165-168, 170-171, 190-205, II köide t/l 13-15 17-19, 21-23, 25-27, 29-31, 33-35, 37-38, 40-42, 44-47), millistega soovivad viimased tõendada, et mõlemad vanemad kannavad ülalpidamiskohustust.
  19. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate elatisnõue tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on hagejatele elatist tasunud, kuid seda mitte hagejate poolt hagiavalduses nõutavas ulatuses. Nimetatu aga ei tingi hagejate tagasiulatuva elatisnõude alates 01.11.2016.a rahuldamist. Kohus leiab, et põhjendatud oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine juhul, kui kostja üldse ei oleks hagejatele eelpoolviidatud perioodil elatist tasunud. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Ka nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja on hagejatele ostnud toitu, riideesemeid jm eluks vajalikke asju. Seega ei kuulu hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks alates 01.11.2016.a rahuldamisele.
  20. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise kummalegi summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu ning leiab, et kuivõrd hageja XXX elab enamuse ajast kostja juures, ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine ja hageja XXX ülalpidamiskohustust on kostja nõus täitma summas 150 eurot, kui hageja XXX saab 18 (II köide t/l 58 pöördel).
  21. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  22. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse 4 ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  23. oktoobri
  24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
  25. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 28.3 asunud seisukohale, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla muu hulgas ka see, et laps elab osa ajast lahuselava vanema juures, kusjuures eeldada tuleb, et lahus elav vanem kannab proportsionaalselt tema juures oldud ajaga laste ülalpidamiskulud ja vastupidist tuleb tõendada.
  26. Hageja XXX on 08.05.2018.a kohtuistungil avaldanud, et elab suurema osa ajast kostja juures (II köide t/l 59). Kuivõrd kohtu ette toodust nähtub, et hageja XXX elab oma mõlema vanema juures ning vanemad kannavad mõlemad ka tema ülalpidamisega seotud kulusid, siis on põhjendatud jätta hageja XXXi elatise nõue kostja vastu rahuldamata.
  27. Kohus leiab, et hageja XXX elatise nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatust nähtub, et kostja küll maksab nimetatud hagejale elatist, kuid mitte piisavas summas s.o. keskmiselt 100 eurot kuus (I köide t/l 148-152). Samas on kostja kohtuistungil avaldanud, et XXX’i ülalpidamiseks kulutab ta igakuiselt 300 või 350 eurot (II köide t/l 58 pöördel).
  28. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja XXX elab emaga ning hagejal on suuremad kulutused, kuivõrd viimasel on raske puue (I köide t/l 113).
  29. Kuna hagejate seaduslikud esindajad ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas

§ 230

lg 3 ja lg 5 on kohus ise teinud järelpäringud avalikesse registritesse (II köide t/l 61-66). Registriväljavõtetest nähtub, et hagejate seaduslike esindajate ühisomandisse kuuluvad korteriomandid aadressidel XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn (II köide t/l 62, 65). XXXle kuulub veel koretriomand aadressil XXX, Tallinn (II köide t/l 62) ning kostjale kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, Klooga alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond ning XXX, Tallinn (II köide t/l 65).

  1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid hageja XXX elatisenõuet vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  2. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja XXX kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates elatisenõude esitamisest s.o. maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 31.01.2017.a (I köide t/l 3-5) summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.02.2031.a. Hagejate nõue kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis alates 01.11.2016.a ja igakuine elatis XXXi kasuks rahuldamisele ei kuulu.
  3. Hagejad on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hagejate seadusliku esindaja XXX arveldusarvele nr. EEXXX (I köide t/l 92). 30.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 31. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette 10.kuupäevaks hageja XXX seadusliku esindaja XXX arvelduskontole. 32.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega 5 seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagejate seaduslik esindaja XXX esitas kohtule 11.05.2018.a täiendavad tõendid. 33. Kohus leiab, et 11.05.2018.a kohtule esitatud tõendite asja materjalide juurdevõtmisest tuleb keelduda, kuivõrd need on kohtule esitatud hilinenult (

§ 238lg 3 p 3).

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 35.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1 ja § 129 lg 2 on XXX tsiviilasja hinnaks 4 895 eurot ja XXXi tsiviilasja hinnaks 4 895 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 36.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

  1. Menetlusosalised on 08.05.2018.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et pooltel ei ole menetluskulude taotlusi esitada (II köide t/l 59 pöördel). Seega ei ole käesolevas tsiviilasjas pooltel tekkinud menetluskulusid, milliste hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda.
  2. Kohus on 12.10.2017.a kohtumäärusega määranud XXX’le ja XXX’ile XXX kaudu riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (I köide t/l 99). Kohus on antud asjas 06.06.2018.a kohtumäärusega määranud kindlaks vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev’i tasu summas 498 eurot koos käibemaksuga (II köide t/l 7172). 39.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. 40. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on esitatud neli nõuet (mõlema lapse tagasiulatuva elatise nõue ja elatise nõuded) ning kohus rahuldab üksnes hageja XXX elatise nõude, siis kooskõlas

§ 190

lg 3 kuulub kostjalt riigituludesse välja mõistmisele hagejate riigi õigusabikulu summas 124,50 eurot (498 x 25 %). 41. Kostjal tuleb väljamõistetud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu tasuda käesolevale kohtulahendile lisatud makserekvisiitidele. Kohus selgitab, et vastav kohustus tuleb kostjal täita 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kooskõlas

§ 190lg 5.

42. Tulenevalt

§ 179

lg 9 tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 43. Kohus leiab, et kuivõrd hagejatele on 12.10.2017.a kohtumäärusega määratud riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (I köide t/l 99), siis tuleb hagejad vabastada riigi õigusabi tasu summas 373,50 eurot (498 x 75 %) tasumisest riigituludesse. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.