Obsah (5)

§ 492§ 1045§ 127§ 1050§ 132

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17100 Tsiviilasi Salva Ki

§ 492lg 1 alusel hageja õigustatud kostjalt kahju nõudma.

Kostja kahju ei ole tasunud. Kostja vastuväited

1. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
2. Kostja on teadlik 20.02.2015 toimunud kahjujuhtumist, kuna oli kahjukannataja kutsel isiklikult korteris nr 30 kohal ja nägi suurt loiku läbikäidavas toas. Pärast kõikvõimalike lekkekohtade kontrolli korteris nr 37 veejälge ei avastatud.
3. Kostja leiab, et sündmuskoha vaatlusakt põhineb kasusaaja ütlustel, mitte vaatluse andmetel. Läbi ei ole viidud objektiivset uurimist. Ekspert ja korteri omanik ei külastanud peale korteris nr 30 toimunud avariid korterit
4. Seega ei saanud nad teha mingit objektiivset järeldust avarii põhjustest. Hageja esile toodud asjaolud on väljamõeldised ja ka vastuolulised, kuna hagis nimetati lekke põhjuseks pesumasin, kuid aktis köögivalamu. Samuti on akt Veeru 6 korteriühistu esimehe poolt allkirjastamata. Seega ei saa seda lugeda ametlikuks dokumendiks. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) Salva Kindlustuse AS-is on kahjujuhtumina registreeritud 04.03.2015 veekahju juhtum, mis toimus 20.02.2015 XXX (lk 2-2 pöördel); 2) veekahju tagajärjel sai kahjustada korteri nr 30 siseviimistlus (I kd, lk 5-6); 3) XXX on kindlustusvõtjana sõlminud 30.10.2014 hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr 59715508) perioodiga 31.10.2014-30.10.2015, mille kohaselt kindlustusobjektiks on siseviimistlus ja kodune vara aadressil Veeru tn 6-30, Maardus, Harju Maakonnas (lk 45); 4) vastavalt kindlustuslepingule on hageja tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes XXX korteri remondi eest hüvitist 291,25 (lk 6); 5) kostja kohtueelselt hageja esitatud nõuetele ei reageerinud (lk 7-8). 3
7. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteri nr 30 kahjustused olid põhjustatud kostja korterist nr 37 tulnud veest.
8. Võlaõigusseaduse (

) § 1043 alusel peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas

§ 1045

lg 1 punktiga 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vaidlust ei ole selles, et kahjujuhtumina on registreeritud veekahju, mille käigus sai kahjustada XXX kuuluv korter nr 30 ning et hageja on talle tekkinud varakahju hüvitanud. 13. Vastavalt

§ 492

lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, mistõttu on hagejal õigus kostja vastu hagi esitada. 14. Kohus leiab, et kahju on põhjustanud kostja. Kostja on jätnud täitmata KOS § 11 lg 1 p 1 tuleneva kohustuse hoida korter korras ning hoiduda tegevusest, mille toime korteri 30 omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkinud mõjud. Kohus loeb 20.02.2015 aktiga (lk 6 pöördel), fotodega (lk 63-7) pöördel ning tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustega (lk 93-93 pöördel) tõendatuks asjaolu, et XXX kuuluvas korteris tekkis kahju kostja korterist. Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas veelekke põhjuseks oli kostja korteris asuv pesumasin või köögivalamu, kuna tunnistaja ütluste kohaselt kostja kahju toimumise järgselt tunnistajat ja korteri nr 30 omanikku enda korterisse ülevaatuse teostamiseks ei lubanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tilkus kahjukannataja korteris akna juures laest vett ja põranda keskel oli suur loik. Tunnistaja selgituste järgi on ka varasemalt olnud ülevalt (s.o korterist 37) kahju põhjustamise juhtumeid. Kohus leiab, et kostja saanuks asjaolu kinnitamiseks, et veeleke ei ole põhjustatud tema korterist, lubada kahjukannatanu ja tunnistaja ülevaatuseks enda korterisse, kuid seda kostja ei võimaldanud. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et käis ise kahjukannataja kutsel korteris nr 30 kohal ja nägi suurt loiku läbikäidavas toas. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud, et kahju oli põhjustatud kostja tegevusest. 15.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt

§ 127

lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos) tõendamist leidnud. Kui kostja oleks korteri nr 37 omanikuna hoidnud oma korteriomandi korras ning seda kasutades hoidunud tegevusest, mille toime korteri nr 30 omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, poleks veekahju tekkinud ja poleks XXX kuuluv korter nr 30 kahjustada saanud. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavat asjaolu (

§ 1045

lg 2) ega süü puudumist (

§ 1050

). 16.

§ 132

lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale on hagis märgitud ulatuses kahju tekkinud. Hageja on kohtule esitanud veekahju tagajärgede likvideerimise hinnapakkumise, mille maksumus kokku on 391,25 eurot (lk 5 pöördel). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja XXX kanda. Seega on tõendatud kahju summas 391,25 eurot, millest 291,25 eurot tuleb hagejale hüvitada. 4 Kohus peab kulutusi remondile mõistlikeks ning põhjendatuteks, mis vastavad tekkinud veekahju parandamiseks kuluvale töömahu ja materjali kulu suurusele.

1. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada ja kostjal tuleb kahju summas 291,25 eurot hagejale hüvitada.
2. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku summas 75 eurot, mis on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et hageja kohtukulu (riigilõiv) on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik