KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1957 Tsiviilasi A.O. avaldus lapse O.O. koolivaliku osas otsustusõiguse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.O. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.O. , ik XXX; esindaja vandeadvokaat Liis Tedder Vastustaja: M.M. , ik XXX Puudutatud isikud:
- O.O. , ik XXX, esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv
- Viljani linn (linnavalitsuse kaudu), rk 75005222; esindaja Ene Rink
- Tallinna linn (Haabersti linnaosa valitsuse kaudu), rk 75014244; esindaja Marek Jürgenson esindajad RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- augusti 2018 määrus muutmata.
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
- Jätta O.O. riigi õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda.
- Määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Advokaadibüroo Nikolai Kõiv vandeadvokaadi Nikolai Kõivu poolt O.O. le osutatud õigusabi eest kokku 60,00 eurot, sh käibemaks 10,00 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- A.O. (isa) esitas
- veebruaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus anda otsustusõigus lapse O.O. (puudutatud isik, laps) kooli valiku osas A.O. le. Avalduse kohaselt on isal ja M.M. l (puudutatud isik, ema) ühine laps O.O. , kes sündis XXX. Laps elab emaga Viljandis ja suhtleb isaga Tartu Maakohtu
- septembri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-6945 kindlaksmääratud suhtlemiskorra alusel. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Laps läheb
- aasta sügisel kooli ja vanematel tuleb otsustada kooli valiku küsimus. Isa on üritanud sel teemal emaga korduvalt rääkida, kuid ema on ainuisikuliselt otsustanud, et laps läheb Viljandi Vabasse Waldorfkooli ja ei ole nõus teisi koole kaaluma. Ema soovitud kool ei vasta lapse huvidele ja ei taga lapse huvidele vastavat haridust. Viljandi Vaba Waldorfkooli avatud uste päeval käimine kinnistas isa seisukohta. Isa soovib, et laps läheks tavakooli ja omandaks hea hariduse ja head väljavaated tulevikuks. Waldorfpedagoogika on paratamatult eksperimentaalne ning isa ei soovi lapse haridusega eksperimenteerida. Kooli valik on otsustus, mille ühise hooldusõigusega vanemad peavad vastu võtma ühiselt. Kui isa ei nõustu ema soovitud kooliga ja ema mitte ühegi isa soovitud kooliga, tekib olukord, kus laps ei saa kooli minna. Waldorfkooli ainekavadest ei vasta riiklikule õppekavale matemaatika, loodusõpetuse, keemia, füüsika, ajaloo, inglise keele, kunsti, käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogia- ja tööõpetuse ainekavad. Bioloogia ja muusika ainekavad vastavad õppekavale osaliselt. Loodusainete ainekavades torkab silma loodusteadusliku terminoloogia meelevaldne ja kaasaegset teadust eirav kasutamine. Erinevalt riiklikust õppekavast ei sea waldorfkoolide tuumõppekava eesmärgiks Eesti rahvuskultuuri tundmist, toimetulekut Eesti kultuuriruumis ja tänapäeva ühiskonnas, Eesti riigi kodaniku kasvatamist.
- Ema vaidles avaldusele vastu. Laps on alates
- aastast elanud alaliselt ema juures ja ema on olnud lapse peamine hooldaja. Laps on alates
- aasta novembrist õppinud ja kasvanud waldorfpedagoogikat viljelevas lasteasutuses ning lapsel ei esine ühtegi arengulist mahajäämust. Lapse arengu järjepidevuse huvides on oluline seda haridusteed jätkata. Lapse isa hinnangud waldorfpedagoogilise hariduse osas ei ole tõendatud ja lähtuvad isa eelarvamustest.
- Laps vaidles avaldusele vastu. Lapse esindaja ei ole pädev hindama Viljandi Waldorfkooli taset ja ei saa anda hinnangut, kas see pärsib lapse edaspidist normaalset arengut. Isa väited ei ole piisavalt tõendatud. 2
- M.M. esitas
- juunil 2018 avalduse lapse koolivaliku osas otsustusõiguse saamiseks. Avalduse kohaselt on oluline, et vanemad lahendaksid kooli valiku küsimuse võimalikult kiiresti, kuna laps peab septembris kooli minema. Menetluse käigus ei ole vanematel õnnestunud saavutada kokkulepet.
- Viljandi linn leidis, et rahuldada tuleks ema avaldus ja anda otsustusõigus lapse koolivaliku küsimuses emale. Laps on käinud kaks aastat Viljandi Waldorflasteaias. Selle aja jooksul on last kasvatatud waldorfpedagoogika meetodite alusel ning samade õpetamismeetodite jätkumine koolis annab lapsele võimaluse seal kergemini kohaneda. Oluline on ka asjaolu, et lapsel on praeguste lasteaiakaaslaste hulgas tekkinud kindlad sõbrad, kellega koos samasse kooli minek muudaks lapsel suure elumuutusega kohanemise kergemaks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Viljandi Waldorflasteaias käimine oleks mõjunud lapse arengule kahjulikult.
- A.O. vaidles M.M. avaldusele vastu.
- Tallinna linn leidis, et tegemist on kahe väga hooliva lapsevanemaga, kelle nägemus ei kattu ühise poja haridustee alustamise osas. Nii emal kui isal on väga kindlad seisukohad koolivaliku osas. Lapse huvides oleks, et tema vanemad jõuaksid kompromissile ning suudaksid ühistele otsustele jõuda last puudutavates küsimustes. Isa sõnul on ta igati valmis toetama oma poega algaval haridusteel. Lastekaitsetöötaja hinnangul on isa piisavalt pädev tegema lapse koolivaliku otsuse lähtuvalt lapse huvidest. Ema avaldus tuleks jätta rahuldamata. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Tartu Maakohus jättis
- augusti 2018 määrusega rahuldamata A.O. avalduse ja rahuldas M.M. avalduse. Õigus otsustada lapse koolivalik anti M.M. le. PKS § 119 kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuringus “Waldorfkoolide hetkeseisust ja arenguvõimalustest“ kajastatu ei anna alust konkreetse lapse suhtes avalduse rahuldamiseks ja teise avalduse mitterahuldamiseks. Olukorras, kus vanemate omavahelised eriarvamused võivad last kahjustada, laps elab valdava aja ema juures, kelle koostöötahe lapse teise vanemaga on lapse elu muudatuste eduka läbimise ja lapse arengu põhieeldus, siis puudub piisav alus isa avalduse rahuldamiseks ja ema avalduse mitterahuldamiseks. Maakohus leidis, et lapse ema avaldus tuleb rahuldada, sest igasugused alused ema avalduse mitterahuldamiseks puuduvad. Maakohus nõustus lapse seisukohtadega. Ei ole tuvastatud, et lapse ema soovib teha otsustuse, mis lähtub vaid tema enda kitsast maailmavaatest ja tõekspidamistest ega arvesta last ning tema huve omandada mitmekülgne haridus, mis tagaks lapsele head võimalused ja valikud edasises elus. Maakohtul ei ole andmeid selle kohta, et lapse praegune kasvatusvorm või õppemetoodika oleks pärssivalt mõjunud lapse arengule ja see võiks edaspidi pärssida lapse arengut. Maakohus nõustus Tallinna linnaga osas, et isa on igati valmis toetama oma poega algaval haridusteel. Samas on lapse ema pädevam otsustust lapse koolivaliku osas tegema, sest senised ema valikud ei ole olnud last kahjustavad. Lapse edasise haridustee läbimise tulemuslikkus on otseses sõltuvuses lapsega kooselava vanema, s.o lapse ema, seisukohtadest. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 9 A.O. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada A.O. avaldus, anda lapse kooli valiku osas otsustusõigus A.O. le ja jätta M.M. avaldus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pidanuks maakohus hindama mõlema vanema võimekust ja suutlikkust haridusküsimuste üle otsustamisel. Maakohtu määrusest ei nähtu asjaoludel ja tõenditel põhinevat analüüsi, mis põhjendaks maakohtu otsustatu vastavust laste huvidele; 2) ei kinnita objektiivsed asjaolud, et waldorfkoolist saab mitmekülgse hariduse ning õpingud tagavad lapsele head võimalused ja valikud edasises elus. Viljandi Waldorfkool on üks kõige kehvemate õpitulemustega kool Eestis ja sealt saab väga kehva haridust. Sellest koolist on madal tõenäosus pääseda ülikooli.
- klassi õpilased ei tunne Viljandi Waldorfkoolis õigekirja ega grammatikat. Selles koolis õppides tuleks lapsele eraõpetaja võtta; 3) ei ole lapse praegusel arengutasemel mingit puutumust lapse osalemisega waldorflasteaias või eelkoolis. Seal ei õpetatud lapsele mitte ühtegi tähte, lugemist, kirjutamist, numbreid ega matemaatikat. Isa on täitnud lapse hariduslikke puudujääke; 4) tuleb vanemate maailmavaatelise erinevuse ja vaidluse korral igal juhul eelistada traditsioonist ebatraditsioonilisele. Hariduse küsimus on lapse ja tema tuleviku seisukohalt keskseks küsimuseks, millega ei saa eksperimenteerida. Riiklik ja tasuta haridus vastavad eelduslikult lapse huvidele ning teistsugune haridus võiks kõne alla tulla siis, kui lapsest lähtuvalt asjaolud seda nõuavad. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
- O.O. vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohtu kaalutlusotsus vastab lapse huvidele.
- Viljandi linn vaidleb määruskaebusele vastu. Lapse huvides on temale stabiilse ja väljakujunenud elukorralduse säilitamine. Olukorras, kus õppeaasta on juba alanud, võiks lapse õppima asumine kooli, kus ei kasutata waldorfpedagoogika põhimõtteid, põhjustada talle stressi ja pingeid. Pingeid ja kohanemisraskusi on võimalik vältida lubades lapsel jätkata õpinguid waldorfpedagoogika õpetamismeetodite järgi. Laps on eelnevalt käinud mitu aastat waldorflasteaias. Lapse alaline elukoht on tema ema juures ning lapse ema on igapäevaselt tegelenud lapse kasvatamisega ning tema elurütmi korraldamisega. Seetõttu tuleb lapse haridusküsimuse otsustamise õigus anda emale.
- M.M. vaidleb määruskaebusele vastu. Lapsel on eakohased eeldused nii emotsionaalse-, sotsiaalse kui ka kognitiivse arengu valdkonnas seetõttu, et ta on suurema osa oma eluajast olnud waldorfpedagoogilises kasvatusasutuses. See õppemeetod valmistab lapse ette, et ta oleks valmis eakohaseid teadmisi omandama ning teeks seda vabalt ning sundimatult.
- Tallinna linn peab määruskaebust õigeks ja leiab, et lapse kooli valiku osas tuleb otsustusõigus anda lapse isale. Esitatud faktidest nähtub, et õppeprotsess waldorfpedagoogikas on kaootiline ja kontrollimatu. Kuna waldorfkool on tasuline, võib lapse igapäevasteks kuludeks vähem raha alles jääda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 4
- Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmiseks kooli valiku osas ühele vanemale ei pea kohus hindama konkreetse õppeasutuse ja õppemetoodika sobivust. Otsustusõiguse küsimust lahendades tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusalust küsimust lapse huvidest lähtudes otsustada (vt ka RKTKm 3-2-1-96-14, p 20). Seetõttu ei hinda ringkonnakohus waldorfkooli õppespetsiifikat ja -kvaliteeti. PKS § 119 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata.
- Kohus peab otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus on seda põhimõtet järginud. Ringkonnakohus leiab, et mõlemad vanemad on suutelised tegema adekvaatse otsuse lapse koolivaliku osas. Seda kinnitab mõlema vanema aktiivne huvi lapse käekäigu vastu, samuti mõlema vanema visioon lapse hariduslikust tulevikust. Kuna laps elab emaga ja last on eelnevalt õpetatud waldorflasteaias ning eelduslikult on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks laps juba asunud waldorfkooli õppima, ei ole põhjendatud otsustusõiguse andmine lapse kooli valiku osas lapse isale. Äkiline muutus lapse õppemetoodikas võib lapsele põhjustada stressi ja ebakindlust.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi esimesse klassi õppima asumisel määravat mõju lapse edasisele haridusteele, sh võimalusele pääseda õppima ülikooli. Algkooli valikust enamgi mõjutab lapse haridustaset see, kui palju laps iseseisvalt ja koos oma vanematega õpib. Kool on vaid üks osa lapse haridusteest ning oluline roll lapse arendamisel ja õpetamisel lasub ka vanematel. Kuna mõlemad lapsevanemad soovivad lapsele parimat haridust, saavad vanemad ka kooliväliselt tegeleda pidevalt lapse arendamisega, s.h lapsele täiendavate oskuste õpetamisega. Kui lapse isa leiab, et lisaks waldorfkooli õppemetoodikale on lapse jaoks vajalik ka muul viisil õppimine, on lapse isal õigus lapsele pakkuda täiendavat haridust.
- Ringkonnakohus selgitab, et otsustusõiguse andmine on ühekordne ega mõjuta lapse edasist haridusteed. See tähendab muu hulgas seda, et vanematel on lapse haridusküsimustes ühine hooldusõigus ning lapse tulevikus tehtavad haridusvalikud tuleb vanematel teha ühiselt. Lapse parimates huvides on last puudutavate vaidluste lahendamine kokkuleppe teel, võttes arvesse ka lapse enda arvamust.
- Ringkonnakohtule ei ole menetluskulude nimekirju esitatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 teise lause alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lapse riigi õigusabi kulu jäetakse riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et rahuldada tuleb lapse esindaja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotlus on kooskõlas RÕS § 22 lõikega 1 ning justiitsministeeriumi
- juuli 2016 määrusega „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5